LAV: Krügeri rahvuspark ja loomad

jalgsi

THE BIG FIVE OF AFRICA

Enamus, kes Aafrikas safarile lähevad, soovivad kindlasti ära näha  “suure viisiku” ehk lõvi, ninasarviku, elevandi, leopardi ja pühvli. Termin “suur viisik” võeti esmalt kasutusele umbes 20.sajandi alguses ning sinna kuulunud loomi peeti kõige ohtlikumateks, keda jalgsi küttida. Seetõttu olid need muidugi ka kõige ihaldusväärsemad ning ilmselt see maine on säilinud osati ka tänapäeval.

Suurest viisikust jäi meil nägemata leopard, keda on pargis üsna vähe. Üritasime küll, aga ei õnnestunud. Teisi viisikusse kuuluvad loomi nägime kõiki  mitmeid kordi. Pühvlist eriti pilte saada ei õnnestunud, kuna selle jaoks oleks vaja juba paremat kaamerat. Rohkem panustasin videote tegemisele ning antud blogis olevad pildid on kõik iphone kaamerast.

Lõvi

Lõvid tekitasid kahtlemata kõige rohkem elevust. Neid õnnestus meil näha neljal korral ning kohe väga lähedalt. Sisuliselt 2 meetri kauguselt autoaknast ning tavaliselt vähemalt 2-3 tükki korraga. Ühe korra nägime lõvisid ka koos saagiga. Üldiselt oli neil kõht täis ning lebotasid niisama kuskil põõsastes või autoteel. Tavaliselt tegime ikka ca 45-60-minutilise pausi ja lihtsalt jälgisime, mis nad teevad.

lõvi

lõvi2

Elevant

Elevante on pargis ligi 13 000 ja neid nägime ikka vähemalt üle 200. Viimasel päeval olid nad nii liikvel, et reaalselt takistasid ja blokeerisid autoteesid. Tegemist on ikkagi metsiku elevandiga ehk liiga julgeks ei tasu minna,

elevant

Ninasarvik

Ninasarvik on üsna ohustatud liik, kuna nende sarv on ikka üsna hinnas salaküttide seas. Kuigi pargi on ümber piirded ning sellele üritatakse teha valvet, liigub seal ikkagi üsna palju salakütte. Ninasarvikut nägime ka enda jalgsimatkal. Kuna ninasarvik hästi ei näe, peab ta kõike enda ohuks ning on valmis ründama. Giidid pöörasid otsa kohe ringi, kui nägid, et ninasarvik hakkab meie poole üsna järjepideval sammul tulema.

ninasarvik

MUUD LOOMAD

Lisaks suurele viisikule nägime tegelikult veel sadu teisi loomi. Kuna ma suur loomade ekspert ise pole, olid paljud mulle tundmatud. Juba erinevaid hirvelisi oli seal vähemalt 10 eri liiki. Lisaks veel linnud ja muud väikeloomad. Õnneks oli mu kaaslane sisuliselt elav National Geographic ehk polnud giide ega raamatuid vajagi.

vaade

Väike loetelu loomadest, keda selle safari jooksul veel kohtasime: suurel hulgal sebrasid ja kaelkirjakuid, jõehobusid, krokodille, hüääne, gnuusid, kilpkonni, Aafrika metssiga (warthog), ahve, jäneseid, väga palju erinevaid hirvelisi ning muidugi linde, kellest ma väga palju lugu ei osanud pidada. Lisaks ka veel igasugu väiksemaid ja mulle vähem tundmatuid loomi, kelle nime ma eesti keeles ei teagi.

sebrad
Sebra perekond

 

gnuu
Gnuu (wildebeest)
hüään
Hüäänid

Ja muidugi need suurepärased Aafrika safari päikesetõusud ja – loojangud, mis on lihtsalt imelised. Need päevad Krügeri pargis olid igat oma senti väärt ning kindlasti üks meeldejäävamaid kogemusi. Mulle esialgu 3,5 päevast täiesti piisas, sest lihtsalt poleks rohkem jõudnud. Mõtled küll, et mis see ära on autos istuda, aga pidevalt silmi pingutada ja otsida, ühest  kohast teise sõita ning hommikuti kell 4.00 ärgata, on parajalt väsitav. Kui võimalus, sooviksin tulevikus ka teisi parke külastada.

päikesetõus

 

Oh kooliaeg…jõudis kohale!

