Võistlused läbi – mis edasi?

Märkamatult ongi läbi saanud oktoober ja sellega minu jaoks võistlushooaeg. Selline tunne on, et alles oli august ja dieedi algus, kuid nüüd on vahepeal hoopis talv kätte jõudnud. Eks see fitness parajalt egoistlik ala on, et lõpuks unustatakse kõik muu enda ümber ning keskendutakse ainult võistlustele. Ilmselt on see tegelikult omane ka teistele spordialadele, kuid suur osa fitnessi-inimestest teevad seda siiski lisaks enda põhitööle ja perele, mistõttu kontrast on natuke suurem. Äge on vaadata, kuidas mõne võistleja partner elab ikka täiega kaasa – sööb kodus ka tervislikult, aitab mealprepiga, käib võistlustel kaasas. Neil on ikka väga vedanud. Mul oli vanasti tunne, et pidevalt pean põhjendama, miks ma trenni lähen ja lihtsam on öelda, et olen tööl kauem.
Võistluste järgselt oli plaanis, et sõidan Tartusse ja puhkan veidi. Reaalsuses sellest väga midagi välja ei tulnud kahjuks. See tähendab, et tulin Tartusse küll, aga kogu aeg on olnud mingid tegemised ja kohustused ehk õhtuks olen nii läbi, et vaevu jaksan voodisse minna. Vaimusilmas kujutasin ette, et ärkan hilja, loen raamatuid, vaatan filme ja ei tee midagi… Ise muidugi planeerin endale kõik need asjad ehk pole kedagi süüdistada ka. Üleeile käisin tegelikult Eesti Rahva Muuseumis ja soovitan kõigil sinna uudistama minna. Väga innovaatiline – vahel mõtlen küll, et kust mõnel inimesel nii head ideed tulevad?! Järgmine kord tahaks koos giidiga külastada – siis oleks elamus ilmselt veel suurem.
Natuke nüüd võistluste temaatikal. Paljud kindlasti tunnevad huvi, et mis siis edasi? Hetkel olen ise ka selle üle mõelnud ja olen kindel, et soov veel võistelda on olemas. Kevad ei ole tegelikult üldse kaugel ja vormi selleks ajaks parandada on keeruline. Teisest küljest ei taha jälle nii pikka vahet sisse jätta, sest lavakogemust oleks juurde vaja ning teiseks on mõte ka sügisel enda kooliteed jätkata, mistõttu pole ma kindel kas mõlemad tegevused mahuvad minu ellu korraga. Ühesõnaga praegu on plaan ikkagi ennast kevadeks uuesti võistlusvormi saada. Tuleks seda lihast ka ikka juurde, kasvõi natukene… olen ikka pilte vaadanud ja tuharat nagu polekski üldse.
Treeningute mõttes on nüüd mõned nädalad puhkerežiim, mis tähendab, et trenni teen natuke tunde järgi, kergete raskustega. Eelkõige on eesmärk närvisüsteemil puhata lasta, et oleksin valmis raskemateks treeninguteks. Alguses oli ikka väga kummaline saali minna, sest ei osanudki midagi väga peale hakata ja suurt isu polnud ka. Nüüd olen selliseid lühikesi trenne teinud ja teistsuguseid harjutusi proovinud, mis on vahelduseks päris värskendav.  Järgmine nädal ehk lähen proovin üle pika aja mõne rühmatrenni ka ära. Kusjuures tundub, et tartlased on hakanud kõvasti trenni tegema, sest jõusaal on kogu aeg rahvast täis. Olen käinud nii Lõunakeskuse kui ka Kesklinna Myfitnessis ja isegi suvalisel kellaajal on päris palju inimesi.
Toitumisega ei ole nii lihtne tegelikult. Teadsin seda juba ette, et pärast dieeti võib isegi raskem olla. Eesmärk on kaloraaži tõsta vähehaaval, sest ei taha ennast kohe “põrsaks” süüa, kui minu treeneri väljendit kasutada. Pärast eelmisi võistlusi läks mul lõpuks asi suhteliselt käest, mistõttu oli kaalutõus järsult päris suur ja üldse kogu keha stessis – sõin palju, aga  kõht oli ikkagi tühi kogu aeg. Niiet praegu ma siis üritan vähehaaval tagasi normaalsusesse minna. Hetkel on kalorite tarbimine umbes 1800 juures, aga päris grammi pealt kõike ei loe. Naljakas lugu on see, et nüüd mulle reaalselt tundub, et sellest kogusest ei piisa ja tahaks rohkem. Eelmine nädal 1600 kcal juures sain päris kenasti hakkama. Lisaks on meeletult palju erinevaid variante, mida süüa tahaks, et vahepeal kõnnin toidu poes nii kaua ja ei suuda otsustada, mida võtta. Ma ei mõtlegi mingit rämpsu, vaid igasugu lihad, juustud, hummus jms. Sisuliselt oleks saanud neid dieeti ka mahutada, aga lõpus läksin üsna kindla peale välja ehk sõin asju, mida saab koguseliselt rohkem ja täidavad kõhtu. Mingit suurt söömisorgiat polegi veel pidanud ka. Mulle lihtsalt meenub see kohutav punnis ja puhitav tunne, mida eelmine kord kogesin, mistõttu üritan asja mõistusega võtta. Hetkel mõtlen tegelikult rohkem söögi peale kui dieedi ajal. Selle pean endalt kindlasti ruttu välja juurutama, sest mulle absoluutselt ei meeldi taoline suhe toiduga.
Poelettidele on ilmunud väga mitmeid hea koostisega pelmeene – hoidke silmad lahti!
Olen Tartus ka mõne degustatsiooni teinud ja tahtsin soovitada uut batooni. Clean Barist on enamus ilmselt juba kuulnud. Koostiselt üsna sarnane tuntud Quest batoonile – umbes 20g, 2,3g suhkrut ja 22g kiudaineid. Maitse poolest pole minu meelest nii magus ja suhkruasendajat on vähem tunda. Eelmine nädal lisandus kaks uut maitset: kaneelirull ja maapähklivõi. See viimane on minu totaalne uus lemmik – juba lõhnab hästi! Kõik, kes proovisid kiitsid ka, niiet peab hea olema. Mõnusad tükid on ka sees, mida eelmiste batoonide puhul igatsesin. Nüüd on saadaval lisaks Mybody pole ka Myfitnessi spordiklubis. Homme õhtul oleme veel väljas ka Myfitness Weekendil Tartus Ale Coq spordihoones.  Seega on tulemas taaskord töökas ja sporti täis nädalavahetus. Hea meelega teeks ise ka mõne trenni kaasa, aga see jääb vist mõneks muuks korraks.

 

Idee on ka blogi natuke muuta, aga kuna ma IT teemades olen väga nõrk, siis see kogu protsess võtab meeletult aega. Pean vist mõne arvutisõbra otsima välja.
Kui on mingeid mõtteid või ideid, millest kindlasti lugeda tahaksite, võite mulle alati kommentaaridesse või meili märku anda.

