Uus-Meremaa: Aucklandi ümbrus

Põhjasaarel tegin peamiselt ühepäevaseid väljasõite Aucklandist. Kuigi esmalt oli mu kindel eesmärk teha Sõrmuste Isanda filmist tuntud Tongarino Alpine Crossing rahvuspargis 19,4 km matk, jäi see kahjuks halbade ilmaolude tõttu ära. Päevadel kui oleksime sinna minna saanud, lubas lausvihma ja 15 kraadi, mis oleks suure tõenäosusega tähendanud, et vaated jäävad pilvede taha. Samuti oli veel Milford Soundi vihmakogemus värskelt meeles, mistõttu jäi seekord käimata. Kuna mul Aucklandis autot endal käepärast ei olnud ning ei tundunud seda ka mõistlik rentida, tegin ühepäevaseid väljasõite ja tuure.

Waiheke Island

Aucklandi lähedal asub mitmeid väikseid saari, kuhu saab lihtsalt praamiga kesklinnast sõita. Tuntumad nendest ilmselt Waiheke saar ja Rangitoto saar, mis on tegelikkuses vulkaan. Mina võtsingi ette sõidu Waiheke saarele, kuhu sõidab praam kesklinnast vaid 40 minutit. Tegemist on armsa, mägise ja rohelie saarega, mis on tuntud eelkõige rohkete viinamarjaistanduste, randade, oliivisalude poolest. Saar on täis erinevaid veinikeldreid, kus saab käia degusteerimisi tegemas ja õhtu-või lõunasöögil. Mina kasutasin hop-on-hop-off bussi võimalusi ning sõitsin saare igat pidi läbi ning külastasin ka mõnda viinamarjaistandust. Samuti leidub seal ka väga ilusaid randasid ja mõnusaid kohvikuid, kus mõnusalt aega viita. Minu sain aga parima Uus-Meremaa jäätiseelamuse. Maitsete valik oli lihtsalt imeline ning see jäätiseputka tundus olevat ka kõige populaarsem koht linnas.

thumb_IMG_9491_1024

thumb_IMG_9483_1024

Coromandel Peninsula

Coromandel Peninsula on 85 km pikkune poolsaar imeliste randade ja Kauri metsadega. Kui praamisõit Aucklandist võtab sinna vaid 2 tundi, siis mööda maismaad tuleb 3-4 tunniga arvestada. Tee on üsna käänuline ja mägine, mistõttu kiirus väike. Mina käisin seal väikese grupi tuuriga, mille leidsin soodsalt Uus-Meremaa kupongide lehelt (nagu meie chilli.ee). Peale minu oligi seal veel 2 brasiilia tüdrukut, 1 uusmeremaallane Wellingtonist ja Poola bussijuht ehk kokkuvõttes päris äge ja omamoodi seltskond.

Põhiline vaatamisväärsus on Cathedral Cove, mis kujutab endast justkui suurt võlvkaart kivi sees. Et selle juurde alla randa jõuda peab ette võtma umbes 20 minutit pika jalutuskäigu. Kogu see rand on väga imeline ning väga erinev klassikalisest Uus-Meremaa ettekujutlusest.

Teine põhisihtkoht oli meil Hot Water Beach. Päeval tõusu ajal on see Austraalia stiilis surfirand, kus lained võivad korralikult jalust võtta. Sain ka ikka ookeanis enda reisi ajal käidud. Veetemperatuur on Uus-Meremaal pigem madal, aga kuna ilm oli väga kuum ja mina (eriti nina ja käed) põlenud, oli jahe vesi pigem kingitus. Umbes kell 16.00 algab mõõnaperiood, kus inimesed kogunema hakkavad. Nimelt saab sel ajal õigesse kohta auku kaevates leida 60 kraadist termaalvett. Ka meil oli labidas kaasas ning mõõna alguses hakkasime õiget “soont” otsima. Mida hilisemaks kellaaeg läks, seda rohkem inimesi kogunes. Eemalt vaadates päris naljakas vaatepilt, kuidas hunnikutes inimesi auke kaevavad. Leidsin kohe väga kuuma soone – minule piisas juba varba sisse panemisest, sest vesi oli lausa põletav. Mõned ikka ligunesid oma augus ja nautisid välispaad.