September on natuke nagu uus aasta. Inimesed on puhkustelt naasnud ning tagasi oma igapäevarütmis. Tänavad on autodest umbes ja spordiklubid rahvast täis. Täna õhtul käisin Audenteses trennis ning mis ma nägin – ka seal oli palju rahvast. Tavaliselt on see minu meelest alati tühi.

Ega ma ise selles suhtes täiesti erinev pole, sest võtsin ka eesmärgiks enda toitumisel ja treeningutel rohkem silma peal hoida. Astusin üle pika aja kaalu peale ning nii suurt numbrit pole seal ammu näinud. Siiski pole peegelpilt nii hull kui näiteks 1,5 aastat tagasi ehk äkki on lootust, et osa sellest on ka lihas. Ega sellest kaaluteemast fitnessimaailmas sees olles ilmselt kunagi täiesti lahti ei saa. Peaasi et see ei hakkaks segama ülejäänud tegemisi ega muutuks elu keskpunktiks. Ka töö juures astus täna ülemus sisse ja teatas, et ta läks nüüd “dieedile” ja võttis ilusti vahepalad ehk kodujuustu, õuna ja pähklid kaasa.

Uus tegelane kodujuustumaailmas sai minu poolehoiu
Uus “tegelane” kodujuustu maailmas võitis minu poolehoiu

Minu jaoks on see september tegelikult natuke eriline, sest olen taas üliõpilase staatuses. Bakalaureusest on piisavalt aega möödas ning praegu tundub just õige aeg jätkata enda haridusteed. Otsustasin juba ammu, et magistrisse lähen õppima eriala, millest tõesti huvitatud olen mitte lihtsalt graadi omandamise pärast. Suvel kandideerising TTÜ-sse personalijuhtimise ja -arenduse õppekavale. Konkurents erialale oli väga-väga tihe (umbes 200 kandidaati) ning seetõttu ei tahtnud seda teemat väga “suure kella külge panna”. Kui sain teada, et olen vastu võetud, olin enam kui õnnelik! Eelmises töökohas puutusin päris tihedalt kokku värbamis – ja personaliteemadega ning tunnen selles tegelikult päris palju puudust. Nüüd hakkabki mu nädalavahetusi suures osas sisustama kool või õppimine, sest loengud toimuvad nädalavahetustel. Esimene koolipäev on juba sel reedel ja eks siis saan rohkem aimu, millesse end mässinud olen. Tegelikult olen päris põnevil ka!

IMG_9414

Nautisingi just oma viimast rahulikku nädalvahetust enne kui kogu kooli ja treeningürituste trall peale hakkab. Sihuke piisavalt rahulik ja tegus nagu suve viimane nädalavahetus võiks olla ehk pidu ja tantsu, lõõgastus spas, korralik trenn, natuke tööd ning lõpetasime pühapäeval isa juures grilli ja lõkkega.

Nädalavahetuse hommikutel tegin üle pika aja “prantsuse röstsaia”. Sarnase retsepti leiate SIIT. Sisuliselt kastsin täistera röstsaia piima ja muna segusse, kuhu lisasin ka natuke steviat ja kaneeli. Seejärel praadisin neid kookosõlis. Peale läks muraka kodujuust, mango, mustikad, röstitud kookoslaastud ja maapähklivõid. Mango ja kookoslaastude kooslus on ikka aegumatu! Väga mõnus ja magus hommikusöök, aga kahjuks kõhtu väga kauaks ei täida. Seetõttu peab tööpäevadel ikka pudru peale jääma.