Eesti Meistrivõistlused Kulturismis ja Fitnessis 2016

Selleks aastaks on nüüd võistlustega ühel pool. Hooaja kulminatsiooniks oli laupäeval toimunud Eesti Meistrivõistlused Kulturismis ja Fitnessis. Eesti võistlused on ikka erilisemad ja teistmoodi, sest publikus on palju kaasaelajaid ja konkurendid on ka tuttavad. Päris mõnus oli, et ei pidanud kuskile kaugele reisima ning päeva sai rahulikult omas kodus alustada.
Hommik algas umbes 7 ajal dušši ja suure kausi pudruga. 100 grammist ikka saab päris korraliku koguse. Kätlin tuli minu juurde juba reede õhtul, sest pidi meiki minema 7.30. Pärast seda võtsin ta linnast peale ja läksime registreerima. Bikiinid ja kingad sobisid ning pikkuseks mõõdeti 170,4 cm. Kätlinil oli aga naljakas situatsioon – viimase mõõtmise järgi oleks ta justkui umbes 6 cm lühemaks jäänud. Pärast registreerimist käisime veel korra kodus putru söömas ja siis oli minu kord end ilusaks lasta teha. Meigi ja soengu tegi Reelika Reimann (Make-up by Reelika), millega jäin super rahule. Nii mugav ja pingevaba on kui ise ei pea mässama ning tulemus on ka täiesti midagi muud. Panin seekord esimest korda enda clip-in juuksepikendused (http://www.clipin.ee) ja väga meeldisid. Peaks teinekordki proovima – saaks pikkasid patse teha (sõbrad teavad juba mu patsipunumise sõltuvust).
Edasi läksime jälle koju, et Kätlinile soeng pähe saada, riis ära süüa ning siis juba grimmima. Kui muidu tundus, et aega on maa ja ilm, siis mingi hetk avastasime, et oleme natuke ajahädas. Esimene kiht grimmi sai peale umbes kell 3. Tundub, et mu eelmise nädala meeletust koorimisest oli kasu, sest värv jäi väga ühtlane ning kolmest võistlusest ilmselt kõige parem. Otsustasime, et laseme esimesel kihil ära kuivada ning seejärel Salmesse minna, et teine kiht seal teha.

 

Salmesse jõudsime enne viite, kus selgus, et ajakava on päris palju ees ning Kätlin peab laval olema juba umbes 20 minuti pärast. Sellist nalja veel pole olnud. Tavaliselt on vastupidi ning kõik venib, aga kuna enamus bikiini fitnessi eelvõistlusi jäi ära, jõuti ilmselt kiiremini. Panime turbo režiimi peale,  tegime umbes 10 minutiga teise kihi grimmi ja juba oligi aeg lava taha minna. Minul oli tegelikult natuke rohkem aega, sest bikiinide keskel oli vahepeal veel klassikaline kulturism. Üldiselt oli lava taga nii mõnus õhkkond – omad inimesed, piisavalt soe. Kokku kõik kuidagi hea, mis tekitas täpselt õige meeleolu lavale minekuks. Kristiini ja Kätlini treener Siim aitas ka mulle õli peale panna ning peagi oli käes ka minu kord.
Kategoorias (-172cm) oli taaskord ainult neli võistlejat – pole vist kõige populaarsem pikkus. Kaks neist olid samad, kes viimastel Eesti võistlustel. Laval tundsin end seekord väga hästi. Õnneks ei olnud taustaks sexy cat sarnast muusikat nagu eelmine aasta, kui ise publiku hulgast võistlusi jälgisin.  Pärast I-walki saime kõik paar korda veerandpöördeid teha ning tehtud oligi.

 

Pildid: Digital PlanetMikk Jürisson
Emotsioon pärast lava oli väga positiivne. Eks vigu leiab ikka palju nii vormi kui ka poseerimise osas, aga pean teadvustama, et mina andsin endast parima ja ega proportsioone ning lihaseid üleöö muuta ei saa. Võrreldes selle puutükiga, mis olin septembri alguses, on edasiminek kindlasti olemas. 
 
Enne autasustamist oli natuke aega ja käisin saalis, kus oli parasjagu fit-modelli meeste voor. Mul tekib ikka küsimus, et mis asi see peaks olema..??? Ja miks seda antud ürituse raames korraldatakse. Eriti koomiline oli, kui mehed pidid pintsakuga selja poosi tegema. Minu jaoks on see paras naljanumber.

 

 

 

Üsna varsti oligi aeg juba autasustamiseks. Minu kohaks oli seekord kolmas. Kuigi osalejaid oli kategoorias vaid neli, olin ikkagi tulemusega rahul. Nagu ma juba mainisin, siis olin enda poolt kõik vajaliku teinud. Võrreldes eelmiste Eesti võistlusega, kus osalesin, vahetasid esimene ja neljas koht enda positsioonid. Riina on tõesti head arengut näidanud ja usun, et ta vääris võitu küll. Mõnes teises kategoorias tekitas järjestus küll päris suuri küsimusi, aga bikiini fitness on juba kord selline ala.

 

Pärast tegin veel enda publiku ja fännidega mõned kohustuslikud pildid. Aitäh tulemast! Piltidel siis vasakult alati minu selja taga olev kallis ema, Tartu supertreener sõbranna Kärt, minu tubli treener Indrek ja bikini-trio liige Kätlin, kellega me iga päevaga leiame üha rohkem sarnasusi. Seekord saime ka mõlemad 3. koha.

 

 

Võistluse lõppedes otsustasime korraks banketil käia, et head ja paremat süüa. Suurt valikut seal küll polnud, aga kanawrapp ja jäätis maitsesid päris hästi. Väga suurt söömisorgiat ei hakanud korraldama. Pärast seda käisin kodus pesemas, sõin Riiast järgi jäänud pooliku popcorni Tupla ja võtsin suuna linna poole, et hooajale korralikult lõpp panna. Esmalt istusime mõnda aega Clazzis, kus sain üle pika aja oma lemmikkokteili gin tonicut. Kuigi alkoholi otseselt ei igatse, aga üks jook pole ammu nii hästi maitsenud. Õhtu lõpetasime klubis Teater, kus toimus ametlik afterparty. Päris mõnus oli üle pika aja klubis jalga keerutada. Ütleme nii, et tähelepanu oma välimusega saime linnas päris palju.

