Küpsetamise lainel: kohupiimakook ja suvikõrvitsapirukas

Sattusin vahepeal natuke küpsetuslainele. Tegelikult mulle kokata meeldib, kuid viimase aasta jooksul olen seda teinud üsna minimaalselt. Eelmisel nädalal oli lõpuks natuke rohkem aega (või siis pigem kättevõtmist), mille tulemuseks oli magus kohupiima õunakook ja soolane suvikõrvitsapirukas. Mõlemad ka üsna tervislikud ning kindlasti ei kuulu kuskile “patutoitude” nimekirja (kuigi sellist väljendit ma üldse ei kasutaks). Mõtlesin, et jagan ka blogis Teiega retsepte. Kahjuks küpsetamine toimus õhtul hilja, mistõttu jätab ka piltide kvaliteet üsna palju soovida.

Kohupiima-õunakook kaerahelbepõhjal
IMG_7550

Põhi/kate:

  • 160g suuri täisterakaerahelbeid
  • 70g võid
  • 15g mett
  • 20g mandelid (või muid pähkleid)
  • kaneeli

Täidis:

  • 400g Otto küpsetuskohupiimakreemi
  • 100g Alma maitsestamata kreeka jogurtit
  • 3-4 väiksemat õuna
  • 60g stevia pulbrit (võib asendada suhkruga, meega)
  • 3 muna

Valmistamine:

Põhja jaoks sulata pannil või, lisa kaerahelbed ja tükeldatud pähklid ning rösti need koos kaneeli ja meega kergelt pruunikaks. Aseta 2/3 segust küpsetusvormi (24cm) põhja.

Sisu jaoks eralda esmalt munavalged ning vahusta need kõvaks vahuks. Sega omavahel ühtlaseks massiks kohupiim, kreeka jogurt, munakollased ja magusaine. Lisa ettevaatlikult ka munvalgevaht. Koori ja tükelda õunad väiksestes tükkideks, sega need kaneeli ja magustajaga ning lisa kohupiimasegule.

Aseta täidis põhjale ning kata see ülejäänud kaerahelbeseguda. Küpseta kooki 180 kraadi juures umbes 40 minutit. Enne söömist ja lahtilõikamist lase natuke jahtuda. Serveerimisel sobib juurde hästi näiteks kreeka jogurt ja isetehtud moos, marjad.

Üks tükk ilma lisanditeta (kui lõigata kook 12ks): 170 kcal

IMG_7473

Soolase suvikõrvitsa-juustupiruka retsepti leidsin juba ammu lehelt kahvliga.  Järgisin retsepti üsna täpselt, mistõttu ei hakka seda eraldi välja kirjutama. Maitses väga hästi ka külmalt järgmisel päeval.

IMG_7534

IMG_7538

 

Mis sai “personaaltreenerikarjäärist”?

Läheme nüüd vahelduseks natuke tagasi minu blogi esialgse teema ehk trenni juurde. Kunagi alustades oligi ju eesmärgiks ainult trenni – ja toiduteemadel kirjutamine. Praegu on mõndade postituste lugemine küll üsna piinlik. Olin ju antud hetkel selles maailmas üsna uus, aga kirjutasin nagu  suurte teadmistega professionaal. Tahaks arvata, et vahepealsete aastatega on juurde tulnud rohkem realistlikku vaadet, kogemusi ning teadmisi.

IMG-6489

Tahtsin tegelikult natuke kirjutada  minu nii öelda “personaaltreenerikarjäärist”. Panin ju päris päris palju aega, energiat ja raha, et omandada nii FAFi kui ka EOK treeneripaberid. Olen küll arvamusel, et ainuüksi paber ei tee kellestki head treenerit, kuid siiski usun, et mingi ühtne hindamissüsteem peaks olema ning spordiklubid võiksid treenerite palkamisel ikkagi koolituse ja eksami (või kõrghariduse) olemasolu nõuda. Kahjuks nii see siiski pole ning sageli pööratakse tähelepanu hoopis teistele kriteerumitele – nagu valmidus eneseturunduseks ja enda müümiseks. Mida rohkem trenne müüd, seda rohkem saab raha ka klubi. Üks taolistest klubidest on kindlasti kõigile tuntud MyFitness. Kahtlemata on seal ka väga häid treenereid, aga soovitan enne valimist natuke uurida nende tausta.

IMG-6777

Minu juurde tagasi tulles, siis tegelikult pole ka mina trennide andmist jätnud. Täiskohaga personaaltreeneri elukutse pole kunagi minu eesmärk olnud, kuid lisatööna meeldib mulle seda väga teha. Juba FAFi aegadest on mul paar klienti, kellega ikka aeg-ajalt trenni teeme. Kuna mul polnud ühegi spordiklubiga kindlat kokkulepet, jäi neid kohtumisi harvemaks. Teatavasti pole  “vabakutselised” treenerid eriti soositud.