Ja väike meenutus augusti lõpus toimunud Saku kodukohvikutest. Lemmikuks oli kohvik “Maailma maitsed”, mida külastasime kõige esimesena. Karri kana ja kookospiimas lõhe supp olid suurepärased!

Tegusat septembrit kõigile!

Kulutused kontrolli alla

Üks nädal suve on jälle otsa saanud ning septembrini on vaid loetud päevad. Ühelt poolt mulle isegi meeldib, sest tööl on enamik inimesi puhkustelt naasnud ning igapäevaselt pole nii üksiku “hundi” tunne.

Sügis tähendab tavaliselt ka uuesti rutiini sisse elamist. Kõik need üritused on muidugi toredad, aga vahepeal tahaks lihtsalt rahulikumalt kulgeda. Sellega seoses otsustasin üle vaadata natuke enda finantsilist seisu ja ega seal midagi rõõmustavat pole. Suvi ja reisid on oma töö teinud.

Seega võtsin plaani hakata enda kulutusi natuke piirama ja rohkem jälgima. Appi tuli vana hea exceli tabel. Esimese asjana märkasin kohe, et kuigi ma otseselt palju ei “larista”, võtavad suure osa just sellised “pisiväljaminekud” nagu üks kohvi Circle-Kst, üks vesi R-kioskist jne ning igapäevane või väga sage toidupoes käimine. Seega otsustasin antud harjumust muuta ning  püüan hakkama saada ühe päevaga ehk pühapäev on shoppingu jaoks. Teistel päevadel toidupoodi enda jalga ei tõsta. Loomulikult nõuab see natuke rohekm ette planeerimist. Kuna  hetkel elan üksi, on see natuke lihtsam, sest ei pea teistega arvestama. Siiski on põhitooted igal nädal enam-vähem samad ning jääb ära mõttetute asjade kokku ostmine.

Hakkasin ka täpsemalt toiduhindasid uurima ning tuleb välja, et see polegi vist nali, et need viimase aastaga tunduvalt kallimaks on läinud. Näiteks üks 200g Alma  murakamoosiga kodujuust on ligi 1,50€. Kuna olen suur kodujuustu ja kohipiimatoodete austaja, on see päris arvestatav summa. Tarbijahinnaindeksi järgi on näiteks aastaga tõusnud väherasvase piima hind 24%. Niiet enam ei tundugi 3€ valgubatoon väga kallis.

Teine suur kulu allikas on ka väljas söömine, millest ma küll loobuda ei taha ega ka plaani. Siiski hakkasin jälle tegema toitusid tööle kaasa ehk foodprep on jälle omal kohal. Küll ei ole see enam nii detailideni välja arvutatud nagu dieedi ajal,  kuid jälgin ikka, et süsivesikud, rasvad ja valgud oleksid olemas ning tasakaalus.

Igaljuhul tekitab see minus isegi natuke hasarti ehk panna ennast natuke proovile ning mõttetuid väljaminekuid piirata. Keeruline hoopis on hetkel see, et poodides on uued spordiriiete kollektsioonid ning kuna teen töö tõttu korra nädalas Sportlandi külastusi, siis tekib ikka tahtmine küll jälle midagi endale sealt võtta. Aga kuna siht on silme ees ehk sel aastal on ootamas veel üks suurem reis, olen tubli ja ootan juba kuu kokkuvõtte tegemist.

Üldiselt ma kodus toitudega väga “jalgratast leiutama” ei hakka ning lähtun põhimõttest, et saaks võimalikult kiirelt valmis. Uus põnev toode on näiteks Rannamõisa peekon broilerilihast või kalkunilihast. Mõlemad annavad 100 g kohta ainult 100-115 kcal ning maitselt väga mõnusad.

Samuti on hea lihtne variant Rimi kalkunipelmeenid, mida võimalusel külmkapis varuks hoian või vana hea lemmik salat ahjus röstitud kikerherneste, suvikõrvitsa ning meelepäraste lisanditega.