 

 

Selline oli siis ülevaade hooaja viimasest võistlusest. Hea on lõpetada positiivse emotsiooniga. Eks ikka tahaks alati paremaid kohti, aga tuleb olla rahul saavutatuga. Tegelikult on see ikkagi üks eneseületus ja nõuab parajalt tahtejõudu. Kõrvalt on hea kritiseerida küll, et võiks olla rohkem õlga-tuharat-selga jms, aga reaalsuses see ikka päris nii lihtsalt ei tule kui tahaks. Täna veel ülemus kommenteeris, et nägin nagu sirge pulk välja, et kus mu proportsioonid on… ☺ vot ei ole praegu, mõnel tuleb see kiiremini, teisel mitte. Töö igatahes jätkub. Aitäh kõigile kaasa elamast ja peagi kirjutan natuke ehk ka edasistest plaanidest.

 

Riga Pearl 2016 – esimesed emotsioonid

Annan kiire ülevaate Riias toimunust. Esimese asjana kohe vabandan, et pole kellelegi Facebookis või telefoni teel vastanud. See reis väsitas nii vaimselt kui  füüsiliselt ja tekitas kahetisi emotsioone, et tundsin, et parem on natuke inimestest eemale hoida.
Laupäeval alustasime sõitu umbes kella kolme ajal. Sonja maja ees oli tegelikult üks kummaline seik veel. Enne sõitmist koputas meesterahvas aknale ja ütles, et mu auto esirehv on kahtlaselt tühi. Suundusin selle peale lähimasse Statoili rehvirõhku kontrollima ja pumpasin nad täis. Jälle kogemuse võrra rikkam. Sellega õnneks sõitu puudutavad võimalikud probleemid piirdusid (vanemad lugejad teavad, et meil on mitu korda transpordivahenditega problemaatilisi situatsioone esinenud).
Riiga broneerisin seekord hotelli asemel korteri ja see oli peaaegu et luksuslik: 2 suurt magamistuba, elutuba, suurte peeglitega koridor, köök. Palju rohkem kui tahta oskasime. Koha omanik oli hästi kummaline vanem mees, kes tutvustas meile detailselt iga kapi ja nurgataguse nagu koliksime sinna sisse. Vahepeal oli küll juba tunne, et ta jääb ise ka meile seltsiks. Pärast härra lahkumist seadsime end ruttu sisse, sõime veel viimased pudrud ja riisid ning uni oli päris magus.
Hommikul oli äratus 6.30 ja kordus suhteliselt sarnane stsenaarium nagu Soomes ehk dušš, puder munavalge ja mustikatega, meigi tegemine ja kell 10.30 läksime registreerima Studio 69, mis asus umbes 2 minuti autosõidu kaugusel. Ootasime natuke järjekorras, maksime 25 eurot registreerimistasu, saime võistlusnumbri – mina seekord nr 138 ja suundusime tagasi korterisse. Pikkuseks mõõdeti seekord 170,7 cm ehk 0,3 cm olen nädalaga kasvanud. Bikiine ja kingi keegi üldse ei kontrollinud.
“Kodus” panime esmalt peale teise kihi grimmi. Juba esimese kihi puhul sain kohe aru, et seekord kõik nii ilusti ei suju, sest nahal on veel eelmise korra jääke ning mõnda kohta värv peale ei hakka. Ega sel juhul midagi teha enam pole. Õnneks väga hullu ei olnud. Sonja käis vahepeal kohalikus fitness klubis. Naljakas oli see, et täpselt iga kord kui ta uksest sisse astus avanes talle vaatepilt, kus kolm alasti naist värvirullid käes end värvivad. Vahepeal muidugi sõime veel putru ja tegime endale soengud ka pähe. Kella kaheks olime leppinud omanikuga kohtumise ja pidime korteri ära andma, et võistluspaika suunduda. Kui seni sujus kõik ilusti ajakava kohaselt, siis nüüd oli sellega kõik.

 

Studio 69 ootas meid jälle punane prügikottidega kaetud ööklubi tagaruum, kus oli nii kitsas, et vaevu leidsime baarileti all endale koha kuhu tekk maha panna ja istuda. Ja siis algas ootamine…. Esialgu tundus, et väga hullu pole, sest ajakava on kõigest pool tundi maas. Vahepeal oli aga veel mitu-mitu fitmodelli (ärge küsige parem, mis see on) kategooriat. Igaljuhul lõpuks sain lavale umbes kell 7. Vahepeal krõbistasime veel banaanilaastude ja riisigalettidega.
Lavale mineku korraldus mulle iseenesest meeldis. Üks kategooria enne kutsutakse eraldi peeglitega ruumi, kus on veel kummilindid ehk piisavalt aega  pooside ülevaatamiseks ja lihaste pumpamiseks. Seekord sain vähemalt sooja sisse ja paar lonksu natuke kangemat aitasid ka kaasa. Ei olnud see pisike viinapudel sokkide tegemiseks  nagu paljud arvasid.
Laval ise oli päris äge. Alguses tegid kõik enda I-walki  ja seejärel jäid lava tagumises osas seisma. Mina olin järjekorras teine ehk päris pikalt sain oodata. Kõik see aeg tegelikult tagasivaates tundub nagu kosmos. Pilte pole ka veel näinud ning seetõttu ei oska väga kommenteerida. Kuna viimasel hetkel muutsin veel poose, ei tundnud ma näiteks seljapoosi tehes end eriti kindlalt. Pole see poosetamine minu tugevaim külg. Minu kategoorias kokku oli 7 võistlejat ja ma olin nende seas ainuke eestlane. Päris tugevad konkurendid. Võrreldes mõne lühema kategooriaga, oli minul ikka päris hea vormiga naisi. Esimeses väljakutses mind polnud ning seega midagi eriti oodata ka polnud. Lootsin lihtsalt, et päris viimaseks ei jääks. Üldiselt oli enesetunne hea ja andsin endast parima. Kui muu on kõik Läti võistluste puhul väga mööda, siis vähemalt saab ikka lavakogemuse. Vastupidiselt Soome võistlustele, kus 3 minutiga käid ära ja kõik, lastakse Riias ikka mõnuga poseerida ja veerandpöördeid teha.
Pärast laval käiku olin küll täitsa läbi. Lihtsalt see meeletu ootamine ja korralagedus kokku…ja ega siis ei jäänudki muud üle kui veel oodata, sest enne oli veel mitu-mitu järjekordset fit modelli vooru. Sõime paar tükki šokolaadi, aga tegelikult oli hoopis meeletu soolase päris toidu isu oli. Võtsimegi Kätliniga oma kaasatehtud salatid ja läksime alla restorani. Päris kummaline oli üsna viisakas restoranis hommikumantlis istudes muna koorida. Tuunikala-muna salat ja piimakohv maitsesid küll imeliselt.
Umbes kell 10 oli aeg nii kaugel, et autasustamine jõudis ka minu kategooriani ja tulemuseks oli auväärne finaali kuues koht. Nii kõlab ilusti eksju? Uudistes kirjutati ka nii uhkelt, et finaalkoht, aga ega seda ei märgita, et osalejaid oli seitse. 😀 Eks natuke pettumus oli ikka, aga nagu ma ütlesin, et vähemalt ei jäänud viimaseks. Kogu üritusest oli aga nii suur tüdimus, et nii kui lavalt maha sain, panin kohe dressid selga ja kodu poole teele. Isegi bikiinides pilt jäi tegemata, mistõttu ootangi juba kannatamatult ametlikke pilte.