(Pool)personaaltreeningud treeningstuudios Bodylab

Alates veebruarist olen aga 1-2 korda nädalas trenne andnud väikeses personaaltreeningute stuudios Bodylabis. Tegemist pole päris tavalise jõusaaliga, kuhu saab endale sobival ajal minna. Süsteem on selline, kus inimesed valivad liitudes paketi,mitu korda nad nädalas trennis käia soovivad ning saavad ligipääsu broneerimissüsteemile, kus on näha, mis tundide ajad ja treenerid. Igasse trenni mahub maksimaalselt kolm inimest, kes igaüks saavad liitudes enda isikliku kausta ja programmi, mida nad treeneri juures tegema hakkavad. Jõusaalikavad on klubi poolt valmis tehtud, kuid neid saab loomulikult natuke muuta. Sisuliselt on see nagu pool-personaaltreening. Kuna kuumaks on üsna kõrge, motiveerib see inimesi tavaliselt ka kohale tulema. Inimesed saavad ise valida, kas käivad  iga kord sama treeneri juures või erinevates tundides.

img-6961-11.jpg
Treeneri selfie enne klientide saabumist

Iseenesest on idee väga hea ning midagi taolist Eestis väga pole ka. Tüüpiline klient on jõukam kontoriinimene, kes jõusaalis käia ei tahaks, kuid pigem otsib privaatsemat ja personaalsemat lähenemist. Treenerina on aga süsteem selline, et tavaline vahetus on vähemalt viis tundi ehk minu jaoks vahemikus 17.00-22.00. Kui trennid on täis. annan 15-inimesele (pool)personaaltreeningu. Minu jaoks on see number natuke ebarealistlik… Kui alguses seal alustasin, mõtlesin, kuidas neid programme muudan, vahetan”mõttetud” harjutused välja, õpetan inimestele põhjalikult tehnikat,  siis mida aeg edasi, seda rohkem sain aru, et päris nii see ikka ei ole. Probleem on selles, et iga kord on tunnis erinevad inimesed, erineva taseme ja oma kavaga ehk liiga palju ei saa kellelegi tähelepanu pöörata. Seega annan endast lihtsalt maksimumi ja üritada jälgida, et kõik enam-vähem õigesti teeksid. Siiski tunnen pidevalt, et ei suuda viis tundi järjest anda sellise kvaliteediga tunde nagu sooviksin (eriti päras 8 tundi kontoris), mistõttu käin seal edaspidi vaid vajadusel asendusi tegemas. Treenerina tegelikult on see olnud väga kasulik kogemus. Lühikese perioodi jooksul olen treeninud väga palju erinevaid kliente, kelle “iseärasustega” tegeleda.

Ametlikult personaaltreeneriks Audentes Fitnessis

See ei tähenda, et treeneriametiga lõpparve teen. Septembrist hakkan ametlikult personaaltreenerina tööle spordiklubis Audentes Fitness. Olen seal ise paar aastat treeninud ning tegemist on väga toreda spordiklubiga. Lisaks jõusaalile on palju rühmatreeninguid, spinning, bassein, areenil treenimise võimalus ning sügisest ka eraldi crosstrainingu stiilis saal. Võrreldes MyFitnessiga hubasem ja kodusem saal ning ka klientuur natuke teistsugune. Jõusaalivarustus on korralik ning ruumi jätkub kõigile. Ideaalis ongi eesmärgiks anda 2-4 trenni nädalas. Sellise mahu juures tunnen, et suudan pakkuda kliendile vajalikku kvaliteeti ja tähelepanu, et saavutada tema jaoks soovitud eesmärk. Seega kellel tekkis huvi trenni tulla, võib julgesti kirjutada. Paneme eesmärgid paika ning ega see vorm ka tulemata ei jää! 🙂  Samuti ei pea hakkama Audentese kliendiks, vaid koos minuga on sissepääs eritingimustel. Pärast pikka ja ilusat suve on just hea aeg alustada treeningutega.

IMG-6971
Ise teen ka trenni (Audentes Fitness)

Nüüd tõmban aga otsad kokku ja loodetavasti juba varsti tutvustan Teile Audentese spordiklubi natuke lähemalt.

“Trenniloba”

Kiiretele aegadele vaatamata pole ma trenni tegemist siiski jätnud. Tegelikult usun, et iga inimene leiaks need 45-60 minutit, et ennast natuke liigutada. Pigem on asi planeerimises ja harjumuse puudumises. See ei tähenda, et peaks ennast “puruks” tõmbama ja vere maitse suus hingetuks treenima, vaid ka natukesest liigutamisest piisaks. Kui ma nüüd enda isa järjepidevalt sportima saaks, oleks see alles saavutus.

Detsembris polnud  mul endal ka väga palju energiat ega aega , mistõttu otsustasin natuke kergemalt võtta ning ei vedanud ennast iga hinna eest hommikuti väsinuna trenni. Õhtud olid kõik planeeritud ülikoolile ehk see polnud variant. Pigem käisin nädalavahetustel kuskil väljas liikumas või rabas. Värske õhk hoiab ikka mõistuse selge ning on hea vaheldus neljale seinale, kus suurema osa oma ajast veedame.