thumb_IMG_9529_1024

thumb_IMG_9555_1024

thumb_IMG_9572_1024

Waitakere Ranges

Aucklandist vaid 40 minuti autosõidu kaugusel asuv Waitakere Ranges on imeline koht, kuhu sõita linnamürast pääsemiseks. Tuntud metsikute põõsaste ja puude, ilusa looduse, rohkete matkaradade (neid on seal üle 250) ja musta liivaga randade poolest. Veetsime meiegi pool päeva seal matkaradadel ning Uus-Meremaale kohaselt oli kõik ebareaalselt roheline.

Kauri puud ja metsad on kindlasti üks Põhjasaare oluline märksõna. Tegemist on Uus-Meremaa kohaliku puuliigiga, mis on üks maailma kõige suurem ja pikema eluaega puu. Kauri puu võib elada üle 1000 aasta ning selle tüve diameeter on vahel laiem kui kaks meetrit. Kauri metsad on hetkel ohustatud surmava bakteri poolt, mis avastati 2009 aastal. Seetõttu peab alati enne matkarajale või metsa sisenemist enda jalanõud defitsineerima ja korralikult puhastama, mille jaoks on spetsiaalsed kohad ja vahendid olemas.

thumb_IMG_9702_1024

thumb_IMG_9704_1024

thumb_IMG_9715_1024

Sellega minu Uus-Meremaa postitused lõppevad. Ütleme nii, et 2-nädalaga sain maigu suhu, aga kohti, mida seal avastada on nii palju, et selle jaoks peaks järgmisel korral varuma tunduvalt rohkem aega (ja ka kindlasti suurema rahakoti). Uus-Meremaa on tõesti nii imeline kui räägitakse. 🙂

 

Uus-Meremaa: Auckland

Suurema osa ajast veetsin Põhjasaarel Auckladis ja selle lähistel, kus ka A vanemad elavad. Tegemist on ilmselt kõige tuntuma Uus-Meremaa linnaga, kus elab ligi 1,6 miljonit inimest. Selles suhtes on ta minu meelest Austraalia Perthiga sarnane, et kesklinn on pigem väike ja kompaktne, kuid linn on väga laialivalgunud erinevate linnaosadega. Kortermarju leidub pigem vähe ning enamustel on eramaja. Teine sarnasus on ühistransport, mis  küll toimib, kuid ringi liikumiseks oleks auto ikkagi vajalik.

thumb_IMG_9481_1024

Põhjasaar on natuke vähem mägine kui Lõunasaar, kuid see eest vulkaaniline. Auckland asub samuti vulkaanilisel platool ning sellel alal on olnud viimase 90 000 aasta jooksul umbes 90 vulkaanipursat 50 vulkaanist. Tegemist ainukese linnaga, mis on ehitatud aktiivsele vulkaanilisele alale ning ilmselt püsib see veel aktiivne umbes miljon aastat. Seetõttu on kogu Aucklandi pinnasel hetkel 48 vulkaanikoonust, kus inimesed käivad sportimas, jalutamas, piknikul. Enamike mägede otsast saab imetleda 360 kraadist vaadet linnale. Võimalusel käisimegi õhtuti jalutuskäikudel erinevate vulkaanide otsas. Kõige kõrgem neist on Mount Eden 50-meetri sügavuse kraatriga. Toredad kohad on veel One Tree Hill, Cornwall Park. Üks väga mõnus piirkond, mis mulle meeldis oli Mission Bay oma mitmete kohvikute, restoranide, rannaga, kust on suurepärane vaade kesklinnale ja ümbritsevatele saartele.

thumb_IMG_9671_1024

Auckland on rajatud maakitsusele, mis tähendab, et seda ümbritseb peaaegu igast küljest vesi. Ringi sõites võib peaaegu igas suunas näha erinevaid lahtesid ja purjekaid. Linna on kutsutud ka “City of Sails”, kuna inimesed väga armastavad purjetamist. Väidetavalt on Aucklandis registreeritud umbes 135 000 jahti. Samuti on linnas ja selle ümbruses mitmeid ilusaid randasid, mis on armastatud ka surfarite poolt.

