“Trenniloba”

Kiiretele aegadele vaatamata pole ma trenni tegemist siiski jätnud. Tegelikult usun, et iga inimene leiaks need 45-60 minutit, et ennast natuke liigutada. Pigem on asi planeerimises ja harjumuse puudumises. See ei tähenda, et peaks ennast “puruks” tõmbama ja vere maitse suus hingetuks treenima, vaid ka natukesest liigutamisest piisaks. Kui ma nüüd enda isa järjepidevalt sportima saaks, oleks see alles saavutus.

Detsembris polnud  mul endal ka väga palju energiat ega aega , mistõttu otsustasin natuke kergemalt võtta ning ei vedanud ennast iga hinna eest hommikuti väsinuna trenni. Õhtud olid kõik planeeritud ülikoolile ehk see polnud variant. Pigem käisin nädalavahetustel kuskil väljas liikumas või rabas. Värske õhk hoiab ikka mõistuse selge ning on hea vaheldus neljale seinale, kus suurema osa oma ajast veedame.

BeFunky Collage

Nüüd jaanuaris olen ennast jälle trennisoonele saanud. Hetkel kindla kava järgi ei treeni, kuid oma süsteem mul ikkagi on. Üritan pöörata rohkem tähelepanu alakehale. Hetkel kui kaal on natuke suurem, siis mõne pildi pealt tundub ülakeha parajalt massiivne ning näen sihuke täitsa “põkk” välja.  USAs olles küsisid mitu võõrast  inimest, et kas tegelen ujumisega. Välja arvatud üks jõusaali töötaja, kes uuris, kas olen baleriin, sest kandsin krunni.  Kindlasti ainult baleriinid kannavad krunni ja seda alati vabal ajal.

Igal juhul viimastel päevadel on trennis olnud korralik power sees… Ma ei tea, kas seda tingis All Starsi treeningeelne shot, eksamitejärgne pingelangus või lihtsalt asjaolu, et sain üle pika aja rahus õhtuti trenni teha ilma, et peas oleks 100 erinevat mõtet, mis on vaja veel ära teha ja millal ma selleks aja leian. Viimased kaks päeva olen isegi mitu viimase aja rekordit teinud raskuste osas ning selline mõnus trenni ärevus on sees nagu vanasti.

trenn 2018

Täna sain tehtud viimase eksami sel semestril ja naudin seda pingelanguse tunnet vähemalt järgmised kaks nädalat. Tegelikult lähen jälle reisile ka… polnud üldse planeeritud, aga oli sobiv aeg, koht, võimalus ja inimene ning ei hakanud kätt ette panema.  Pärast reisi plaanin vähemalt 2 kuud kindla kava järgi treenida. Vaatan, kas panen ise midagi kokku või lasen teha. Teiste tehtud kava kuidagi distsiplineerib rohkem.

IMG_1885

Lisaks olen isegi paaris rühmatrennis käinud. Proovisin ära MyFitnessi uue StudioX treeningu. Sisuliselt on tegu pimeda ruumiga, kus tehakse teatud aja jooksul harjutus ning siis liigutakse järgmisesse punkti. Kombinatsioon pannakse kokku MyFitnessi poolt ning mingi aja tagant see vahetub. Mõni treening keskendub rohkem alakehale, teine kõhule või hoopis kogu keha hõlmav tund. Ise käisin viimases variandis. Vahelduseks oli täitsa tore ning mulle kindlasti põnevam kui niisama tuim kardio saalis. Siiski pärast teist korda hakkas natuke igav, sest harjutused olid täpselt samad. Lisaks ei meeldi mulle ühte harjutust nii pikalt järjest teha. Näiteks on seal järjest 2 minutit seljatõmbeid.

Nädalavahetuse veetsin Tartus, kus käisin emaga üle väga pika aja bodybalances. Kuna ma venitamisega üldse ei tegele, arvasin, et olen totaalne puutükk. Tegelikkuses asi polnudki väga hull ning paar korda kuus võiks bodybalance ära eksida küll.

Üks tüütu asi on minu jaoks kõhulihaste tegemine trenni lõpus. Samas pole ma seda usku ka, et neid üldse tegema ei peaks. Nüüd avastasin enda jaoks  hea variandi, mis muutis kõhulihased palju “meeldivamaks”. Tõmbasin endale tabata appi, kus saab valida seeriate arvu, pikkuse ja puhkepausi pikkuse. Nüüd olengi teinud trenni lõppu 2 seeriat neljast harjutusest koosnevat “ringtrenni”. Tavaliselt valin seeria pikkuseks 40-50 sekundit, puhkepausiks 10-20 sekundit ja teen neli erinevat harjutust. Seda ringi sooritan 2-3 korda. Seega soovitan uusi asju proovida, kui trenn muutub liiga üksluiseks ja igavaks!’

Nüüd sai trennijuttu küll ning kui mujal ei kohtu, siis saalis ikka!

IMG_1848

 

Lihtsad, maitsvad, tervislikud -bataadifriikad

Mõtlesin vahelduseks ka ühe lemmikretsepti jagada . Tegelikult on see unustatud vana, mille jälle meelde tuletasin.