Kui hommikul trenni ei lähe, alustan päeva ikka tavaliselt kaerahelbepudruga. Kaerahelbed panen eelmisel õhtul juba vette, et hommiku valmistamisprotsess kiirem oleks.

IMG_9030

Kui trenni teen hommikul, on puder mulle seedimiseks liiga raske ning tavaliselt siis on menüüs galetid või röstitud kaerasai banaani ja maapähklivõiga.

IMG_9068

Vaatame siis mis numbrid kuu lõpus näitavad ja kas toimus mingeid muutusi või ei.

Teatrisoovitus: Murru 422/2. Kinoteatri suvelavastus

Jagan lugejatega ühte huvitavat kultuuriüritust, mida külastasin eelmisel nädalal. Tegemist on Kinoteatri suvelavastusega Murru vanglas. Juunis piletilevi lehte uurides, jäi antud etendus omalaadsusega silma ning kuna piletid läksid nagu “soojad saiad”, soetasin endale ka mõned.
Lühikirjeldus piletilevi kodulehelt on järgmine:
 
Ühe mitte just kõige päikselisema suvelavastuse jaoks oleme kogunud vangide ja ametnike, endiste töötajate ja lähedaste mälestusi sellest, missugune nägi välja Murru vangla igapäev, millised olid selle paigad ja helid, lõhnad ja atmosfäär. Alates 3. juulist taaselustame selle teatrirännakuna, milles puudub näitlemine.”
 
Tegemist oli pigem ekskursioon-etendusega. Sinna jõudes anti kõigile kõrvaklapid ja audio süsteem, kust sai kuulda kogu etenduse aja erinevate vangide lugusid vastavalt sellele, kus ruumis või asukohas olime. Alguses pandi kogu publik bussi, sõideti vangla territooriumile ning seejärel viisid “valvurid” meid ükshaaval hoonesse, andsid nimekaardi ning osakonna. Kogu etendus oligi nagu vangi teekond ja elu vanglas. Vahepeal pandi meid kambritesse kinni,  tegime rivistamisi, “mängisime” palli, käisime “koolitunnis”. Sõbranna kokkuvõte oli, et “ma ikka ei tahaks vangis olla…päris jube”. Minu meelest huvitav kogemus ja soovitan võimaluse korral minna. Piletilevis on nüüd kuupäevi ka juurde pandud, sest etendused müüakse üsna kiiresti välja. 

Suvel on üldse väga palju huvitavaid kontserte, etendusi ja festivale, kuhu tahaks jõuda. Kahjuks igale poole ei jõua. Parimad palad on juba välja müüdud ning hind seab ka omad piirangud. Kindlasti tahaks jõuda Paide arvamusfestivalile, Tartuffile ja veel ostsin piletid augustis Naissaarel toimuvale NO33 Revolutsiooni eelesietendusele. Ülejäänud asjad vaatan pigem aja ja ilma järgi. Kui kellelgi häid soovitusi on, võib julgelt kommentaarides märku anda.

Üks päev puhkuseni!