 

Kokkuvõttes jäigi õhku selline imelik emotsioon. Iseenesest oli reis tüdrukutega lahe ja suur aitäh Sonjale, kes vapralt vastu pidas ning öösel veel tagasi sõitis. Teisest küljest kogu see korraldus oli  nii mööda, et rohkem ma ausalt ka enam Lätti võistlema ei läheks. Kuigi ma ju oskasin seda isegi oodata, oli see ikkagi natuke traumeeriv. Esmaspäeval, tundsin küll end päris uimase ja loiuna ning inimestega kontakteerumine oli tagaplaanil, aga tänaseks on õnneks energia taastatud.

Hetkel jätkan tavapärase ettevalmistusega. Põhirõhk on koorimisel, et grimm maha saada. Loodan, et nahast midagi pärast alles ka jääb. Selline oli siis esmane lühiülevaade ja kui pildid saan, kirjutan ehk midagi veel.

 

Bikini-trio läheb Riiga

Ongi käes jälle võistluste nädalavahetus. Asjad pakitud, korjan tüdrukud peale ja alustame sõitu Riia poole, kus toimub Riga Pearl 2016. Esialgu kahtlesin, et kas minna autoga, aga pärast Soomet olin kohe kindel, et bussiga sõit on liialt tüütu. Kõik need asjad ja toidud kaasas on ikka paras jamamine. Sain meile kampa õnneks enda teise trennisõbranna, kes lubas tagasisõidu enda peale võtta.
Ühe korra olen Riias juba võistlemas käinud ning seetõttu väike ettekujutlus on juba olemas. Võistluspaik ise on päris äge ja uhke, aga tagaruumid pimedad nagu ööklubis. Loodetavasti saame oma ettevalmistused kõik rendikorteris tehtud. Registreerimine on pühapäeva hommikul umbes kell 10-11, aga esialgse ajakava järgi saan lavale alles 17.30. Läti võistlused on tuntud oma ebatäpsuse ja venimise poolest, niiet eks näis, kuidas kõik kulgeb. Pakkisin endale ilusti seekord pleedi kaasa, et saaks seal pikutada.
Asjad on juba eelmisest korrast üsnakoos ja just lõpetasin ka toitudega viimased ettevalmistused. Täiendasin natuke postitust, kus kirjutasin, mida kaasa võtta. Näiteks üks väga hea asi oli kile ja teip, mille endale grimmimiseks alla panime eelmine kord, et mitte põrandat määrida. Kätlin oli meil tark, kes selle kaasa võttis.
Söök kaasa: laupäeval veel kohupiim banaaniga, õhtuks riis kanaga. Pühapäeval 2xkaerahelbepuder, riis kanaga ja viimane toidukord enne võistlusi riisileivad, banaan, väike šokolaad ja natuke viina 😀 Õhtuseks tagasisõiduks tuunikalasalat ja igaks juhuks valgubatoon.

Enesetunne on viimastel päevadel ka väga hea olnud. Kolmapäeval oli natuke zombie olla. Käisin veel Janika juures päeval poseerimas, aga üldse lihtsalt ei jaksanud ennast liigutada. Neljapäeval tegin selle eest trennidest täiesti pausi ja teine tera kohe. Aga üldiselt on olek ja tuju hea ning suuremat väsimust pole. Oma 1,5 aasta taguse ettevalmistusega ei saa võrreldagi. Nagu mu treener ütles, siis stressi ei tohi olla ja elu peab muidu korras olema.

 

Toitumisega ka mingeid erilisi ekstreemsusi ei tee. Eile, täna, homme olen süsivesikute osakaalu suurendanud natuke. Ilmselt sellest tulenevalt ka energiat rohkem. Täna olen juba päris korralikult süüa saanud. Hommikul käisin korra veel Mustamäe Myfitnessis poseerimist proovimas ja loodetavasti tuleb homme välja.
Täna kolm esimest sööki: galetid maapähklivõi ja banaaniga, kaerahelbepuder, riis kanaga
Ajendatuna eelmisest protein mousse postitusest, otsustasin täna tiramisu pulbrit oma pudrule lisada – tulemuseks leidsin kindlasti ühe uue magusa lemmikpudru.
Lühiretsept: 75g Nordic kaerahelbeid kliidega keeta vee ja soolaga, enne valmimist sega sisse 15g tiramisumaitselist protein mousse pulbrit. Peale läksid 50g mustikaid, 7g võid ja 7g India pähkleid.
Niiet bikini-trio on jälle sõidus!  Hoidke pöidlad pihus ja jälgige reportaaži Instagrami vahendusel.

Kuidas saada hakkama 1550 kaloriga päevas…

…ütleme nii, et ära elab ja nälga pole, aga hea meelega sööks rohkem. Igaljuhul nüüd on tänase päeva menüü Teie ees.

Hommikusöök (6.30)
30g Veski Mati helbeid kliide ja seemnetega ja 20g Nordic kaerahelbeid kaerakliidega keedetud vee ja soolaga; 40g Piatnica kodujuustu; 5g võid; üks keedumuna; peale tilli.

335 kcal: 28,7g SV; 15,8g R; 18,6g V

Vahepala pärast trenni (11.00)
150g Aasa lahja kohupiima, 50g Piatnica kodujuustu, 5g Tiramisu mousse, 50g banaani, 30g kultuurmustikaid, 5g maapähklivõid

282 kcal: 24g SV; 6,32g R; 35,6g V

Lõunasöök (14.30)
45g basmati riisi, 130g Härmavili pannirooga, 120g kuumsuitsuheiki, 40g Alma kreeka jogurt, kurgi-tomatisalat

399 kcal: 45,8g; 5,21g R; 35,6g V

Vahepala II (17.30)
200g kreemküpsise Pro Feel kohupiima, 5g india pähkleid

156 kcal: 10g SV; 2,92g R; 22,2g V


Õhtusöök (21.00)
50g kaerahelbeid, 50g tuunikala tükid vees, 40g Piatnica kodujuust, keedumuna, brokkoli, till

382 kcal: 33,7g SV; 11,2g R; 34g V

 

KOKKU: 1550 kcal: 142g SV; 41,4g R; 152g V

Vahenädal

See aasta on kujunenud jälle nii, et võistluste vahel on kaks nädalat. Mõnes mõttes peaks ju hea variant olema, sest saab natuke puhata. Teisest küljest jälle see minu meelest natuke tobe vahe. Ühelt poolt on pingelangus ja tahaks natuke lõdvemaks lasta, aga teisest küljest ei saa.
Esimesed pool nädalat tegelesin tegelikult suures osas võistluste piltide ja videote vaatamise ning analüüsimisega. Natuke jube oli küll ennast videost vaadata, aga nii saab ikkagi kõige paremini tagasisidet. Mõtlesin, et mida võiks parandada ja teistmoodi teha. Tunnistan ausalt, et tegelikult eriti poseerimist harjutama ei jõudnud. Lihtsalt oli nii palju teisi tegemisi, et kui oleksin sundinud end veel poole öö ajal kuskile poseerima minema, oleksin lõpuks täiesti läbi olnud. Valisin seekord parema enesetunde ja natuke rohkem puhkust. Luban, et järgmine nädal parandan end.