Viimasel ajal ma pole tegelikult väga usin kokkaja olnud ning olen nautinud mugavat varianti, et keegi teine teeb süüa. Lõuna ajal olen külastanud sageli Audenteses asuvat Daily kohvikut, kus on päris tervislik valik ning mõistlikud hinnad. Saadaval on iga päev üks Fitlap toit ja ka taimne praad. Hinnaklassilt jäävad toidud tavaliselt 2,80€ ja 5€ vahele.

Siiski meeldib mulle tegelikult kõige rohkem enda tehtud söök. Viimase aja lemmik on ahjus valmistatud maguskartuli- ehk “bataadifriikad”. Valmistamine on lihtsamast lihtsam ja kõige suurem oht on see, et tahaks kogu plaadi korraga ära süüa. Sobivad hästi nii liha kõrvale, salatisse, vahepalaks või ka külalistele snäkiks. Mulle meeldib vahel näiteks võtta kõrvale vürtsikam taco või salsa kaste, hummus või kreeka jogurtist ja ketšupist valmistatud dip.

Sweet treats to make for mom

Väsimus võtab võimust

Tere-tere!

Täna on üks sellistest päevadest, kus tahaks diivanil teki sisse igat pidi kerra pugeda ja lihtsalt lamada. Muidugi ei saa unustada ka söömist, sest tänu energiapuudusele tahaks kogu aeg midagi näksida. Tunnen, kuidas aju ja keha nõuavad süsivesikuid ja suhkrut. Nii palju siis sellest “reisivormist”. Reede ja nädalavahetuse  veetsin 10-18 ülikoolis seminarides ja loengutes ning ikka kõvasti tegemist oli enda motiveerimisega mitte kuskilt ära põgeneda. Üldiselt mulle tegelikult väga meeldib, aga seekord oli kuidagi raske. Aga mis seal ikka – õnneks on jälle uus nädal!

Tegelikult ma ei vingu ja vaid mõned üksikud päevad pingutust on jäänud. Enne muidugi on veel vaja kõik otsad tööl ja koolis kokku tõmmata ning nädalalõpus sõidan Tartusse, kus toimub MyFitness Weekend, kus MyBodyga muidugi kohal oleme.

Trenniga on nii, et raske on, aga käin ikka. Raske selles mõttes, et kuna vaimselt olen väsinud, ei jaksa ja ei taha väga palju pingutada. Keha isegi oleks suuteline enamaks. Seetõttu teen praegu pigem lühemaid trenne kergema raskusega või superseeriatega.  Samas on see ikka mõnus äratus eriti pärast terve päev istumist. Kuna üsna tihtit teen õhtuti pärast tööd kontoris ülikooliasju, on lõpuks tunne, et varsti olen juurtega tooli küljes kinni.

Laupäeval toimusid ka EMV kulturismis ja fitnessis, mida ma ise seekord vaatamas ei käinud. Siiski jälgisin üritust sotsiaalmeedia ja interneti vahendusel. Vaid aasta tagasi olin ka ise seal laval ning ikka küsitakse veel päris sageli, et millal jälle. Hetkel ma küll ennast lähiaastatel seal laval ei näe. Võistelmise juures naudin  tegelikult rohkem kindla eesmärgiga protsessi. Kuna aga rinnad ja tagumik “müüb”, on ajakirjandus sellest kõiges jätnud mulje nagu natuke kerglaste naiste etlemisparaadist. Tegelikult on seal taga ikka raske töö ja enesedistsipliin ning enamus väga toredad ja arukaid naisterahvad. Alati leidub ka muidugi erandeid, aga mina pole mingi kohtumõistja ega arvusaja.

Proovisin ära ka Tere uue proteiinikohukese, kus on natuke vähem suhkrut ja rohkem valku. Tasub tähele panna, et kaloreid annab see ikka sama palju kui tavaline kohuke. Tegelikult pettusin tootes, sest sisu oli üsna maitsetu. Pigem võiksin süüa tavalist kohupiima ja riivida tumedat šokolaadi peale või kui tõesti kohukese isu on, siis mõni vahel ei tee halba. Rohkem igatahes ei osta ning ilmselt ka  teine kodus olev kasutust ei leia.

img_3869.jpg

Automaatrežiimil

Kust siis  jutuga jälle pihta hakata?

Võib-olla siis sellega, et aeg on ikka lennanud ja vähem kui 4 nädala pärast ootab mind üks kauge ja põnev reis. Ei jõudnudki seda  väga ootama hakata, kui juba jõuabki kätte. Piletid said ostetud juba nii ammu, et vahepeal läks üldse meelest. Pikalt ette planeerimine on tegelikult hea ja  rahakotile ka natuke sõbralikum, sest korraga ei pea kogu summat välja käima. Eile saigi broneeritud viimased kolm ööd ning täpsemalt võite lugeda juba kuu aja pärast reisipostitustest.

Parim aeg reisiks see kooli ja töö mõttes tegelikult pole. Seetõttu läksingi oktoobriga automaatrežiimile ehk töö, kool, kodutööd ja trenn. Viimast on vaja juba selleks, et pea selgena hoida, sest kui tööl istun päev otsa arvuti taga, õhtuti üritan kooli jaoks artikleid lugeda ja esseesid kirjutada, siis lõpuks on pea ikka parajalt paks. Seega on trenn väga vajalik, et mõtted eemale saada. Meelelahutuslikke tegevusi väga ei luba endale, sest aeg maksab.