Kell on juba üks läbi öösel ehk kõige mõistlikum tegevus on ilmselgelt blogi kirjutada. Kui nüüd positiivset mõtlemist praktiseerida, siis võiksin väita, et harjutan end juba Ameerika ajavöönidga.
Üks tööpäev lahutab mind veel puhkusest ja reisist. Meeletult pikk see olema ei saa, aga piisav vaheldus. Tagasi jõuame 30. juunil ehk laulupidu nägemata ei jää.
Pärast möödunud aasta sääsetraumat jaanipäeval otsustasin juba sügisel, et väga hea mõte oleks jaanid Eestist eemal veeta. Meeldetuletuseks siis pärast jaanilaupäeva polnud mu jalgadel peaaegu ühtegi sääsepunnidest katmata kohta. Vahepeal oli küll selline tunne, et kratsin naha maha ja paljud jäid uskuma, kui teatasin, et mul on tuulerõuged. Täna avastasin selle aasta esimese sääsepunni ehk ilmselt on see märk, et on aeg…!
Trenni koha pealt pole ka hetkel väga minekut ehk sunniviisiliselt vean end ikka sinna. Üle tunni aja midagi teha ei taha. Samas hetke põhieesmärk ongi olla lihtsalt heas sportlikus vormis ja terve, mistõttu pole rohkem vaja ka. Kuigi arvestades toidu ja eriti jäätise kogust, siis kauaks seda pidu ei saa pidada. Ühtegi jäätise vaba päeva hetkel ei ole ja nagu ikka siis, mida rohkem lubad, seda rohkem tahad. Minul küll pole mingi probleem korraga suur jäätisekarp ära süüa… Sõbranna teatas ükspäev, et 100g Lamuu on tema meelest liiga suur – hea nali eksju! Selles suhtes olen saavutanud endaga rahu, et keha polegi ega ei peagi olema võistlusvormis, aga samas paksuks ka ei taha minna. Vaatasin just täna paari Austraalia ja Bali reisi pilti. Parajalt jube ikka.
Nädalavahetus oli tegelikult hästi mõnus. Laupäeval oli ilm lihtsalt nii hea, et sõitsime sõbrannaga uuesti Pärnusse. Esialgu ma mere poole üldse ei vaadanud, aga kui lõpuks ära proovisin, siis käisin mitu korda. Temperatuur oli nimelt 22 kraadi. Kuna sõbranna on endine pärnakas, läksime tema soovitusel kohvik Mahedik sööma, millest olen varem palju head kuulnud. Valituks osutus kinoasalat suvikõrvitsa nuudlite ja hummusega. Jäin väga-väga rahule – nii palju põnevaid maitseid! Kindlasti tahaks sinna veel minna. Pärast käsisime veel tema ema juures, kes mind lahkesti kanamunadega varustas. Olen nüüd pool aastat ainult nende kodumune söönud ja ega Selveri poemunasid väga enam ei taha. On ikka vahe sees!
Pühapäeva veetsin isa juures aiatöödel. Kusjuures need tööd tehti minu algatusel! Uskumatu, aga tuli selline tuju. Niitsin kogu aias muru, rohisime  peenraid, eemaldasime umbrohtu, lõikasime hekki ning õhtuks nägi aed päris viisakas välja. Muidu ma ise suur grillmeister pole, aga isa arvas, et seekord võiksin selle mina enda peale võtta. Sain täitsa kenasti hakkama ja selle aasta lemmik grilltoode on ilmselt Nõo tšilli ja apelsini kanašašlõkk. Soovitan proovida! Õhtu lõppes sauna ja mullivanniga, et kogu muld maha pesta. Hommikul kell 7 sõitsin rattaga koju tagasi ning tööle.
Rattalukku pole ma veel muretseda jõudnud, aga proovisin ära tasuta rattaparkla bikeep. Hea variant ning kasutamine on väga lihtne. Tuleb lihtsalt helistada valitud numbril ning ühel postidest läheb lukk lahti. Kodulehel saab näha, kus hetkel antud võimalus on.
Ja mis oleks postitus ilma pudrupildita eksju? Üks mu sõbranna ütles, et hakkas oma sõbrale mind ja mu blogi näitama, aga “õnneks nad panid selle ruttu kinni, sest muudkui pudru pildid tulid”. Niiet nüüd ongi täpselt õige aeg blogi sulgeda ja magama minna! Kohtume reisipostitustes! Ja kellel on soovitusi New Yorgi shoppamise koha pealt, siis kindlasti ootan infot!
Riisihelbepuder keedetud piima ja veega, maitsestatud stevia ja soolaga, peal
sügavkülma maasikad, kodujust ja või.