BeFunky Collage

Nüüd jaanuaris olen ennast jälle trennisoonele saanud. Hetkel kindla kava järgi ei treeni, kuid oma süsteem mul ikkagi on. Üritan pöörata rohkem tähelepanu alakehale. Hetkel kui kaal on natuke suurem, siis mõne pildi pealt tundub ülakeha parajalt massiivne ning näen sihuke täitsa “põkk” välja.  USAs olles küsisid mitu võõrast  inimest, et kas tegelen ujumisega. Välja arvatud üks jõusaali töötaja, kes uuris, kas olen baleriin, sest kandsin krunni.  Kindlasti ainult baleriinid kannavad krunni ja seda alati vabal ajal.

Igal juhul viimastel päevadel on trennis olnud korralik power sees… Ma ei tea, kas seda tingis All Starsi treeningeelne shot, eksamitejärgne pingelangus või lihtsalt asjaolu, et sain üle pika aja rahus õhtuti trenni teha ilma, et peas oleks 100 erinevat mõtet, mis on vaja veel ära teha ja millal ma selleks aja leian. Viimased kaks päeva olen isegi mitu viimase aja rekordit teinud raskuste osas ning selline mõnus trenni ärevus on sees nagu vanasti.

trenn 2018

Täna sain tehtud viimase eksami sel semestril ja naudin seda pingelanguse tunnet vähemalt järgmised kaks nädalat. Tegelikult lähen jälle reisile ka… polnud üldse planeeritud, aga oli sobiv aeg, koht, võimalus ja inimene ning ei hakanud kätt ette panema.  Pärast reisi plaanin vähemalt 2 kuud kindla kava järgi treenida. Vaatan, kas panen ise midagi kokku või lasen teha. Teiste tehtud kava kuidagi distsiplineerib rohkem.

IMG_1885

Lisaks olen isegi paaris rühmatrennis käinud. Proovisin ära MyFitnessi uue StudioX treeningu. Sisuliselt on tegu pimeda ruumiga, kus tehakse teatud aja jooksul harjutus ning siis liigutakse järgmisesse punkti. Kombinatsioon pannakse kokku MyFitnessi poolt ning mingi aja tagant see vahetub. Mõni treening keskendub rohkem alakehale, teine kõhule või hoopis kogu keha hõlmav tund. Ise käisin viimases variandis. Vahelduseks oli täitsa tore ning mulle kindlasti põnevam kui niisama tuim kardio saalis. Siiski pärast teist korda hakkas natuke igav, sest harjutused olid täpselt samad. Lisaks ei meeldi mulle ühte harjutust nii pikalt järjest teha. Näiteks on seal järjest 2 minutit seljatõmbeid.

Nädalavahetuse veetsin Tartus, kus käisin emaga üle väga pika aja bodybalances. Kuna ma venitamisega üldse ei tegele, arvasin, et olen totaalne puutükk. Tegelikkuses asi polnudki väga hull ning paar korda kuus võiks bodybalance ära eksida küll.

Üks tüütu asi on minu jaoks kõhulihaste tegemine trenni lõpus. Samas pole ma seda usku ka, et neid üldse tegema ei peaks. Nüüd avastasin enda jaoks  hea variandi, mis muutis kõhulihased palju “meeldivamaks”. Tõmbasin endale tabata appi, kus saab valida seeriate arvu, pikkuse ja puhkepausi pikkuse. Nüüd olengi teinud trenni lõppu 2 seeriat neljast harjutusest koosnevat “ringtrenni”. Tavaliselt valin seeria pikkuseks 40-50 sekundit, puhkepausiks 10-20 sekundit ja teen neli erinevat harjutust. Seda ringi sooritan 2-3 korda. Seega soovitan uusi asju proovida, kui trenn muutub liiga üksluiseks ja igavaks!’

Nüüd sai trennijuttu küll ning kui mujal ei kohtu, siis saalis ikka!

IMG_1848

 

Lihtsad, maitsvad, tervislikud -bataadifriikad

Mõtlesin vahelduseks ka ühe lemmikretsepti jagada . Tegelikult on see unustatud vana, mille jälle meelde tuletasin.

Viimasel ajal ma pole tegelikult väga usin kokkaja olnud ning olen nautinud mugavat varianti, et keegi teine teeb süüa. Lõuna ajal olen külastanud sageli Audenteses asuvat Daily kohvikut, kus on päris tervislik valik ning mõistlikud hinnad. Saadaval on iga päev üks Fitlap toit ja ka taimne praad. Hinnaklassilt jäävad toidud tavaliselt 2,80€ ja 5€ vahele.

Siiski meeldib mulle tegelikult kõige rohkem enda tehtud söök. Viimase aja lemmik on ahjus valmistatud maguskartuli- ehk “bataadifriikad”. Valmistamine on lihtsamast lihtsam ja kõige suurem oht on see, et tahaks kogu plaadi korraga ära süüa. Sobivad hästi nii liha kõrvale, salatisse, vahepalaks või ka külalistele snäkiks. Mulle meeldib vahel näiteks võtta kõrvale vürtsikam taco või salsa kaste, hummus või kreeka jogurtist ja ketšupist valmistatud dip.

Sweet treats to make for mom

Väsimus võtab võimust

Tere-tere!