Lõpuks olen suutnud ka  haiguse ületada. Üritan nüüd vitamiinide võtmist ikka tähelepanelikult jälgida. Kindel kombo on hommikuti D-vitamiin (4000 IU) ja Omega3, mis tegelikult võiks iga inimese menüüsse sügis- ja talvaperioodil kuuluda. Võib-olla teen mingi hetk lisaks ka multivitamiini kuuri. Eelmine aasta toimis hästi ja haigused külge ei hakanud. Trennis on ka kohe teine hoog sees, kui enesetunne on normaalne. Üldiselt ma suur “trennipildistaja” pole (eriti kui üksi käin). Ma ei tea, kas kõik instagrami trenniinimesed teevad lihtsalt 100 erinevat võtet või nad ongi alati ilusad jõusaalis. Kui ma enda tehtud pilte vaatan, siis on tavaliselt üks hullem kui teine.

IMG_3349

Kuna suur osa mu Instagrami on täis fitness- ja trenniinimesi, on viimasel ajal hakanud see kõik natuke naljakas tunduma. Vahepeal on küll tunne, et mõned inimesed “treenivad oma ajud ära”. Loomulikult ma saan aru, et see, mida seal eksponeeritakse pole päris reaalsus, vaid ainult üks osa elust, mida üritatakse näidata. Ma ise olen ka ju pigem trenni – ja toiduteemal postitusi teinud. Siiski vahepeal tundub, et minnakse juba natuke äärmuslikuks. Ma ise pooldan pigem natuke mõõdukamat lähenemist. Nendele lugejatele, kes võib-olla pole telgitagustega nii kursis, siis soovitan mitte võtta 100% tõena kõiki neid vormi – ja toidupilte ning ennast nendega võrrelda. Tihtipeale on reaalsus midagi muud.

Ausalt öeldes siis midagi väga asjalikku polegi täna midagi kirjutada. Aju ei suuda vist blogisse midagi hetkel toota. Reedel käisin isa juures, millest kujunes perekondlik kokkamisõhtu. Isegi õde lõi kampa täitsa vabatahtlikult. Tegime kitsejuustusalatit ja praadisime tiigerkrevette. Kas selline kombo saaks üldse halb olla? Mulle sellised koosviibimised väga meeldivad.

Nädalavahetus läheb sama tempo (või isegi hullemaga) edasi. Esiteks alates reedest ilumess, mida homme ehitama lähme ning samal ajal on mul ka kool ning lisaks üks degusteerimine. Seega ma ise messil väga kohal olla ei saa. Teie aga olete väga oodatud. MyBody boksis leiate mitmeid põnevaid pakkumisi ja üks uus batoon on ka maitsmiseks ja ostmiseks. Ise avastasin enda jaoks taaskord SELF Tiramisu, mis on ikka parim lisand, kas pudru sees, vahuna, puddinguna vms. Kui mulle ei meeldiks, siis reklaami ei teeks.

 

whey-crisp-blogpost

Tänaseks tõmban otsad kokku. Tahtsin jagada enda kahte lemmikut muna retsepti, aga kuna pildid tulid nii hämarad ja udused, peate veel natuke kannatama. Allpool hoopis üks mitte nii uhke hommikusöök, aga muna on üks toiduaine, mis peab kapis ikka olema.

IMG_3183
Kõik hommikud pole midagi nii uhked

 

 

Mida tõid sügise vihmad ja tuuled?

Septembris mõtlesin suure tuhinaga, mida kõike blogisse kirjutada, aga siis ei juhtus ei midagi muud kui elu… Töö, trennid, nädalavahetustel kool ja  MyBody üritused ning lisaks veel mõned elumuutvad juhtumised ja sündmused, mis lihtsalt võtsid jalust ning kõik muu jäi vahepeal natukeseks pausile.

Eelmises postituses rääkisin töökohaspordikuust ning kuidas meie oma väikese kollektiiviga seda tähistada plaanime. Algus oli meil väga entusiastlik. Esimene spordiala oli rattasõit. Alustasime 6.30 Indreku juurest ning võtsime suuna Laulasmaa poole. Sain rattaprofilt erinevaid õpetussõnu, näiteks kuidas tuules sõita, missugused märguandeid tuleb näidata ning mida rattasõidul arvestada. Kokku sõitsime umbes 1.15. Lõpus saime  natuke vihma ka ning tegelikult  oli ilm  päris jahe. “Kirsiks tordil” olid pannkoogid ja kohvi, mis meie seltskonda Indreku juures ootas. Väga mõnus ja värskendav algus tööpäevale!

rattasõit

Teiseks oli nädal hiljem disc golf kell 7.00 Männikul. Meie seas oli juba esimene langenu ehk Indrek, kes kartis vihmast ilma. Meie õnneks siiski tilkagi vihma ei saanud ning lausa erakordselt ilus päike säras. Mikk tegi meile kiire koolituse ning soojenduse ning mäng võis alata. Minu jaoks oli see esimene kord ning tõesti kobamat vist annab otsida. Üldiselt sellised osavusmängud pole juba kooli ajast saati eriti minu teema. Poistel oli vähemalt nalja nabani ning tegelikult mulle meeldis ka. Natuke harjutamist ja vähemalt mõõduka taseme saaksin ikkagi kätte. Pärast mängu tegime õues väikse pikniku ehk tee ja soolalõhega sai.

disc golf

Sellega meie ettevõtmised on hetkel piirdunud, sest tegemised ja haigused hakkasid inimesi maha murdma. Ise piinlen ka juba mõned päevad kerge külmetuse käes. Siiski ei kavatse ma “jonni” jätta ning teeme kindlasti ka ülejäänud plaanis olnud tegevused ära.