Kaks päeva suve

Eelmine nädal algas üsna põnevalt. Nimelt sain kutse R-kioski uute tervisetoodete turundusüritusele Kalamaja Kokaklubis. Tegemist oli R-kioskisse müügile jõudnud Joel Ostrati uute tervislike toodete tutvustamisega. Saime maitsta erinevaid salateid, magustoite ja vahepalasid ning üritus lõppes paari tervisliku suupiste valmistamisega. Enamus salateid on valmistatud arvestusega, et need jääksid natuke alla 400 kalori. Valikus on nii kana, veise, tuunikala kui ka lihata versioone. Saime kõiki natuke maitsta, mistõttu lõpuks ma väga enam ei eristanudki neid. Siiski jäid meelde näiteks pastasalat kana ja karriga ning tuunikala-kikerherne-hummusega. Hea variant, kui kiirelt midagi lõunaks süüa võtta. Siiski minul jääks ilmselt kõht tühjaks.
Samuti testisime veel paari chia magustoitu, mis minus erilist emotsiooni ei tekitanud. Lemmikuteks toodeteks olid hoopis vahepalad – vürtsikurk ning BBQ maitsega krõbedad rukkileivad. Kusjuures terve pakk vürtsikurki annab vaid 7 kalorit ehk tõeline dieettoit. 
Lõpuks valmistas Joel munaga wrappe ehk traditsioonilise nisujahust wrapi asemel tegi ta selle hoopis omletist. Väga põnev idee, aga lõpptulemus oli natuke maitsetu. Ise lisaksin ilmselt rohkem maitseaineid ja sisse paneks näiteks soolalõhet. Visuaalselt nägi väga lahe välja ning hea idee, mida mõnikord külalistele pakkuda.

Reede hommikul käisime Kätliniga hommikusöögikohtingul kodu kõrval Reval Cafes. Saime mõlemad kätte enda EOK ja EKFL treenerikutse paberi ning tähistasime seda hommikukohviga. Mina sain 3. taseme ehk abitreeneri tunnistuse ning Kätlin 4. taseme ehk nooremtreeneri. Naljatasingi, et nüüd võin treeningutel abistada. Hea tunne on küll, et tehtud sai.
Laupäeval toimus mul selle kevade viimane suurem üritus maijooks. Neli nädalavahetust järjest üritustel on ikka päris väsitav. Teisest küljest on jälle mõnus vaheldus. Osalejaid oli palju nagu ikka ning rajal ilmselt leidis aset tavapärane trügimine. Ise ma jooksma sel aastal ei läinud, sest tegemist on natuke liiga massiüritusega. Paljud ilmselt osalevadki koos oma kollektiiviga. Võtsime üritusele kaasa värskelt valminud uued lahedad sheikerid, mis läksid päris hästi kaubaks. Ei pea vist liiga kaua pead murdma, mis värv kõige populaarsemaks osutus. Kel huvi, siis saab neid MyBody poest ning varsti ka Sportlandist.

Üldiselt oli kogu nädalavahetus üsna Kalamajakeskne. Reedel avati Balti jaama turg, kus asub ka uus Myfitnessi spordiklubi. Käisin sealt korraks läbi, et asju viia ning mulle jättis üllatavalt positiivse mulje. Arvasin, et äkki on sama väike nagu Solaris, mis mulle eriti ei sümpatiseeri, aga täitsa korralik saal tundus. Üldiselt mulle uus turu hoone ja kogu atmosfäär väga meeldis. Lisaks on seal veel näiteks päris põnevaid toidukohti ja ka Muhu pagarid.

Ülejäänud aja veetsin Kalamaja päevadel ja niisama sealkandis kohvikutes või sõprade juures. Päris mõnus oli vahelduseks täiesti niisama olla ilma suuremate kohustustesta. Pühapäeva õhtul jõudsin ka esimese rullitamisringi tehtud.

Nüüd jagan enda ühte viimase aja kõige lemmikumat uut leidu ehk Oskari kauaküpsetatud rebitud veiseliha. Toode oli eelmisel nädalal Rimis allahindlusega ning nii leidis tee ka minu ostukorvi. Sisuliselt on tegemist kiirtoiduga, sest vajab vaid üles soojendamist ning maitse on küll 10 palli! Sobib nii salatisse, burgerisse, wrapi sisse. Mina tegin seekord salati ja tõesti väga maitsev.