Täna on üks sellistest päevadest, kus tahaks diivanil teki sisse igat pidi kerra pugeda ja lihtsalt lamada. Muidugi ei saa unustada ka söömist, sest tänu energiapuudusele tahaks kogu aeg midagi näksida. Tunnen, kuidas aju ja keha nõuavad süsivesikuid ja suhkrut. Nii palju siis sellest “reisivormist”. Reede ja nädalavahetuse  veetsin 10-18 ülikoolis seminarides ja loengutes ning ikka kõvasti tegemist oli enda motiveerimisega mitte kuskilt ära põgeneda. Üldiselt mulle tegelikult väga meeldib, aga seekord oli kuidagi raske. Aga mis seal ikka – õnneks on jälle uus nädal!

Tegelikult ma ei vingu ja vaid mõned üksikud päevad pingutust on jäänud. Enne muidugi on veel vaja kõik otsad tööl ja koolis kokku tõmmata ning nädalalõpus sõidan Tartusse, kus toimub MyFitness Weekend, kus MyBodyga muidugi kohal oleme.

Trenniga on nii, et raske on, aga käin ikka. Raske selles mõttes, et kuna vaimselt olen väsinud, ei jaksa ja ei taha väga palju pingutada. Keha isegi oleks suuteline enamaks. Seetõttu teen praegu pigem lühemaid trenne kergema raskusega või superseeriatega.  Samas on see ikka mõnus äratus eriti pärast terve päev istumist. Kuna üsna tihtit teen õhtuti pärast tööd kontoris ülikooliasju, on lõpuks tunne, et varsti olen juurtega tooli küljes kinni.

Laupäeval toimusid ka EMV kulturismis ja fitnessis, mida ma ise seekord vaatamas ei käinud. Siiski jälgisin üritust sotsiaalmeedia ja interneti vahendusel. Vaid aasta tagasi olin ka ise seal laval ning ikka küsitakse veel päris sageli, et millal jälle. Hetkel ma küll ennast lähiaastatel seal laval ei näe. Võistelmise juures naudin  tegelikult rohkem kindla eesmärgiga protsessi. Kuna aga rinnad ja tagumik “müüb”, on ajakirjandus sellest kõiges jätnud mulje nagu natuke kerglaste naiste etlemisparaadist. Tegelikult on seal taga ikka raske töö ja enesedistsipliin ning enamus väga toredad ja arukaid naisterahvad. Alati leidub ka muidugi erandeid, aga mina pole mingi kohtumõistja ega arvusaja.

Proovisin ära ka Tere uue proteiinikohukese, kus on natuke vähem suhkrut ja rohkem valku. Tasub tähele panna, et kaloreid annab see ikka sama palju kui tavaline kohuke. Tegelikult pettusin tootes, sest sisu oli üsna maitsetu. Pigem võiksin süüa tavalist kohupiima ja riivida tumedat šokolaadi peale või kui tõesti kohukese isu on, siis mõni vahel ei tee halba. Rohkem igatahes ei osta ning ilmselt ka  teine kodus olev kasutust ei leia.

img_3869.jpg

Automaatrežiimil

Kust siis  jutuga jälle pihta hakata?

Võib-olla siis sellega, et aeg on ikka lennanud ja vähem kui 4 nädala pärast ootab mind üks kauge ja põnev reis. Ei jõudnudki seda  väga ootama hakata, kui juba jõuabki kätte. Piletid said ostetud juba nii ammu, et vahepeal läks üldse meelest. Pikalt ette planeerimine on tegelikult hea ja  rahakotile ka natuke sõbralikum, sest korraga ei pea kogu summat välja käima. Eile saigi broneeritud viimased kolm ööd ning täpsemalt võite lugeda juba kuu aja pärast reisipostitustest.

Parim aeg reisiks see kooli ja töö mõttes tegelikult pole. Seetõttu läksingi oktoobriga automaatrežiimile ehk töö, kool, kodutööd ja trenn. Viimast on vaja juba selleks, et pea selgena hoida, sest kui tööl istun päev otsa arvuti taga, õhtuti üritan kooli jaoks artikleid lugeda ja esseesid kirjutada, siis lõpuks on pea ikka parajalt paks. Seega on trenn väga vajalik, et mõtted eemale saada. Meelelahutuslikke tegevusi väga ei luba endale, sest aeg maksab.

Lõpuks olen suutnud ka  haiguse ületada. Üritan nüüd vitamiinide võtmist ikka tähelepanelikult jälgida. Kindel kombo on hommikuti D-vitamiin (4000 IU) ja Omega3, mis tegelikult võiks iga inimese menüüsse sügis- ja talvaperioodil kuuluda. Võib-olla teen mingi hetk lisaks ka multivitamiini kuuri. Eelmine aasta toimis hästi ja haigused külge ei hakanud. Trennis on ka kohe teine hoog sees, kui enesetunne on normaalne. Üldiselt ma suur “trennipildistaja” pole (eriti kui üksi käin). Ma ei tea, kas kõik instagrami trenniinimesed teevad lihtsalt 100 erinevat võtet või nad ongi alati ilusad jõusaalis. Kui ma enda tehtud pilte vaatan, siis on tavaliselt üks hullem kui teine.