Nädalavahetused mööduvad üldjuhul koolis või MyBody üritustega tegeledes. Septembris on olnud neli nädalavahetust järjest mõni üritus ning üks nädal oli neid kahe päeva jooksul isegi neli. Kuna ma  olen kooliga tihti hõivatud, ei saa ma ise kohal olla, tegelen suure osa ajast sinna inimeste leidmisega. Kui lugejate hulgas mõni huviline on, võite kindlasti mulle kirjutada. Koolis on hetkel veel põnev, aga vaikselt hakkavad igasugused kodutööd peale pressima. Lihtsalt kohal käimisest eest kraadi ei saa.

Mybody üritused september

Enda trennidega sujus muidu päris hästi ning jälgisin enam-vähem enda erinevate tsüklitega kava. Eelmisel nädal oli taastav ja kerge ning seega oleks nüüd pidanud maksimaalsete raskustega tegema. Siiski hetkel tundsin, et sel nädalal ma selleks valmis pole, mistõttu teen enesetunde ja tuju järgi. Samuti sain kaela ka kergema külmetuse ning olemine on natuke nõrk ja väsinud. Seega võtan jõusaali natuke kergemalt ja naudin parem lihtsalt aktiivsemaid tegevusi ja liikumist õues.

Selline see september oli. Lõppu ka natuke toidupilte ja -ideid.

tuunikala.jpg
Tuunikalasai: röstitud Leiburi juurviljaröstil on tuunikala vees, keedumuna, Alma kreeka jogurt nng peal tomativiilud.

IMG_3049

Vasakul: aurutatud kartulid ja juurikad, kodujuust, praetud haug

Paremal: keedetud kinoa-bulgurisegu, praetud suvikõrvits, herned, avokaado, keedumuna, seemnesegu, kodujuust ja maitsepärm.

 

Oh kooliaeg…jõudis kohale!

September on natuke nagu uus aasta. Inimesed on puhkustelt naasnud ning tagasi oma igapäevarütmis. Tänavad on autodest umbes ja spordiklubid rahvast täis. Täna õhtul käisin Audenteses trennis ning mis ma nägin – ka seal oli palju rahvast. Tavaliselt on see minu meelest alati tühi.

Ega ma ise selles suhtes täiesti erinev pole, sest võtsin ka eesmärgiks enda toitumisel ja treeningutel rohkem silma peal hoida. Astusin üle pika aja kaalu peale ning nii suurt numbrit pole seal ammu näinud. Siiski pole peegelpilt nii hull kui näiteks 1,5 aastat tagasi ehk äkki on lootust, et osa sellest on ka lihas. Ega sellest kaaluteemast fitnessimaailmas sees olles ilmselt kunagi täiesti lahti ei saa. Peaasi et see ei hakkaks segama ülejäänud tegemisi ega muutuks elu keskpunktiks. Ka töö juures astus täna ülemus sisse ja teatas, et ta läks nüüd “dieedile” ja võttis ilusti vahepalad ehk kodujuustu, õuna ja pähklid kaasa.

Uus tegelane kodujuustumaailmas sai minu poolehoiu
Uus “tegelane” kodujuustu maailmas võitis minu poolehoiu

Minu jaoks on see september tegelikult natuke eriline, sest olen taas üliõpilase staatuses. Bakalaureusest on piisavalt aega möödas ning praegu tundub just õige aeg jätkata enda haridusteed. Otsustasin juba ammu, et magistrisse lähen õppima eriala, millest tõesti huvitatud olen mitte lihtsalt graadi omandamise pärast. Suvel kandideerising TTÜ-sse personalijuhtimise ja -arenduse õppekavale. Konkurents erialale oli väga-väga tihe (umbes 200 kandidaati) ning seetõttu ei tahtnud seda teemat väga “suure kella külge panna”. Kui sain teada, et olen vastu võetud, olin enam kui õnnelik! Eelmises töökohas puutusin päris tihedalt kokku värbamis – ja personaliteemadega ning tunnen selles tegelikult päris palju puudust. Nüüd hakkabki mu nädalavahetusi suures osas sisustama kool või õppimine, sest loengud toimuvad nädalavahetustel. Esimene koolipäev on juba sel reedel ja eks siis saan rohkem aimu, millesse end mässinud olen. Tegelikult olen päris põnevil ka!

IMG_9414

Nautisingi just oma viimast rahulikku nädalvahetust enne kui kogu kooli ja treeningürituste trall peale hakkab. Sihuke piisavalt rahulik ja tegus nagu suve viimane nädalavahetus võiks olla ehk pidu ja tantsu, lõõgastus spas, korralik trenn, natuke tööd ning lõpetasime pühapäeval isa juures grilli ja lõkkega.

Nädalavahetuse hommikutel tegin üle pika aja “prantsuse röstsaia”. Sarnase retsepti leiate SIIT. Sisuliselt kastsin täistera röstsaia piima ja muna segusse, kuhu lisasin ka natuke steviat ja kaneeli. Seejärel praadisin neid kookosõlis. Peale läks muraka kodujuust, mango, mustikad, röstitud kookoslaastud ja maapähklivõid. Mango ja kookoslaastude kooslus on ikka aegumatu! Väga mõnus ja magus hommikusöök, aga kahjuks kõhtu väga kauaks ei täida. Seetõttu peab tööpäevadel ikka pudru peale jääma.