 

Nädala lõpupoole ma peaaegu üldse unustasin, et võistlushooaeg on peal, sest peas olid hoopis muud mõtted. Pärast Soomet toimus mul väikest viisi selginemine edasise elu suhtes ning jõudsin järeldusele, et varsti pean juba pikalt rõhunud mõtte ellu viima… Eelkõige puudutab see hetkel mu tööd, kus on tegelikult kõik suurepärases korras. Siiski olen kõigile pakkumistele avatud. Mingit edasiminekut ja arengut on vaja ning hetkel ma seda selles kohas ei näe. Teen nüüd võistlused ära ning siis on rohkem aega ka selle “murekohaga” tegeleda. Vahel mõtlen küll, et miks ma kunagi ei saa lihtsalt rahul olla sellega, mis olemas on…palju lihtsam oleks nii elada. Samas võib-olla ka igavam.
Toitumisega olen üldiselt suhteliselt samal rajal nagu enne. Natuke kuivemaks oleks veel vaja minna ja treener soovitas proovida 1550 kalorit, aga ausalt öeldes siis ma olen seda kogu aeg ületanud. Sellise arvu juures on see 50 kcal juba oluline summa ja pole väga kuskilt maha võtta. Kaal natuke ikka langes ka, aga ausalt öeldes ma väga ei muretse enam selle pärast. Viimastel nädalatel on mul vist üks pasta party olnud, sest iga päev olen makarone söönud. Mõnikord isegi kaks korda päevas. Ära pole veel tüdinenud. Valikus on olnud siis näiteks suitsukana ja krevettidega, kanamaksaga, kanahakkliha ja tomatikastmega. Lisaks sisse erinevaid juurikaid. Täna õhtul food prepi tehes otsustasin, et võiks vahelduseks midagi muud valmistada, aga pea oli täitsa tühi. Lõpuks ikka mõltesin välja basmati riis ja suitusheik – väga geniaalne eksju?! Nädala lõpus olen nagunii makaronide ja pudru peal tagasi.
Tänaseks kõik! Peangi ruttu magama jõudma, sest peab arvestama, et hommikul ootavad kohe lisaharjutsed auto akende kraapimise näol, mis võtavad ka oma aja… Sellisel ajal tunduvad need lisa 3 minutit ikka tõeliselt suur ajakaotus.

Esimesed võistlused 2016 (II osa) – Nordic Fitness Expo

Pärast võistlust oli meil parajalt aega enne bikini fitnessi finaale, et sisustada see messil ringi vaatamiseks. Nagu ma eelmises postituses mainisin, toimus ka suur Nordic Fitness Expo, mis tähendab, et kokku olid tulnud kõiksugu suured ja väiksemad toidulisandite tootjad, trenniriiete- ja varustuse pakkujad ning muud taolised ettevõtted. Kõlab nagu fitnessi inimese paradiis!? Tuntumatest nimedest näiteks Scitec, Olimp, Fast, Sportlife. Kuna kulutused on olnud niigi suured, ei võtnud ma endale suuri shopingu eesmärke. Hinnad olid küll tegelikult päris soodsad. Proovisime kõikvõimalikke proteiinibatoone, jooke, krõpse…jne. Valikut oli ikka meeletult ning enamus maitsesid väga hästi ning ka koostiselt päris head. Eriliseks lemmikuks said pärast magusaid batoone hoopis valgukrõpsud. Olime vaimustuses ka Propud puddingust – see oleks ideaalne vahepala, mida poest kähku haarata. Samuti meeldis ka proteiinikohvi, mida oli saadaval erinevate kohvijookidena. Mõned batoonid, ühe puddingupulbri ja pluusi ikkagi endaga kaasa tõin. Lõpu poole saime veel tasuta mõned näidistooted, BCAA joogid ja muud nänni.
Tegelikult oli soov hoopis korralik lõunasöök võtta vahelduseks enda karbieinetele. Kaugele otsima ei pidanud minema, sest maja ees pakuti taipäraseid vokiroogasid. Ilm oli ka ilus päikseline, et saimegi veel ühe mõnusa lõuna oktoobris väljas süüa. Polnud suuremat sorti patusöök ka.
Pärast kõiki neid batoone ja BCAA jooke oli kõht enam kui täis. Pole harjunud sellise valgukogusega. Kell 3 algasid body ja bikini fitnessi finaalid, kus osalesid ka mõned eestlased. Kõige paremini läks Reet Reimetsal, kes sai -168 cm kategoorias 3. koha. Samutioli edukas enda debüüdi teinud Helena Mang. Mõlemal oli väga hea vorm, niiet pole midagi öelda. Mess oli igaljuhul vinge ning juba niisamagi väärt külastamist. Lahtisse on mööda kiirteed väga mugav sõita ka.
Minu Soome saak
Kuna otsustasime teiseks ööks mitte jääda, pakkisime pärast finaale end autosse ja alustasime sõitu Helsingi poole. Korra käisime läbi veel kohalikust supermarketist, et paar põnevat Soome kohupiima osta, mida instagramis näinud oleme. Pro võistlust seega kahjuks ei näinud, aga siiski olime rahul, et ikkagi teise öö juba kodus sai rahulikult veeta. Kui meil muidu on kolmekesi tavaks tagasitulles mingi käkk kokku keerata – nt Riiast tulles ostsime pileti valele päevale, Milano reisil jäime lennukist maha, siis seekord olime juba sadamas ligi tund aega varem. Vähemalt õpime oma vigadest! 🙂 Laevasõit ise nii meeldiv polnud, sest meri oli üsna tormine. Õnneks olles ise mitu suve laevadel töötanud, pole sellele nii vastuvõtlik ning kaks tundi möödus päris kähku.
Kodus sain lõpuks grimmi maha pesta, aga päris jumekas olen ikka veel. Kokkuvõttes jäin esimese võistluse ja reisiga väga rahule. Suures osas pean tänama enda kahte toredat “tiimikaaslast” –  tänu nendele poleks võistlemine üldse sama! Samuti olime kõik ütlemata õnnelikud enda uute jakkide üle, millega varustas meid Mybody. Arenguruumi vormi kui ka poseerimise osas on ikka väga palju. Olengi tänase päeva jooksul videosid ja pilte vaadanud ning vahepeal pean küll sõrmede vahelt piiluma – ise ka ei saa aru, et miks ma küll sellise liigutuse või poosi tegin? Nüüd on jäänud järgmiste võistlusteni Riias veel natuke alla kahe nädala ja loodetavasti seal siis juba natuke paremana.