IMG_3349

Kuna suur osa mu Instagrami on täis fitness- ja trenniinimesi, on viimasel ajal hakanud see kõik natuke naljakas tunduma. Vahepeal on küll tunne, et mõned inimesed “treenivad oma ajud ära”. Loomulikult ma saan aru, et see, mida seal eksponeeritakse pole päris reaalsus, vaid ainult üks osa elust, mida üritatakse näidata. Ma ise olen ka ju pigem trenni – ja toiduteemal postitusi teinud. Siiski vahepeal tundub, et minnakse juba natuke äärmuslikuks. Ma ise pooldan pigem natuke mõõdukamat lähenemist. Nendele lugejatele, kes võib-olla pole telgitagustega nii kursis, siis soovitan mitte võtta 100% tõena kõiki neid vormi – ja toidupilte ning ennast nendega võrrelda. Tihtipeale on reaalsus midagi muud.

Ausalt öeldes siis midagi väga asjalikku polegi täna midagi kirjutada. Aju ei suuda vist blogisse midagi hetkel toota. Reedel käisin isa juures, millest kujunes perekondlik kokkamisõhtu. Isegi õde lõi kampa täitsa vabatahtlikult. Tegime kitsejuustusalatit ja praadisime tiigerkrevette. Kas selline kombo saaks üldse halb olla? Mulle sellised koosviibimised väga meeldivad.

Nädalavahetus läheb sama tempo (või isegi hullemaga) edasi. Esiteks alates reedest ilumess, mida homme ehitama lähme ning samal ajal on mul ka kool ning lisaks üks degusteerimine. Seega ma ise messil väga kohal olla ei saa. Teie aga olete väga oodatud. MyBody boksis leiate mitmeid põnevaid pakkumisi ja üks uus batoon on ka maitsmiseks ja ostmiseks. Ise avastasin enda jaoks taaskord SELF Tiramisu, mis on ikka parim lisand, kas pudru sees, vahuna, puddinguna vms. Kui mulle ei meeldiks, siis reklaami ei teeks.

 

whey-crisp-blogpost

Tänaseks tõmban otsad kokku. Tahtsin jagada enda kahte lemmikut muna retsepti, aga kuna pildid tulid nii hämarad ja udused, peate veel natuke kannatama. Allpool hoopis üks mitte nii uhke hommikusöök, aga muna on üks toiduaine, mis peab kapis ikka olema.

IMG_3183
Kõik hommikud pole midagi nii uhked

 

 

Mida tõid sügise vihmad ja tuuled?

Septembris mõtlesin suure tuhinaga, mida kõike blogisse kirjutada, aga siis ei juhtus ei midagi muud kui elu… Töö, trennid, nädalavahetustel kool ja  MyBody üritused ning lisaks veel mõned elumuutvad juhtumised ja sündmused, mis lihtsalt võtsid jalust ning kõik muu jäi vahepeal natukeseks pausile.

Eelmises postituses rääkisin töökohaspordikuust ning kuidas meie oma väikese kollektiiviga seda tähistada plaanime. Algus oli meil väga entusiastlik. Esimene spordiala oli rattasõit. Alustasime 6.30 Indreku juurest ning võtsime suuna Laulasmaa poole. Sain rattaprofilt erinevaid õpetussõnu, näiteks kuidas tuules sõita, missugused märguandeid tuleb näidata ning mida rattasõidul arvestada. Kokku sõitsime umbes 1.15. Lõpus saime  natuke vihma ka ning tegelikult  oli ilm  päris jahe. “Kirsiks tordil” olid pannkoogid ja kohvi, mis meie seltskonda Indreku juures ootas. Väga mõnus ja värskendav algus tööpäevale!

rattasõit

Teiseks oli nädal hiljem disc golf kell 7.00 Männikul. Meie seas oli juba esimene langenu ehk Indrek, kes kartis vihmast ilma. Meie õnneks siiski tilkagi vihma ei saanud ning lausa erakordselt ilus päike säras. Mikk tegi meile kiire koolituse ning soojenduse ning mäng võis alata. Minu jaoks oli see esimene kord ning tõesti kobamat vist annab otsida. Üldiselt sellised osavusmängud pole juba kooli ajast saati eriti minu teema. Poistel oli vähemalt nalja nabani ning tegelikult mulle meeldis ka. Natuke harjutamist ja vähemalt mõõduka taseme saaksin ikkagi kätte. Pärast mängu tegime õues väikse pikniku ehk tee ja soolalõhega sai.

disc golf

Sellega meie ettevõtmised on hetkel piirdunud, sest tegemised ja haigused hakkasid inimesi maha murdma. Ise piinlen ka juba mõned päevad kerge külmetuse käes. Siiski ei kavatse ma “jonni” jätta ning teeme kindlasti ka ülejäänud plaanis olnud tegevused ära.

Nädalavahetused mööduvad üldjuhul koolis või MyBody üritustega tegeledes. Septembris on olnud neli nädalavahetust järjest mõni üritus ning üks nädal oli neid kahe päeva jooksul isegi neli. Kuna ma  olen kooliga tihti hõivatud, ei saa ma ise kohal olla, tegelen suure osa ajast sinna inimeste leidmisega. Kui lugejate hulgas mõni huviline on, võite kindlasti mulle kirjutada. Koolis on hetkel veel põnev, aga vaikselt hakkavad igasugused kodutööd peale pressima. Lihtsalt kohal käimisest eest kraadi ei saa.