Ja väike meenutus augusti lõpus toimunud Saku kodukohvikutest. Lemmikuks oli kohvik “Maailma maitsed”, mida külastasime kõige esimesena. Karri kana ja kookospiimas lõhe supp olid suurepärased!

Tegusat septembrit kõigile!

Mis seis trenniga on?

Viimasel ajal on blogi natuke minu elu “päevaraamatuks” muutunud. Kuna siiski üldiselt läheb see kategooriasse “tervislik toit ja trenn”, räägin antud postituses natuke rohkem enda hetke trennidest.

Naljakas on mõelda, et täpselt aasta tagasi valmistusin usinalt algavaks võistlushooajaks. Esimesed võistlused olidki oktoobri alguses Soomes ning augusti teisest nädalast alustasin dieediga. Ühest küljest on see valmistus väga põnev, kuna kindel siht on silme eest. Teiselt poolt eraldab selline eluviis muust maailmast üsna ära, sest iga väiksemgi kõrvalekalle päevaplaanist, tekitab stressi. Kindlasti on see ka üks põhjustest, miks ma sisuliselt midagi eelmise aasta augustist meenutada ei suuda. Lisaks oli ka muidugi tööl alati meeletult kiire periood. Sel suvel elasin üldse teise rütmi järgi, sest erinevalt eelmisest töökohast on hetke ametipostil suvel madalhooaeg ehk vaikne periood ning saab rohkem endale meeldivate asjadega tegeleda.

Seda ma kindlasti tegin. Oli piisavalt reisimist, väljas käimist, üritusi, pidutsemist. See muidugi tähendas, et trenn jäi natuke rohkem tahaplaanile. Samas oli puhkust vaja ning viimased kuu aega on olnud ilmselt viimase aasta parimad treeningud. Eks kilosid on ka juurde tulnud. Kaalunud ennast nüüd pikalt pole, aga peegel ja pildid ju ei valeta. Seetõttu olen nüüd viimasel ajal natuke rohkem toitumist jälginud ning osaliselt ka kirja pannud. Kõike grammi pealt kindlasti ei kaalu ning midagi otseselt ei keela, aga vaatan, et energiakulu oleks suurem kui sisse söödav kogus. Kuna novembriks on planeeritud üks vägev reis, võtsin selle väikseks eesmärgiks vormi osas. Kui enamus tahavad ikka juuniks suvevormi teha, siis mul on vist iga aasta vastupidi 😀


Hetkel teen trenni kava järgi, mille Ramil mulle mai lõpus koostas. Kava on jaotatud viiele erinevale päevale ning põhifookus on suunatud seljale, õlale ning jalale-tuharale. Jaotus on päevade vahel on järgmine: õlg-rind, selg-biitseps, jalg, rind-õlg-selg, tuhar. Kavas on kokku viis erinevat tsüklist – taastav, maksimaalsete raskustega, pumpav, maksimaalse kontraktsiooniga ja langevate seeriatega pumpav. Iga tsükkel algab jälle hästi kerge taastava nädalaga, et keha saaks puhata. Teine nädal on see eest maksimaalsete raskustega ning eesmärk oleks just seal raskusi suurendada iga tsükliga.

Seega on trennid üsna vaheldusrikkad ning keha (ja rohkem isegi vaim) saab piisavalt “üllatusi”. Mõni trenn on rohkem tunnetuse peale, teine rohkem raskuse. Kuigi mul hetkel võistlusplaane pole, uurib Ramil ikka pidevalt, kuidas trennidega läheb, mis on kuidagi hästi tore. Pärnu võistlejatel on igatahes treeneritega vedanud.

Samuti olen rohkem tähelepanu hakanud pöörama soojendusele. Varem tegin vaevaliselt ära 10 minutit kardioseadmel, aga nüüd olen lisanud erinevaid harjutusi kummilintide või kergete raskustega, et lihased soojaks saada ning tunnetust parandada. Eriti oluline on see minu meelest õlatreeningus, kus on kerge end vigastada, ja jalatreeningus, kus on õige lihastunnetus ja liikuvus väga olulised.

Trennis käin üldjuhul ikka Myfitnessides, aga vahel ka Audentese Spordiklubis. Põhikohad on Mustamäe, Rocca ja Ülemiste. Viimane on ikka veel natuke harjumatu, aga muidu väga mõnus avar. Usun, et uue treeninghooaja algusega on seal “massid” varsti kohal. Tegelikult tahaks huvi pärast ära proovida ka uuemad klubid nagu People Fitness ja HC Gym. Üksi mulle võõrastes kohtades väga käia ei meeldi, aga kuna nüüd on Kätlin kooli tõttu üsna tihti Tallinnas, tekkis meil mõte koos need üle vaadata.

Lisaks jõusaalile tahaks ka võimalikult palju väljas liikuda nii palju kui veel ilmasid on. Võtsime eesmärgiks, et päevadel, mil Kätlin minu juures ööbib, käime võimalusel hommikuti lühikesel virgutusjooksul. Sel nädalal oma eesmärgi täitsime ning käisime teisipäeva ja neljapäevva hommikul jooksuringul. Pärast maitseb puder veel paremini kui muidu. Eelmine aasta enne võistlusi tegelikult tegin ka tühja kõhuga lühikesi hommikujookse, et ainevahetust paremini käima saada.