thumb_IMG_9129_1024

Üldiselt on tegemist väga rohelise linnaga, kus on mõnus lihtsalt jalutada ja erinevaid kohti avastada. Väga kena on ka kesklinnas asuv sadama ala, kust on võimalik  lühikruiise võtta lähedalasuvatele saartele. Ühel päeval kasutasin ka võimalust 2-tunnisel jalgsituuril käia. Päris tasuta see muidugi pole ehk tuuri lõpus on soovitatav anda summa vastavalt enda sisetundele. Olen seda varianti mitmetes linnades kasutanud ning tavaliselt kuuleb nende käest põnevat informatsiooni.

Uus-Meremaa on väga uhke ka enda naisliikumiste poolest. Näiteks oli see esimene riik, kus naised 1893. aastal võitlesid  endale välja valimisõiguse. Neil on ka hetkel naispeaminister, kes sai antud positsioonile kõigest 37-aastasena.

Aucklandi multikultuursust on eriti hästi näha ka söögikohtade pealt. Igal tänavanurgal on esindatud erinevad rahvusköögid. Peamiselt domineerivad siiski erinevad Aasia toidukohad. Nii öelda rahvustoit on Uus-Meremaal lambaliha ja see on tõesti imeline. Üldiselt väljas söömas käisin harva, kuna A ema kokkas mulle iga päev kolm korda päevas erinevaid toite. Ütleme nii, et sain päris hea ülevaate India köögist ja see on lihtsalt üüratu. Minu maitsemeel on hakanud ka natuke teravamaid asju tahtma ning India köök on ilmselt saanud ühe austaja juurde. Alloleval pildil on näha üks meeletult suur lamba biryani, mile tellisime 5 inimesele peale, aga alles jäi vist peaaegu poolt. Ja me ei ole väikese isuga! Väljas söömine on siiski pigem kallis, kuid Aasia kohtades võib üsna mõistliku hinnaga roogasid leida.

thumb_IMG_9132_1024

Üldiselt jäi mulle Aucklandist väga positiivne mulje. Tegemist pole ilmselt suure ja põneva suurlinnaga, aga armas ja ilus koht, kus on mõnus igapäevaelu elada. Samas leidub ka piisavalt tegevust. Siiski kui mõtlesin, kas tahaksin seal elada, arvan, et praegu pigem mitte. Hetkel tundub see minu jaoks natuke liiga eraldatud kogu ülejäänud maailmast.

thumb_IMG_9659_1024

Uus-Meremaa: Lõunasaar

Pärast mõningast kaalumist otsustasin enda reisi sisse ka Lõunasaare külastuse mahutada. Paljud peavad just seda looduse poolest kaunimaks ning ilmselt on see ka turistide seas populaarsem (v.a Auckland muidugi). Kuna aega oli vaid 4,5 päeva, üritasime sinna sisse mahutada võimalikult palju. Samas ei soovinud ka liiga tempokat reisi.

Meie 4,5 reisi trajektoor oli järgmine:  Queenstown – Te Anau – Milford Sound – Queenstown – Wanaka – Mt. Cook – Tekapo – Grenaldine – Christchurch

South lsland.PNG
Queenstown – Te Anau – Milford Sound (ca 300 km)

Queenstownist saime kätte enda rendiauto ning alustasime kohe sõitu Te Anau poole. Kõrghooaja tõttu oli rendiauto saamine päris keeruline ning hind üsna krõbe. Tee linnani oli imeline – erinevad vaated Wakatipu järvele, mägedele, lambad, rohelus. Nii on see Uus-Meremaal tegelikult peaaegu igal pool – üks postkaart teise järel. Samas muutub loodus kiiresti ehk kogu aeg on jälle midagi uut ja iga paari minuti tagant tahaks auto peatada ning pilti teha.

DSC_0673

Esimene peatus oli Te Anau,  mis on viimane suurem asula enne Milford Soundi. Seal soovitatake ära teha ka vajalikud ostud ja tankimised ning suurem osa turiste ööbibki antud linnas.