 

Esimesed võistlused 2016 (I osa) – Ben Weider Legacy Cup

Ja esimesed võistlused sel hooajal said tehtud! Pärast 1,5 aastast pausi kahtlesin ma vahepeal ise ka, kas üldse jõuan veel lavale. Tegemist oli Ben Weider Legacy Cup’ga, mida korraldatakse Soome linnas Lahtis. Ben Weider oli üks Rahvusvahelise Kulturismi Liidu asutajatest 1946. aastal ning aktiivne kulturismi kui spordiala eest võitleja. Üritus toimus Lahti messikeskuses, kus sai osa võtta ka suurest Nordic Fitess messist. Võistlus ise on üsna kõrge tasemega ning koos on ikka palju tipptasemel sportlasi. Kuigi osavõtumaks ja kogu võistlus on üsna kulukad, võtsin selle juba kogemuse mõttes kohe enda plaanide sekka.
Sõitu Soome poole alustasime enda bikiini gängiga juba reede hommikul 10.30. Esmalt 2 tundi laevas ja edasi ca 1,5 tundi autoga ning olimegi Lahtis. Laevas kohtasime juba päris palju teisigi eestlasi, kes kõik olid samadele võistlustele minemas. Registreerimine algas kella 4st, mistõttu jäi meil natuke vaba aega, mille sisustasime oma karbilõunatega ja kohviga. Kuigi jõudsime registreerima varakult oli järjekord juba päris pikk. Panime bikiinid selga ja kingad jalga. Kahjuks jätsime hommikumantlid autosse, mistõttu nägime päris koomilised enda vestide ja bikiinidega välja. Registreerimisel tehti muidugi ka juba päris palju pilte (üks hullem kui teine), mis kõik ka fitness foorumisse üles laeti. Õhtul ei teadnud me, kas nutta või naerda! Sellest hoolimata saime kõik kenasti end kirja ning suundusime enda apartment-hotelli, mis asus Lahti kesklinnas. Tuba oli päris mõnus avar ning kõik vajalik olemas, et saaksime oma toidud külma ja vajadusel üles soojendatud. Õhtu veetsimegi niisama lebos ja putru või pastat süües. Magama läksime juba umbes 9 ajal. Ärkasin mingi aeg üles ja mõtlesin, et nüüd peab vist tõusma hakkama, aga oh seda imet, kui kell näitas alles 11 õhtul.

 

Äratus oli juba kell 3.40, mil algas suur valmistumine. Esmalt siis duši alla, hommikusöök nr 1, milleks mul oli 100 g putru, munavalge ja mustikad ning esimene kiht grimmi peale. Viimase ees tundsin natuke hirmu, aga kolmekesi saime ilusti hakkama. Seejärel meik, teine kiht grimmi, hommikusöök nr 2 (sama nagu esimene) ja juuksed. Nii uskumatu kui see ka pole, siis aega ei jäänud üle ja märkamatult oli kell juba 8.45 ning pidime minema hakkama. Meik tuli välja ka enam-vähem. Mitte küll just profi tehtud, aga minu oskuste juures täitsa okei. Juuksed plaanisin küll sirgeks jätta, aga lõpuks tegin ikkagi lokid – järgmine kord siis. Kolme peale oli meigi asju ka piisavalt. Mitmekesi on ikka palju parem valmistuda, kuigi eks kõigil on eelkõige endaga nii palju tegemist. Tuba jäi meist maha ka täitsa viisakas konditsioonis.

 

 

Messikeskusesse sõitsime umbes 5 minutit ning natuke 9 läbi olimegi kohal. Ajastuse mõttes läks seekord küll kõik ideaalselt. Suundusime lava taha, kus paljud eesti tüdrukud juba ees olid. Kohe esimese asjana tundsin puudust lebomatist, mida ma kaasa ikkagi ei võtnud.

 

Õnneks kaua ootama ei pidanud. Saime kõik numbrimärgid – minul seekord nr 91 (mis on ka mu sünniaasta) ning peagi pidimegi juba hakkama rivistuma. Esmalt läksid lavale bodyfitnessistid, seejärel bikini -168 cm pikkus ning juba oligi minu kategooria ehk pikemad kui 168 cm.
Teiste välismaa tüdrukute kõrval tundsin küll end päris pisikesena. Esiteks olid nad juba nii pikad ja teiseks ikka päris ilusa lihasega. Vaatasin nagu mul tuharat ja õlga üldse polekski. Samas on naljakas asi see, et kui paljudele näkku vaadata, siis on nad ikka päris koledad. Päris ausalt on eesti naised ikka ilusad – keha võib vormis ju olla, aga kui ikka sihuke (vabandust väljenduse pärast) hobuse nägu (mitte kõigil muidugi) on ees, siis rikub üldmulje ära. Bodyfitnessistidest ma üldse rääkima ei hakkagi, sest paljud neist on ikka sihukesed mehe häälega koljatid, et endal hakkab ka natuke hirmus.
Kaldusin nüüd teemast natuke kõrvale. Vormi mõttes enam midagi nagunii teha ei olnud ehk ainuke võimalus oli laval parim anda. Esmalt läksime kõik 21 naist reas korraga lavale, kus oli nii kitsas, et vaevu sai üldse eestpoosi võtta. Seejärel kutsuti kõik viie kaupa ette, tegime enda veerandpöörded ära ja oligi kõik. Kokku kestis see umbes 5 minutit. Lavalt maha minnes öeldi üsna kohe esimesed 15 ehk kes pääsevad poolfinaali. Minu rõõmuks olin ka mina enda hulgas. Seejärel oli veel natuke ootamist ja uuesti lavale.
Poolfinaalis sai ikka juba rohkem seda võistluse melu tunda. Esmalt poseerisime kõik reas tükk aega ning seejärel kutsuti 5 kaupa jälle meid ette. Kui esimeses voorus kutsutakse lihtsalt järjest, siis poolfinaalis juba tõenäoliste kohtade järgi. Mina olin kolmandas väljakutses ehk siis tõenäoliselt koht vahemikus 10-15. Laval veetsime päris pikalt ning terve aja pead ikka pingutama ja poseerima. Tundub lihtne, aga tegelikult võtab üsna läbi.  Üritasin ikka aktiivselt naeratada ja peas kumises Janika öeldud lause “ole uhke enda tehtud töö üle!”. Püüdsin küll enda teada tuntud poseerimise vigu vältida, aga piltidelt ikkagi vaatan, et need on sees. Üks näiteks krampis vasak käsi (Janika sõnade järgi nagu hoiaksin õuna käes) või õlad liiga taga. Arenemisruumi selles vallas on veel palju. Lavalt maha minnes öeldi ka õige pea 6 finalisti, kelle hulgas minu kategoorias ühtegi eestlast polnud. Siiski olin rahul, et sain poolfinaali kogemuse. Võistluse osa saigi selleks korraks läbi.
Võtsime bikiinid seljast ära, panime enda uued ägedada Mybody jakid selga, et minna uudistama messi poolt. Sellest ja reisi teisest poolest  kirjutan aga juba lähemalt homme.
Kes soovib täpsemalt võistlustest lugeda, vaadake http://www.fitness.ee foorumit.