Eile otsustasime hoopis spontaanselt Rocca Myfitnessis Darola ringtreeningusse minna. Trenn koosnes viiest “jaamast”, kus igas oli kaks harjutust, mida kordamööda 5 minutit tegime. Seejärel liikusime järgmisesse “jaama”. Oli väga mõnus pingutus ning higi lahmas ikka korralikult. Darola on üldse väga äge treener põnevate harjutustega, niiet soovitan kindlasti tema ringtrenn kolmapäeviti järgi proovida.

Selline seis mul trennidega praegu on ning naudin neid väga. Kuna septembri tulekuga läheb elu väga-väga kiireks, ei saa ilmselt sellisel koormusel jätkata. Seetõttu võtan veel viimast kuni energiat ja aega on!

Teile soovin  ilusat septembrit ja uue treeninghooaja algust!

 

 

 

 

 

 

 

100% pudrupostitus: need aeglased hommikud

Kes nüüd on mõelnud, et tal on pudrupiltidest Instagramis ja blogides “täiega kopp ees”, siis soovitan antud lehe kohe kinni panna, sest tulemas on üks pudru postitus suure algustähega.

Hetkel naudin täiega enda pikkasid ja aeglaseid hommikuid, mida saadab suur pudrukauss ja Netflix. Tööpäeva alustan tavaliselt kell 9.00, aga ärkan ikkagi üldiselt 6.30 või 7.00, mis tähendab et sisuliselt “uimerdan” ligi 1,5 tundi. Tihti kuulub selle aja sisse pesu pesemine või lõunasöögi valmistamine. Tegelikult saaksin vajadusel valmis üsna kiiresti (näiteks Austraalias elades ärkasin umbes 15 minutit enne kodust lahkumist), aga kui on võimalus, siis meeldib hommikul rahulikult toimetada.

IMG_9041
New York – 2017 juuni

Hommikusöögi kõrvale vaatan Netflixist seriaali Orange is the New Black, mis on minu viimase aja sõltuvus. Olen peaaegu kogu sarja viimase kuu aja jooksul ära vaadanud ja kui küstakse, kuidas ma selleks aega leian, siis siin on ka vastus. Kes põnevat, natuke naljakat ja huvitavate karakteritega seriaali otsib, soovitan seda kindlasti.

IMG_9090
Boston – isa toodud 1990. aastate algusel

Hetke kindel hommikusöök on kaerahelbepuder + mingi soolane asi maisigaletil. Üldjuhul panen kaerahelbed juba eelmisel õhtul “likku” ning hommikul teisi toimetusi tehes asetan poti madalal kuumusel podisema. Nii saab eriti mõnus ja kreemine. Keemise ajal lisan maitseainetest veidi steviat ja soola ning vahel ka rosinaid. Pärast segan sisse umbes 15g valgupulbrit ning kodujuustu või Alma maitsestamata kreeka jogurtit. Peale veel mustikad, mango, röstitud kookoslaastud ja maapähklivõid. Seega tuleb päris korralik hommikueine, mis mõnda aega kõhu täis hoiab (aga minu puhul mitte liiga kaua 🙂).

IMG_9096
Tokyo – 2017 aprill

Nagu piltidelt näha võite, siis mul on teatud “teema” kruusidega ehk need peavad olema piisavalt suured ning tavaliselt seostuvad mingi reisiga. Otseselt ma kruuse ei kogu, aga olen hakanud fännama Starbucksi “You are Here” sarja ja võimalusel neid kaasa ostnud.

IMG_9100
Viin – 2017 märts

Pudrusöömise lusikale on ka kindlad nõuded ehk see peab olema tavalise väikse lusika suurem versioon ja pikema varrega. Mul hetkel on isegi natuke imelik neid asju siia kirjutada, sest kujutan ette, kuidas mõni mõtleb, et täitsa lolliks läinud peast enda pudruga. Aga no on sellised väikesed “kiiksud” – usun, et paljudel on mingid väljakujunenud harjumused ja nõuded.

thumb_IMG_9151_1024
Monaco – 2017 juuli

Tegemist pole reklaampostitusega, aga lisan tooted, mis hetkel on hommikupudru valmistamisel tähtsal kohal (vasakult).

SELF Micro Whey kreemküpsise valgupulber MyBody’st – hetke lemmik valgupulber. Maitselt natuke kaneeli ja vanilli maitsega.

Stevia pulber Kaartekist – minu meelest endiselt parim stevia, mida olen juba mitmeid kordi tellinud. Pole kõrvalmaitset ja sobib hästi ka küpsetamisel.

Body Attack maapähklivõi Workoutshop’st – väga meeldib antud pähklivõi, kuna on piisavalt vedel ning ei jää poole purgi pealt põhja “kinni” nagu paljud ülejäänud.

Röstitud kookoslaastud Chilli.ee – varasemalt küpsetasin neid pannil ise, aga mugavam on osta juba valmis. Chilli lehelt saab päris mõistliku hinnaga ning mangoga lihtsalt super kooslus.

thumb_IMG_9160_1024

Ja kes head pudrupotti otsib, siis mu kõigi aegade lemmik on hetkel Selveris alla hinnatud! Tõesti parim, mis kasutanud olen.