Mybody üritused september

Enda trennidega sujus muidu päris hästi ning jälgisin enam-vähem enda erinevate tsüklitega kava. Eelmisel nädal oli taastav ja kerge ning seega oleks nüüd pidanud maksimaalsete raskustega tegema. Siiski hetkel tundsin, et sel nädalal ma selleks valmis pole, mistõttu teen enesetunde ja tuju järgi. Samuti sain kaela ka kergema külmetuse ning olemine on natuke nõrk ja väsinud. Seega võtan jõusaali natuke kergemalt ja naudin parem lihtsalt aktiivsemaid tegevusi ja liikumist õues.

Selline see september oli. Lõppu ka natuke toidupilte ja -ideid.

tuunikala.jpg
Tuunikalasai: röstitud Leiburi juurviljaröstil on tuunikala vees, keedumuna, Alma kreeka jogurt nng peal tomativiilud.

IMG_3049

Vasakul: aurutatud kartulid ja juurikad, kodujuust, praetud haug

Paremal: keedetud kinoa-bulgurisegu, praetud suvikõrvits, herned, avokaado, keedumuna, seemnesegu, kodujuust ja maitsepärm.

 

Oh kooliaeg…jõudis kohale!

September on natuke nagu uus aasta. Inimesed on puhkustelt naasnud ning tagasi oma igapäevarütmis. Tänavad on autodest umbes ja spordiklubid rahvast täis. Täna õhtul käisin Audenteses trennis ning mis ma nägin – ka seal oli palju rahvast. Tavaliselt on see minu meelest alati tühi.

Ega ma ise selles suhtes täiesti erinev pole, sest võtsin ka eesmärgiks enda toitumisel ja treeningutel rohkem silma peal hoida. Astusin üle pika aja kaalu peale ning nii suurt numbrit pole seal ammu näinud. Siiski pole peegelpilt nii hull kui näiteks 1,5 aastat tagasi ehk äkki on lootust, et osa sellest on ka lihas. Ega sellest kaaluteemast fitnessimaailmas sees olles ilmselt kunagi täiesti lahti ei saa. Peaasi et see ei hakkaks segama ülejäänud tegemisi ega muutuks elu keskpunktiks. Ka töö juures astus täna ülemus sisse ja teatas, et ta läks nüüd “dieedile” ja võttis ilusti vahepalad ehk kodujuustu, õuna ja pähklid kaasa.

Uus tegelane kodujuustumaailmas sai minu poolehoiu
Uus “tegelane” kodujuustu maailmas võitis minu poolehoiu

Minu jaoks on see september tegelikult natuke eriline, sest olen taas üliõpilase staatuses. Bakalaureusest on piisavalt aega möödas ning praegu tundub just õige aeg jätkata enda haridusteed. Otsustasin juba ammu, et magistrisse lähen õppima eriala, millest tõesti huvitatud olen mitte lihtsalt graadi omandamise pärast. Suvel kandideerising TTÜ-sse personalijuhtimise ja -arenduse õppekavale. Konkurents erialale oli väga-väga tihe (umbes 200 kandidaati) ning seetõttu ei tahtnud seda teemat väga “suure kella külge panna”. Kui sain teada, et olen vastu võetud, olin enam kui õnnelik! Eelmises töökohas puutusin päris tihedalt kokku värbamis – ja personaliteemadega ning tunnen selles tegelikult päris palju puudust. Nüüd hakkabki mu nädalavahetusi suures osas sisustama kool või õppimine, sest loengud toimuvad nädalavahetustel. Esimene koolipäev on juba sel reedel ja eks siis saan rohkem aimu, millesse end mässinud olen. Tegelikult olen päris põnevil ka!

IMG_9414

Nautisingi just oma viimast rahulikku nädalvahetust enne kui kogu kooli ja treeningürituste trall peale hakkab. Sihuke piisavalt rahulik ja tegus nagu suve viimane nädalavahetus võiks olla ehk pidu ja tantsu, lõõgastus spas, korralik trenn, natuke tööd ning lõpetasime pühapäeval isa juures grilli ja lõkkega.

Nädalavahetuse hommikutel tegin üle pika aja “prantsuse röstsaia”. Sarnase retsepti leiate SIIT. Sisuliselt kastsin täistera röstsaia piima ja muna segusse, kuhu lisasin ka natuke steviat ja kaneeli. Seejärel praadisin neid kookosõlis. Peale läks muraka kodujuust, mango, mustikad, röstitud kookoslaastud ja maapähklivõid. Mango ja kookoslaastude kooslus on ikka aegumatu! Väga mõnus ja magus hommikusöök, aga kahjuks kõhtu väga kauaks ei täida. Seetõttu peab tööpäevadel ikka pudru peale jääma.

Ja väike meenutus augusti lõpus toimunud Saku kodukohvikutest. Lemmikuks oli kohvik “Maailma maitsed”, mida külastasime kõige esimesena. Karri kana ja kookospiimas lõhe supp olid suurepärased!