Peale toidušopingut suundusime enda öömaja juurde Fjordland National Park Lodge, mis oli armsate majakestega kämpingukoht järve ääres. Eesmärgiks oli ööbida võimalikult lähedal Milford Soundile, et hommikul oleks kruiisile sõit lühem.

DSC_0401Tegime veel väikse jalutuskäigu kohalikul matkarajal ning jõudsime vihmaga tagasi. Pärast seda lihtsalt sadas järjest terve öö ning ka järgmise päeva. Samas mis seal imestada, kui tegemist on ühe kõige sademeterohkema kohaga nii Uus-Meremaal.

DSC_0426

MILFORD SOUND

Hommikul startisime juba enne 7, et hakata sõitma meie põhisihtkoha ehk Milford Soundi poole, kuhu pidime jõudma kella 10-ks kruiisile. Milford Sound on umbes 15 km pikkune fjord, mille suue asub Tasmaania mere ääres. Tegemist on ilmselt Uus-Meremaa ühe kõige tuntuma turismiobjektiga ning seda on nimetatud ka kaheksandaks maailmaimeks.

thumb_IMG_9211_1024

Tee sinna on üsna käänuline ja pikk, mistõttu peab sõidu jaoks aega varuma. Siiski on see midagi maagilist – igas suunas väikesed joad, kosed, mäed. Sõnadega on raske kõike kirjeldada. Vihma sadas muidugi korralikult. Kohalike sõnul oli see aga väike vihmake, tänu millele antud paik ongi nii imeline. Tegmist on Uus-Meremaa kõige sademeterohkema kohaga, kus ühelgi kuul ei saja 400 mm. Olin väga õnnelik just jõuludeks saanud Playtechi vihmaparka üle, mis pidas testimisele väga hästi vastu.

Milford Soundi jõudes suundusime kruiisile. Hommikused kruiisid on üldiselt odavamad. Kruiis kestis 1,5 tundi ja kulges mööda fjordi kuni Tasmaania mereni. Vahepeal põikasime laevaga ka kose alla. Seda kõike peab ise nägema ning kindlasti soovitan Uus-Meremaal olles see teekond ette võtta.

thumb_IMG_9264_1024

DSC_0575

Pärast kruiisi alustasime tagasisõitu Queenstowni poole põigates läbi mõnest matkarajast. Uus-Meremaa on tõeline matkajate paradiis. Kuna meie aeg oli väga piiratud, ei saanud kahjuks pikemaid jalutuskäike ette võtta.

QUEENSTOWN

Queenstown on klassikaline väikelinn Lõunasaare lõuna pool – mäed, järv, helesinine taevas ning tuntud ka seikluspealinnana, sest pakub väga laia valikult erinevaid ekstreemsusi nagu langevarjuhüpped, benji hüpe, purjelauasõit jms. Õhtul jalutades oli seal mõnus kuurortlinnaõhustik – palju välikohvikuid, inimesed jalutamas. Kuna jaanuar on kõrghooaeg, oli linn turistidest pungil. Isegi öömaja otsides, oli mul valida vaid paari koha vahel ning isegi hosteli toa eest kahele inimesele ilma privaatse WC tuli välja käia üle 100 euro.

IMG_9304

WANAKA (Queenstown – Wanaka 70 km)

Queenstownis veetsime ühe öö ning edasi suundusime umbes 70 km kaugusel asuvasse Wanaka linna. Valisime keerulisema mägitee variandi ning tegime peatuse Cardonas.

thumb_IMG_9330_1024

thumb_IMG_9316_1024

Linna lähedal on tuntud objektiks rinnahoidjaaed, kuhu inimesed saavad enda pesu jätta. Otsest põhjust sellele ei olegi – keegi lihtsalt tuli mõttele ja nii see läks.