21123259_10214242815770817_1859740301_o

Kulutused kontrolli alla

Üks nädal suve on jälle otsa saanud ning septembrini on vaid loetud päevad. Ühelt poolt mulle isegi meeldib, sest tööl on enamik inimesi puhkustelt naasnud ning igapäevaselt pole nii üksiku “hundi” tunne.

Sügis tähendab tavaliselt ka uuesti rutiini sisse elamist. Kõik need üritused on muidugi toredad, aga vahepeal tahaks lihtsalt rahulikumalt kulgeda. Sellega seoses otsustasin üle vaadata natuke enda finantsilist seisu ja ega seal midagi rõõmustavat pole. Suvi ja reisid on oma töö teinud.

Seega võtsin plaani hakata enda kulutusi natuke piirama ja rohkem jälgima. Appi tuli vana hea exceli tabel. Esimese asjana märkasin kohe, et kuigi ma otseselt palju ei “larista”, võtavad suure osa just sellised “pisiväljaminekud” nagu üks kohvi Circle-Kst, üks vesi R-kioskist jne ning igapäevane või väga sage toidupoes käimine. Seega otsustasin antud harjumust muuta ning  püüan hakkama saada ühe päevaga ehk pühapäev on shoppingu jaoks. Teistel päevadel toidupoodi enda jalga ei tõsta. Loomulikult nõuab see natuke rohekm ette planeerimist. Kuna  hetkel elan üksi, on see natuke lihtsam, sest ei pea teistega arvestama. Siiski on põhitooted igal nädal enam-vähem samad ning jääb ära mõttetute asjade kokku ostmine.

Hakkasin ka täpsemalt toiduhindasid uurima ning tuleb välja, et see polegi vist nali, et need viimase aastaga tunduvalt kallimaks on läinud. Näiteks üks 200g Alma  murakamoosiga kodujuust on ligi 1,50€. Kuna olen suur kodujuustu ja kohipiimatoodete austaja, on see päris arvestatav summa. Tarbijahinnaindeksi järgi on näiteks aastaga tõusnud väherasvase piima hind 24%. Niiet enam ei tundugi 3€ valgubatoon väga kallis.

Teine suur kulu allikas on ka väljas söömine, millest ma küll loobuda ei taha ega ka plaani. Siiski hakkasin jälle tegema toitusid tööle kaasa ehk foodprep on jälle omal kohal. Küll ei ole see enam nii detailideni välja arvutatud nagu dieedi ajal,  kuid jälgin ikka, et süsivesikud, rasvad ja valgud oleksid olemas ning tasakaalus.

Igaljuhul tekitab see minus isegi natuke hasarti ehk panna ennast natuke proovile ning mõttetuid väljaminekuid piirata. Keeruline hoopis on hetkel see, et poodides on uued spordiriiete kollektsioonid ning kuna teen töö tõttu korra nädalas Sportlandi külastusi, siis tekib ikka tahtmine küll jälle midagi endale sealt võtta. Aga kuna siht on silme ees ehk sel aastal on ootamas veel üks suurem reis, olen tubli ja ootan juba kuu kokkuvõtte tegemist.

Üldiselt ma kodus toitudega väga “jalgratast leiutama” ei hakka ning lähtun põhimõttest, et saaks võimalikult kiirelt valmis. Uus põnev toode on näiteks Rannamõisa peekon broilerilihast või kalkunilihast. Mõlemad annavad 100 g kohta ainult 100-115 kcal ning maitselt väga mõnusad.

Samuti on hea lihtne variant Rimi kalkunipelmeenid, mida võimalusel külmkapis varuks hoian või vana hea lemmik salat ahjus röstitud kikerherneste, suvikõrvitsa ning meelepäraste lisanditega.

Kui hommikul trenni ei lähe, alustan päeva ikka tavaliselt kaerahelbepudruga. Kaerahelbed panen eelmisel õhtul juba vette, et hommiku valmistamisprotsess kiirem oleks.

IMG_9030

Kui trenni teen hommikul, on puder mulle seedimiseks liiga raske ning tavaliselt siis on menüüs galetid või röstitud kaerasai banaani ja maapähklivõiga.

IMG_9068

Vaatame siis mis numbrid kuu lõpus näitavad ja kas toimus mingeid muutusi või ei.

August on trennikuu

Kui juuni-juuli oli rohkem puhkamise ja reisimise kuu, siis augusti võiksin nimetada trenni ja spordi kuuks. Pärast pidevat väljas söömist ja asjade pakkimist igatsengi kõige rohkem enda koduseid toite ja vahepeal isegi natuke rutiinsust. Reaalsus on aga see, et august möödub Eestis ringi sõites, mistõttu veetsin suurema osa eelmisest nädalast Tartus, vahepeal põikasin veel Taevaskotta ning tagasti tulin marsruudil Rakvere – Tapa – Tallinn. Võimalusel ühendangi tööalased ja meelelahutuslikud käimised üheks.