Võistluste nädal – viimased ettevalmistused ja reisi checklist

Võistluste nädal on täies hoos ja juba  homme hommikul sõidame Soome. Kirjutan natuke täpsemalt, mida see endast kujutab.

TRENN

Suurem töö trennide mõttes on tehtud ja vormi enam palju ei muuda – eesmärgiks on pigem veel viimast rasvakihti maha saada võimalikult vähe lihast kaotades. Sel nädalal tegin/teen üldiselt ikka oma tavapäraseid trenne, kuid jätan välja jala (mõned harjutused vaid tuharale jäävad). Teisipäeval oli veel pumpav alakeha trenn. Viimane jõusaali trenn on täna, reedel sõidame Soome ja pigem puhkame, et laupäeva hommikuks värske olla.

TOITUMINE

Toitumise osas on ka eesmärgiks kõik võimalikult samasugusena hoida. Kui on siiamaani toiminud, siis miks teha midagi ekstreemset? Pigem on oht, et keha satub stressi ja käitub ettearvamatult. Paljud on kindlasti kuulnud vee ja sooladega manipuleerimisest, kuid seda ma teha ei plaani. Pigem on see vast kulturistide pärusmaa, kus iga väike lihaskiud mängib rolli. Kohendasime treeneriga vaid natuke paari võistluseelset päeva ning panime paika võistluste hommiku. Peamine erinevus on, et tõstan veidi kaloraaži süsivesikute osakaalu arvelt menüüs. Mingit suurt laadimist ei toimu, vaid pigem lähenen mõõdukalt, mis tähendab peamiselt suuremat kogust putru ja pastat. Mulle sobib! Rasvad jätan samaks ning valgu suhe väheneb. Enne võistlusi saan ka veel kaks korda korralikku kogust putru süüa. Eesmärgiks on, et lihased näeksid välja võimalikult nii öelda lopsakad ja vältida punnis kõhtu. Näiteks igasugu  gaase tekitavad puuviljad ja suhkruasendajaid sisaldavad batoonid on minu puhul out. Samuti ei tarbi eriti kiudainerikkaid juurvilju ja piimatooteid.

ILUPROTSEDUURID

 

Piirduks siis asi ainult trenni ja toitumisega…oh ei! Ikka korralikult sehkendamist on. Esiteks peaks hakkama juba vähemalt nädal või kaks enne valmistama ette oma nahka, mis tähendab igapäevast keha koorimist ja kreemitamist. Keha koorija võiks soovitavalt olla õlivaba, sest on võimalus, et grimm reageerib nende õlidega ja oled lõpuks hoopis rohekat värvi (vähemalt räägitakse nii). Mind on “õnnistatud” üsna kuiva nahaga ja grimmi peale saamisega nägin eelmine kord päris kurja vaeva. Ühe korra tuli see täitsa laiguline. Tegin endale kohvipaksust ja meest koorija ning olen nüüd end sellega nühkinud. Kindlasti pole seda tegelikult kasulik iga päev teha, aga soovitan proovida – nahk jääb nii mõnus pehme. Muidugi ebameeldivam osa on see, et pärast on dušinurk kohvipuru täis. Lisaks peab muidugi korralikult kreemitama. Eriti tasub pöörata ekstra kuivadele piirkondadele nagu küünarnukid ja põlved, sest grimm jääb seal tumedam.

Kui keha on kooritud ja kreemitatud, tuleb lisaks eemaldada ka kõik võimalikud karvad. Lisaks traditsioonilistele piirkondadele ka kätelt, alaseljalt, kõhult. Kui ülejäänud piirkondadega saan ise hakkama, siis kätelt ja seljalt lasen depileerida. Esiteks on mu ligipääs seljale piiratud ning loodan, et karvade tagasikasvamise protsess on depileerimisel käte puhul valutum. Alguses on tore sile küll, aga pärast on see siilikese käsivars päris ebameeldiv. Kodus kasutan Gigi depilatsioonikreemi, mida mulle mõned ilumaailmas töötavad tuttavad juba eelmine kord soovitasid. Saab seda soetada näiteks ILU poest.

Lisaks tuleb veel korda teha küüned, varbad, juuksed. Ma usun, et ei tasu end hulluks maksta ja tegelikult saab ise ka paljude asjadega hakkama. Eks iga üks peab oma võimeid ja võimalusi hindama. Kuna välisvõistlustel teeme oma meigi ja soengu ise, soetasin natuke lisaks ka meigitooteid. Usun, et kolme peale tüdrukutega saame end ilusaks tehtud. Eesti võistlusteks olen siiski aja broneerinud – vahel on tore end ikka poputada ja pingevabam ka. Ühesõnaga kulusid on küll palju, aga kindlasti saab ka lihtsamalt. Olen siin mõnel uutel võistlejatel silma peal hoidnud, kes lähevad kohe nii öelda “täismängule” ehk kõik soengud, pikendused, ripsmed, küüned, pinguldavad massaažid, täisdepileerimised jne… Kui võimalus on, siis miks mitte, aga samas saab mõnelt poolt kokku hoida. Lisaks läheb päris suur summa sõidu, öömaja/hotelli, registreerimistasudele. Näiteks Soome võistluse osalustasu on 200 eurot või üks purk grimmi maksab 50 eurot.

Kuna minu blogi ehk loevad mõned tüdrukud, kes plaanivad tulevikus võistelda, otsustasin kirja panna ka väikese nimekirja asjadest, mida võiks võistlustele minnes kaasa võtta. Samuti on hea ise ka teinekord üle jälle lugeda, et midagi kahe silma vahele ei jääks.