Tegusat septembrit kõigile!

Mis seis trenniga on?

Viimasel ajal on blogi natuke minu elu “päevaraamatuks” muutunud. Kuna siiski üldiselt läheb see kategooriasse “tervislik toit ja trenn”, räägin antud postituses natuke rohkem enda hetke trennidest.

Naljakas on mõelda, et täpselt aasta tagasi valmistusin usinalt algavaks võistlushooajaks. Esimesed võistlused olidki oktoobri alguses Soomes ning augusti teisest nädalast alustasin dieediga. Ühest küljest on see valmistus väga põnev, kuna kindel siht on silme eest. Teiselt poolt eraldab selline eluviis muust maailmast üsna ära, sest iga väiksemgi kõrvalekalle päevaplaanist, tekitab stressi. Kindlasti on see ka üks põhjustest, miks ma sisuliselt midagi eelmise aasta augustist meenutada ei suuda. Lisaks oli ka muidugi tööl alati meeletult kiire periood. Sel suvel elasin üldse teise rütmi järgi, sest erinevalt eelmisest töökohast on hetke ametipostil suvel madalhooaeg ehk vaikne periood ning saab rohkem endale meeldivate asjadega tegeleda.

Seda ma kindlasti tegin. Oli piisavalt reisimist, väljas käimist, üritusi, pidutsemist. See muidugi tähendas, et trenn jäi natuke rohkem tahaplaanile. Samas oli puhkust vaja ning viimased kuu aega on olnud ilmselt viimase aasta parimad treeningud. Eks kilosid on ka juurde tulnud. Kaalunud ennast nüüd pikalt pole, aga peegel ja pildid ju ei valeta. Seetõttu olen nüüd viimasel ajal natuke rohkem toitumist jälginud ning osaliselt ka kirja pannud. Kõike grammi pealt kindlasti ei kaalu ning midagi otseselt ei keela, aga vaatan, et energiakulu oleks suurem kui sisse söödav kogus. Kuna novembriks on planeeritud üks vägev reis, võtsin selle väikseks eesmärgiks vormi osas. Kui enamus tahavad ikka juuniks suvevormi teha, siis mul on vist iga aasta vastupidi 😀


Hetkel teen trenni kava järgi, mille Ramil mulle mai lõpus koostas. Kava on jaotatud viiele erinevale päevale ning põhifookus on suunatud seljale, õlale ning jalale-tuharale. Jaotus on päevade vahel on järgmine: õlg-rind, selg-biitseps, jalg, rind-õlg-selg, tuhar. Kavas on kokku viis erinevat tsüklist – taastav, maksimaalsete raskustega, pumpav, maksimaalse kontraktsiooniga ja langevate seeriatega pumpav. Iga tsükkel algab jälle hästi kerge taastava nädalaga, et keha saaks puhata. Teine nädal on see eest maksimaalsete raskustega ning eesmärk oleks just seal raskusi suurendada iga tsükliga.

Seega on trennid üsna vaheldusrikkad ning keha (ja rohkem isegi vaim) saab piisavalt “üllatusi”. Mõni trenn on rohkem tunnetuse peale, teine rohkem raskuse. Kuigi mul hetkel võistlusplaane pole, uurib Ramil ikka pidevalt, kuidas trennidega läheb, mis on kuidagi hästi tore. Pärnu võistlejatel on igatahes treeneritega vedanud.

Samuti olen rohkem tähelepanu hakanud pöörama soojendusele. Varem tegin vaevaliselt ära 10 minutit kardioseadmel, aga nüüd olen lisanud erinevaid harjutusi kummilintide või kergete raskustega, et lihased soojaks saada ning tunnetust parandada. Eriti oluline on see minu meelest õlatreeningus, kus on kerge end vigastada, ja jalatreeningus, kus on õige lihastunnetus ja liikuvus väga olulised.

Trennis käin üldjuhul ikka Myfitnessides, aga vahel ka Audentese Spordiklubis. Põhikohad on Mustamäe, Rocca ja Ülemiste. Viimane on ikka veel natuke harjumatu, aga muidu väga mõnus avar. Usun, et uue treeninghooaja algusega on seal “massid” varsti kohal. Tegelikult tahaks huvi pärast ära proovida ka uuemad klubid nagu People Fitness ja HC Gym. Üksi mulle võõrastes kohtades väga käia ei meeldi, aga kuna nüüd on Kätlin kooli tõttu üsna tihti Tallinnas, tekkis meil mõte koos need üle vaadata.

Lisaks jõusaalile tahaks ka võimalikult palju väljas liikuda nii palju kui veel ilmasid on. Võtsime eesmärgiks, et päevadel, mil Kätlin minu juures ööbib, käime võimalusel hommikuti lühikesel virgutusjooksul. Sel nädalal oma eesmärgi täitsime ning käisime teisipäeva ja neljapäevva hommikul jooksuringul. Pärast maitseb puder veel paremini kui muidu. Eelmine aasta enne võistlusi tegelikult tegin ka tühja kõhuga lühikesi hommikujookse, et ainevahetust paremini käima saada.