Wanaka on Queenstowni sarnane järve ja mägedega linn, kuid võib-olla ehk natuke väiksem ja  armsam. Talvel populaarne ka suusatajate seas. Üheks põhiliseks huviobjektiks on keset Wanaka järve kasvav puu, mida kutsutakse #thewanakatree.

thumb_IMG_9737_1024

thumb_IMG_9738_1024
LAKE PUKAKI

Wanakast võtsime suuna Mt Cooki poole. See on isegi natuke uskumatu, et kuigi igal pool on mäed, on loodus siiski nii vahelduv ja eriilmeline. Teed muutusid enne Mt Cooki juba üsna käänuliseks ning mul oli hea meel, et ise roolis ei ole. Tee Mt Aoraki küla juurde kulgeb suures osas mööda Pukaki järve kallast ning võin julgelt öelda, et see on kõige ilusam, sinisem, erksam, tasasem järv, mida ma kunagi näinud olen. Vaatasime  mõlemad lihtsalt aknast välja ja ei suutnud uskuda, kuidas miski saab nii sinine olla.

thumb_IMG_9403_1024

thumb_IMG_9739_1024

AORAKI/MT COOK (Wanaka – Aoraki ca 210 km)

Aoraki ehk Mount Cook on Uus-Meremaa kõrgeim mägi, mille tipu kõrgus merepinnast on 3742 m. Mäe ümber asub rahvuspark ja Aoraki mägiküla, mis on populaarne alguspunkt erinevatele matkarajadele ning ka liustikumatkadele. Ilm on seal üsna muutlik, mistõttu enne rajale minemist on väga oluline jälgida ilmaennustust. Meie imetlesime kogu ilu ja vaateid liustikule küla lähistel ning tegime ka väikese jalutuskäigu.

DSC_0899

Mount Cooki juures võtsime suuna Tekapo järve ja linna suunas, kus oli esialgne plaan ka ööbida. Kõrghooaja tõttu sealkandis olid aga kõik vähegi mõistliku hinnaga (alla 300€ öö) majutuskohad kinni, mistõttu sõitsime Christchurchile natuke lähemale Geraldine linna. Öömaja meenutas natuke Austraalia roadhouse ning üldse see väikelinnamelu tõi mälestusi sellest ajast.

CHRISTCHURCH

Lõunasaare reisi lõpetasime Christchurchis, mis on Lõunasaare suurim linn ning rahva arvu poolest kolmas pärast Aucklandi ja Wellingtoni. Tegemist on väidetavalt kõige inglisepärasema linnaga – palju parke, vanemad ehitised, ilusad tänavad. Kuigi Uus-Meremaa on riigina väga uus, on see ehk kõige Euroopalikum. Uus-Meremaa paikneb teatavasti väga seismilises piirkonnas, mistõttu esineb seal ka maavärinaid. Christchurchi tabas 2011.aastal 6,5 magnituudine rohkete hukkunutega maavärin, mistõttu sai linn väga palju kannatada. Ka praegu käib seal endiselt veel aktiivne ehitustöö ning taastamine.

DSC_0946

Selline oli meie Lõunasaare kogemus. Kindlasti oleks tahtnud rohkem aega, kuid kahenädalase reisi jooksul liiga palju ei jõua. Samuti oli minu eesmärk ka natuke rohkem aega Aucklandis veeta ja A perekonnaga tutvuda. Kui kahte erinevat saart omavahel võrrelda, on Lõunasaare märksõnaks kindlasti mäed, järved, armsad linnad. Avastamist jäi veel palju ning kindlasti kunagi tulevikus sinna ka jõuan.

thumb_IMG_9430_1024

Uus-Meremaa: mõeldud, tehtud

Uus-Meremaa on alati olnud minu reisisihtkohtade tipus. Samas on see ka üks riike, mis tundub natuke kättesaamatu.  Olen ikka natuke kahetsenud, et Austraalia aja jooksul Uus-Meremaale ei jõudnud. Seega kui nüüd suunurgast sinna kutse sain, ei võtnud pikka mõtlemisaega.

thumb_IMG_9293_1024

Tegelikkuses oli kõik väga ootamatu ja ette planeerimata. Olin juba arvestanud, et sel talvel pikemale reisile ei saa ning jaanuari veedan magistritöö teooriat kirjutades. Samuti on töökoht üsna uus ja puhkusepäevi pole väga palju kogunenud. Novembri lõpus tuli aga mõte, mida ei saanud enam peast ning pärast umbes nädalast piletiteotsingut, ostsin Aucklandisse elu kalleimad lennupiletid. Natuke valus oli küll nii palju raha ainult lennupiletite alla panna, aga õnneks oli mul suurem osa reisi ajast öömaja olemas ning söök laual.