Minu fitnessi võistluste checklist:

  • Bikiinid, võistluskingad, ehted
  • Grimmimistarvikud: võistlusgrimm, õli,  värvirull ja alus, väike svamm, kummikindad
  • Tume käterätik/saunalina
  • Plastik topsid (WC käimiseks grimmiga)
  • Õhuke hommikumantel
  • Plätud
  • Soojad sokid
  • Niit ja nõel, tugev liim (bikiinide liim), käärid
  • Tume tekikott ja padjapüür (kui grimm teha ka õhtul – mina seekord ei tee ning neid kaasa ei võta).
  • Tumedad riided – laiad tumedad dressid, jakk
  • Pumpamiseks kummilint, ekspander
  • Lebomatt lava taha – ei võta seekord
  • Pesemisasjad
  • Meigiasjad
  • Juukseasjad – sirgendaja, krepitangid, klambrid, tupeerimiskamm, peenike kamm, juukselakk , pikendused jms
  • Väike peegel
  • Meigieemaldus, salvrätid, märjad beebisalvrätid, vatitikud, vatipadjad
  • Dokumendid – ID-kaart, hotelli kinnitus, laeva broneering, auto dokumendid, juhiload + GPS; info registreerimise kohta jms
  • Riided pärast võistlust – soovitavalt tumedad; kui on bankett, siis ka midagi viisakamat
  • Kaamera + selfie stick, telefonilaadija
  • Pikendusjuhe, mitme otsaga adapter – kui mitmekesi ühes toas oleme, võib puudu tulla
  • Kaal (kui autoga lähen)
  • TOIT – reede+laupäeva toidud: pastad, pudrud, kohupiimad, riisigaletid, joogipudel, kohvi, söögiriisad, salvrätikud, midagi magusat preemiaks, toidukaal.
Ongi vist enam-vähem kõik. Kuna eile oli mu ainuke ja viimane töölt vaba päev, tegin enamus ettevalmistused ära ehk seadsin valmis 12 toidukorda. Kokku võttis aega umbes tund – täitsa omaette trenn juba peaaegu. Käisin veel õhtul poseerimas ka – arenguruumi on, aga eks tuleb anda parim. Mina olen igatahes kõik võimaliku teinud ning nüüd tuleb vaid üritust nautida ja särada! Järgmine reportaaž juba pärast võistlusi.
Reede menüü – pildilt on veel muudu hommikupuder

Toidupostitus

Eelmise postituse lõpetasin toitumise teema juures. Kaloraaž on mul endiselt sama 1600-1650 kcal, aga sellest hakkab väheks jääma. Alguses sain ilusti hakkama, aga nüüd tunnen juba, et kaloreid jääb puudu ja süüa tahaks rohkem. Mingeid isusid otseselt ei ole – ma ei lase neil tekkidagi. Lihtsalt tahaks koguseliselt rohkem. Siis pean võtma oma vana hea abinõu ehk sööma lahjemaid toite, mida saab suurema hulga. Näiteks erinevad soojad salatid, kuhu lähevad lisaks värsked asjad ning midagi valgulist näiteks lõhe, tuunikala, heik, kana, kanamaks, muna, kodujuust.

 

 

Lõunasöögid valmistan endiselt 3-4 päeva ette ja hetkel on nad pigem üsna sarnased, sest tean, millest saan kõhu enam-vähem täis ja seetõttu ei viitsi katsetama hakata midagi uut. Siiski kasutan võimalikult erinevaid valgu, süsivesiku – ja rasvaallikaid, et piisavalt toitaineid kätte saada. Olen Rimist ja Prismast avastanud igasugu uusi põnevaid juurviljasegusid. Üks lemmikutest on hetkel Hortex Vip Mix, mis sisaldab mini maisitõlvikuid. Lisaks olen proovinud ka uusi maitseainetesegusid – näiteks Santa Maria Jaapani köögist pärit maitseainete segud (Jaapani teryaki, wasabi ja seesami). Valikuid on ütleme nii, aga pigem lähen kindla peale välja.
Paremal pildid aasia stiilis kana Härmavili woki-seguga, maitsestatud wasabi ja seesami maitseainega, basmati riis ja wakame merevetika salat – soovitan seda poest kindlasti osta, super maitsev!

Tavaliselt võtan esmaspäeval järgnevate päevade toidud tööle kaasa juba ja ilma liialduseta on pool külmakappi vist minu sööke täis. Alloleval pildil on eilne food prep ehk täisteramakaronid, suitsukanafilee, tiigerkrevetid, brokkoli ja mais.

Hommikusöögiks on tavaliselt kaks varianti: kaerahelbepuder või praemuna lõhe ja kaerasüdamega. Pudru valmistamiseks kasutan kas Nordic kaerahelbeid kaerakliidega, mida saab alati hästi suure koguse, Helen täisterakerahelbeid või siis ainult kaerakliisid. Viimane variant on mul üsna hiline avastus. Lisaks meeldivad ka Veski Mati kaerahelbed seemnete ja kliidega, aga seda putru tuleb sama kuivaine kogusega palju vähem. Sisse segan enne valmimist veel 100 g munavalget, soola, natuke kodujuustu ja peale võid. Mõnikord panen veel šokolaadikastet ja mustikaid ka. Sihuke imelik maitsemeel on, et miksin suht tihti soolast ja magusat kokku. Ehk vahel võib leida muna ja kõrval šokolaadikastme. Viimasel ajal ei raatsi hommikusöögile liiga palju kaloreid kulutada, et saaks ka hiljem veel rohkem süüa.

Kolmandal pildil vasakult hommikune riisipuder munavalge, stevia, või ja keedumunaga.

Kui nüüd natuke üldse teisel teemal kui võistlusteks valmistumine rääkida, siis viimastel nädalavahetustel olen Mybodyga käinud mitmel erineval üritusel. Suurem neist ehk eelmisel laupäeval Kultuurikatlas toimunud Reebok Fitness Festival. Kirke ja Kärt tulid ka selleks puhuks mulle külla ning alustasime juba reedel väikse istumisega. Trenne ma seekord ise kaasa ei teinud – ei saa ennast kurnata liigse aktiivsusega ning seetõttu toitsin teiste tublide trennihuntide kõhtusid. Asukoht oli päris äge ja trennide valik suur.

Muide palju on küsitud siin erinevate toidulisandite ja pulbrite kohta, siis Mybodys on saadaval uus maapähklivõi-šokolaadi valgupulber. Soovitan soojalt kõigile magusalembelistele ja pähklivõi sõpradele! Maitseb hästi nii šeigina kui ka pudru sees ning võimalusi on veelgi – pole jõudnud katsetada. Rohkem infot saad Mybody lehelt. Kui huvilisi leidub, võin mõnikord täpsemalt tutvustada oma lemmikuid tooteid või mida kasutanud olen. Kirke ja Kärt igatahes viisid paki mõlemad koju. 🙂

Aga tänaseks kõik ja allpool siis üks 1600-kaloriline päev, millest kõht sai täitsa täis.

1.Hommik: Riisihelbepuder munavalge, või ja keedumunaga; 2. Pärast trenni vahepala: kohupiima-kodujuustu segu banaani, mustikate, kaneeliga; 3. Lõuna: täisteramakaronid krevettide, suitsukana, brokkoli ja maisiga, pluss tomat-kurk; 4. Scitec vaniljepudding kodujuustu-keefiriga ja mustikad; 5. Õhtu: Delikatesshakkliha maisi-herne-porgandi seguga, kodujuust ja ülejäänud salatimaterjal.