Eile otsustasime hoopis spontaanselt Rocca Myfitnessis Darola ringtreeningusse minna. Trenn koosnes viiest “jaamast”, kus igas oli kaks harjutust, mida kordamööda 5 minutit tegime. Seejärel liikusime järgmisesse “jaama”. Oli väga mõnus pingutus ning higi lahmas ikka korralikult. Darola on üldse väga äge treener põnevate harjutustega, niiet soovitan kindlasti tema ringtrenn kolmapäeviti järgi proovida.

Selline seis mul trennidega praegu on ning naudin neid väga. Kuna septembri tulekuga läheb elu väga-väga kiireks, ei saa ilmselt sellisel koormusel jätkata. Seetõttu võtan veel viimast kuni energiat ja aega on!

Teile soovin  ilusat septembrit ja uue treeninghooaja algust!

 

 

 

 

 

 

 

100% pudrupostitus: need aeglased hommikud

Kes nüüd on mõelnud, et tal on pudrupiltidest Instagramis ja blogides “täiega kopp ees”, siis soovitan antud lehe kohe kinni panna, sest tulemas on üks pudru postitus suure algustähega.

Hetkel naudin täiega enda pikkasid ja aeglaseid hommikuid, mida saadab suur pudrukauss ja Netflix. Tööpäeva alustan tavaliselt kell 9.00, aga ärkan ikkagi üldiselt 6.30 või 7.00, mis tähendab et sisuliselt “uimerdan” ligi 1,5 tundi. Tihti kuulub selle aja sisse pesu pesemine või lõunasöögi valmistamine. Tegelikult saaksin vajadusel valmis üsna kiiresti (näiteks Austraalias elades ärkasin umbes 15 minutit enne kodust lahkumist), aga kui on võimalus, siis meeldib hommikul rahulikult toimetada.

IMG_9041
New York – 2017 juuni

Hommikusöögi kõrvale vaatan Netflixist seriaali Orange is the New Black, mis on minu viimase aja sõltuvus. Olen peaaegu kogu sarja viimase kuu aja jooksul ära vaadanud ja kui küstakse, kuidas ma selleks aega leian, siis siin on ka vastus. Kes põnevat, natuke naljakat ja huvitavate karakteritega seriaali otsib, soovitan seda kindlasti.

IMG_9090
Boston – isa toodud 1990. aastate algusel

Hetke kindel hommikusöök on kaerahelbepuder + mingi soolane asi maisigaletil. Üldjuhul panen kaerahelbed juba eelmisel õhtul “likku” ning hommikul teisi toimetusi tehes asetan poti madalal kuumusel podisema. Nii saab eriti mõnus ja kreemine. Keemise ajal lisan maitseainetest veidi steviat ja soola ning vahel ka rosinaid. Pärast segan sisse umbes 15g valgupulbrit ning kodujuustu või Alma maitsestamata kreeka jogurtit. Peale veel mustikad, mango, röstitud kookoslaastud ja maapähklivõid. Seega tuleb päris korralik hommikueine, mis mõnda aega kõhu täis hoiab (aga minu puhul mitte liiga kaua 🙂).

IMG_9096
Tokyo – 2017 aprill

Nagu piltidelt näha võite, siis mul on teatud “teema” kruusidega ehk need peavad olema piisavalt suured ning tavaliselt seostuvad mingi reisiga. Otseselt ma kruuse ei kogu, aga olen hakanud fännama Starbucksi “You are Here” sarja ja võimalusel neid kaasa ostnud.

IMG_9100
Viin – 2017 märts

Pudrusöömise lusikale on ka kindlad nõuded ehk see peab olema tavalise väikse lusika suurem versioon ja pikema varrega. Mul hetkel on isegi natuke imelik neid asju siia kirjutada, sest kujutan ette, kuidas mõni mõtleb, et täitsa lolliks läinud peast enda pudruga. Aga no on sellised väikesed “kiiksud” – usun, et paljudel on mingid väljakujunenud harjumused ja nõuded.

thumb_IMG_9151_1024
Monaco – 2017 juuli

Tegemist pole reklaampostitusega, aga lisan tooted, mis hetkel on hommikupudru valmistamisel tähtsal kohal (vasakult).

SELF Micro Whey kreemküpsise valgupulber MyBody’st – hetke lemmik valgupulber. Maitselt natuke kaneeli ja vanilli maitsega.

Stevia pulber Kaartekist – minu meelest endiselt parim stevia, mida olen juba mitmeid kordi tellinud. Pole kõrvalmaitset ja sobib hästi ka küpsetamisel.

Body Attack maapähklivõi Workoutshop’st – väga meeldib antud pähklivõi, kuna on piisavalt vedel ning ei jää poole purgi pealt põhja “kinni” nagu paljud ülejäänud.

Röstitud kookoslaastud Chilli.ee – varasemalt küpsetasin neid pannil ise, aga mugavam on osta juba valmis. Chilli lehelt saab päris mõistliku hinnaga ning mangoga lihtsalt super kooslus.

thumb_IMG_9160_1024

Ja kes head pudrupotti otsib, siis mu kõigi aegade lemmik on hetkel Selveris alla hinnatud! Tõesti parim, mis kasutanud olen.

21123259_10214242815770817_1859740301_o