Reis algas 1. jaanuari hommikul Tallinnast lennuga Stockholmi, kust edasi jätkasin teekonda Dubaisse ning sealt otse Aucklandi. Sain kirja ka enda elu pikema lennu –  sõit Aucklandist Dubaisse kestis 17 tundi. Emiratside kvaliteet ja teenindus saab minult ainult kiidusõnu, mistõttu läksid lennud üsna kiiresti.

thumb_IMG_9399_1024

Aucklandis ootasid mind juba A ja tema pere. Suurema osa oma reisist veetsingi nende juures, tehes Põhjasaarel erinevaid päevareise. Vahepeal lendasime ka viieks päevaks Lõunasaarele, et saada ka sellest ülevaade.

thumb_IMG_9730_1024

Esimesed muljed, mis mul Uus-Meremaast tekkisid ning millele ka hiljem kinnitust leidsin – imeline loodus, mäed, lambad, multikultuurne, rahulik, kallis ja väga eraldatud. Inimesi elab seal vaid 4,8 miljonit, lambaid see eest umbes 18 miljonit. Umbes 77% populatsioonist elab Põhjasaarel ning 1/3 inimestest Aucklandis, mis on ka kõige suurem linn. Pealinn on hoopiski Wellington, mis on justkui ühenduskoht Põhja – ja Lõunasaare vahel.

thumb_img_9166_1024.jpg

Tihti kasutatakse uusmeremaallase kohta sõna kiwi, kuna juurte poolest on see üks suur erinevate rahvuste segu. Kuigi Uus-Meremaa põlisrahvaks on maurid, moodustab praeguse elanikkonna suuremas osas Euroopa päritoluga inimesed (ca 75%), kellele järgnevad maurid, aasialased ning erinevaid Vaikse ookeani rahvad (Samoast, Tongast jne). Tänapäeva kohalik on ilmselt segu erinevatest rahvustest. Minu jaoks oli väga positiivne just see, kuidas erineva taustaga inimesed saavad nii sõbralikult, rahumeelselt ja ühtselt koos elada ning on loonud justkui oma kultuuri. Sisserände ajal tehti muidugi liiga põlisrahvusele mauridele, mistõttu nüüd seda igal viisil parandada üritatakse. Näiteks alustavad poliitikud alati enda sõnavõtte mauri keelsete väljenditega ning lisaks inglise keelele on enamus asjad ka maurikeelsed. Kohanimed on neil enamus mauri keeles ehk minu jaoks oli väga keeruline neid meelde jätta ning lugeda.

thumb_IMG_9459_1024

Oma eraldatuse tõttu on ka elu kallis. Eriti kõrged on kinnisvara hinnad, mistõttu isegi kohalikel on raske endale hea asukohaga kodu osta. Samuti on jaanuar seal suvi ning kõrghooaeg, mis tähendab, et öömaja, autorenid hinnad on kõrged ning valikut väga vähe. Minul oli selles suhtes suur eelis ööbimiskoha näol, mistõttu selle reisi üldse hetkel ette võtta julgesin.

Palju on sarnasusi ka Austraaliaga ehk kohati oli isegi natuke nostalgiline. Looduse mõttes kindlasti aga erinev ja tunduvalt vaheldusrikkam. Uus-Meremaalt leiab kõike – mägesid, liustikuid, lund, rohelust, imeilusad rannad, surfamise. Samas ei ole seal mitte ühtegi ohtlikut metslooma ega putukat. Ilm seevastu on muutlik. Kas suvel võib ühes päevas olla neli aastaaega – üks hetk kuum päike, poole tunni pärast vihm ja tuul. Nii see vahetub mitu korda päevas. Päike on seevastu aga ohtlik ja terv. Suutsin end korralikult ära põletada 50 faktorilise päiksekreemiga läbi autoakna.

thumb_IMG_9579_1024

Emotsioone on palju ning kindlasti on neid raske siin kokku võtta. Kindlasti riik, mida tasub külastada ning võimalusel võiks reisi pikkus olla vähemalt kuu. Järgmistes postitustes tuleb rohkem pilte ja vähem juttu.