Nagu ma mainisin, olen hetkel täiega trenni lainel ja siis peab seda olukorda ära kasutama. Hetkel järgin ikka enda 5 tsüklilist jõusaaliprogrammi, mille ma nüüd varsti teist korda läbi teen. Kuna see on üsna vaheldusrikas, ei teki tüdimust ka. Mulle hetkel meeldib kindla plaani järgi teha, kuna see tagab mingi järjepidevuse. Muidugi varieerin harjutusi ja vastavalt tujule ning olukorrale. Kahjuks kaotasin enda treeningpäeviku viimase 1,5 aasta trennidega ära ehk nüüd võrdlusmoment läks natuke kaotsi. Siiski ise tunnen küll, et raskused kasvavad ja lihastunnetus on parem. Suvel on selles suhtes üldse parem, et saab sooja üsna kiiresti sisse. Talvel vahel muudkui rahmeldad ennast soojaks, aga lõpuks on ikkagi natuke sirge kaika tunne.

IMG_2555

Lisaks täitsin Tartus lõpuks juba pikka aega olnud soovi – nimelt käisin üle 12 aasta taaskord ratsutamas. Ratsutamine on tegelikult üks esimesi spordialasid, mis mind kunagi paelus. Noorena käisin trennis umbes 6 aastat ning suvine ratsalaager Põlvas Timmo tallides oli kohustuslik. Mingi periood tekkis aga tõrge ja natuke isegi hirm hobuste vastu ning nii on antud sporti väga raske harrastada, sest loomad tajuvad seda kohe. Olen juba aastaid mõelnud, et tahaks uuesti proovida, aga kogu aeg on see jäänud pigem mõtteks. Nüüd tänu ühele toredale tuttavale käisin neljapäeval Saksa tallides ratsatrennis. Põhiasjad tulid kõik meelde ning sain isegi natuke galoppi teha. Kõige keerulisem oligi töö jalgade ja kehahoiakuga. Kes mõtleb, et mis trenn see ratsutamine on – hobune teeb ju kogu töö ära, siis te eksite. Sisuliselt peaks hobuse taltsaks saama ainult jalgade ja kehaga. Minu hobune Oidipus oli pigem selline rahulik, mistõttu nägin päris palju vaeva, et teda endale sobivad tempos liikuma saada. Aga emtotsioon oli suurepärane ja võimalusel lähen kindlasti varsti veel.

20815047_1242629329176052_547140008_n

Lisaks olen võimalusel natuke harrastanud oma lemmikkardiot ehk rullitamist. Tartus on selleks ikka parim rada ja otse minu maja tagant ehk saab kohe rullid alla panna ning minna. Tee peale jääb mitu pikka silda, kust on alati õhtuti suurepärased vaated. Samuti saab tänu tõusudele päris hea koormuse. Soovitan kõigile, kes pole veel mingi põhjusel proovinud! Koormust saab reguleerida ka väga lihtsalt olenevalt kas tahta intensiivsemat või kergemat trenni. Praegu on tegelikult hea aeg rulluiskude ostmiseks, sest hooaeg hakkab lõppema.

Spordi teemal jätkates, siis nädala lõpetasin Eesti Ööjooksul Rakveres. Seekord seal siiski täitsin seal MyBodyga Sportlandi telgis töökohustusi ning ise jooksmas ei käinud. Võtsin ka õe endaga kaasa, kellest oli mulle päris palju abi. Lisaks sai ta ka natuke töömaitset tunda. Nagu enamus teavad, siis ilm jooksjaid ei hellitanud ning umbes tund pärast algust läks õues ikka täielikuks tormiks. Sportlandi telk oli õnneks tugev ning jõudsime enne kõik luugid kinni tõmmata. Lõpuks oligi nii, et inimesed olid meie telgis varjus ning väljas ainult sähvis nagu diskol. Mingi hetk kadus meil ka elekter ehk umbes pool tundi olime pimeduses. Sellest hoolimata oli aga kogu emotsioon nii hea. Kõik jooksjaid tulid tagasi laiade naeratustega, et oleks ise ka hea meelega koos nendega seal vihma käes jooksnud. Tuli tahtmine end juba SEB poolmaratonile kirja panna, aga siis meenus, et sügisest tuleb vaadata ju kalendrisse ka, sest lisandub üks tore kohustus nimega ülikool.

Seega kui siin mõned mõtlevad, et kas ma enam trenni ei tee, siis tegelikult on see paratamatult üks osa. Vahe on lihtsalt selles, et on perioode, kus motivatsiooni pole ja väga ei viitsi ja on aegu, kus tahaks ja jõuaks kõike teha. Esimesel juhul käin trennis ikka, aga mitte lihtsalt nii hea meele ja tuhinaga. Ega kogu aeg ei saagi motivatsioon üleval olla. Tähtis on leida tasakaal erinevate tegevuste vahel, et hoida vaim selge ja keha terve.

Tegelikult lõpetasin nädala hoopis Tapal vanaema juures, mis on koht, kus ma reaalselt ei tee mitte midagi ja see on nii mõnus. Sisuliselt võiksin seal päev otsa magada, pikutada, telekat vaadata ja süüa. Tapa linna päevade raames käisime kohalikus “Tai restoranis” ehk ühe pere aias kodukohvikus, kus kolm päeva pakuti erinevaid roogi Tai köögist. Proovisime mitme peale selle päeva menüüst peaaegu kõik toidud ära – klassikalise pad thai, soolased pannkoogid, Tai musta tee ja laimi joogi, kohvi ning koogid ka. Minu lemmik oli lõpuks hoopis see külm tee, mis maitses natuke mohito moodi. Armas koht ja tore ettevõtmine ning pani nädalate mõnusa punkti.