Salat rebitud veiselihaga
Vaja läheb:
  • Oskari kauaküpsetatud rebitud veiseliha
  • jääsalatit
  • tomatit
  • avokaadot
  • kodujuustu
  • kurki
  • šampinjonid
  • maitseained, maitsepärmi

Valmistamine

Soojenda veiseliha (see on juba valmis) ning prae šampinjonid. Aseta kogu salati materjal taldrikule ja maitsesta. Siia võiks panna tegelikult veel igasugu teisi asju – näiteks sobiks hästi mais.

Hetke lemmikud: rucola ja maitsepärm

Kuna see blogi on viimasel ajal läinud pigem “minu elu kroonikaks”, jagan paari väga lihtsat söögiideed ka, mida olen hiljuti mitu korda endale valmistanud.

Toitude märksõnaks on rucola ja maitsepärm. Kaks komponenti, mis annavad erinevatele roogadele väga hea maitse.

Kanapasta šampinjonidega (1 kogus)

Vaja läheb
(mina valmistan tavaliselt 3 einet korraga)
  • 70 g munanuudleid (kuivaine)
  • 130 g kanafilee (toores)
  • 1/3 pakki šampinone
  • 1/3 konservist ananassitükid omas mahlas
  • rucola salatilehti
  • 50 g kodujuustu (pigem vedelamat)
  • tomat
Valmistamine:
Keeda soolvees pasta; prae kanafilee ja šampinjonid ning nende valmimisel lisa ananassitükid. Serveerimisel aseta pastale rucola lehed, kodujuustu ja tomat.

Arbuusi salat kanafilee ja kitsejuustuga 
(1 kogus)
Vaja läheb:

  • 200 g arbuusi
  • rucola salatilehti
  • 100-120 g kanafileed (toorest)
  • 50 g kitsejuustu
  • 50 g kodujuustu
  • pähkleid (soolatud eriti head)
  • kurki
  • maitsepärmi
  • sool-pipar
Valmistamine
  • Prae kanafilee ning grilli või küpseta kitsejuust
  • Aseta arbuusi kuubikud, rucola, kurk taldrikule, millele lisa kanafilee tükid, pähklid, kodujuust ning kõige peale pane küpsetatud kitsejuust ning raputa maitsepärmi.


Lemmikvõiku: röstkukkel (röstitud), avokaado, tomat, sidrunipipar, rucola, maitsepärm, sool

Kel tekkis nüüd huvi maitsepärmi vastu, siis seda võib poest vahel päris keeruline leida. Vähemalt mina otsisin tükk aega. Prismas asetseb see külmaletis, Selveris maitseainete juures (vähemalt Tondil) ja Solrises Delices kassade juures vegan toodete riiulis. Maitseb natuke juustuselt ja tõesti hea lisand.

Uut ja vana toidupoes ja -laual

Mõned viimase aja toidupoe avastused. Kõik tooted polegi ilmselt uued, aga minu jaoks varem märkamatud olnud.
1. Piatnica maitsega kodujuustud (Maxima) – Piatnica sinine kodujuust on mul juba aastaid lemmik, aga nüüd on poeriiulitel ka moosiga variandid. Saadaval on maasikas, vaarikas, virsik ja kirss?. Maitselt väga mõnusad ja moosi kogus saab ise reguleerida. 
100 g sisaldab: 119 kcal; V 9.2g; SV 11g; R 4.g
2. Tallegg broilerifileest toorvorst suvikõrvitsaga – mõnus vaheldus kanafileele ja vorstide kohta väga hea koostisega.
3. Tallegg lepasuitsutatud fileerull – tegelikkuses on vist päris vana toode, aga mina pole varem märganud. Sisaldus on järgmine: 120 kcal; valke 20g, süsivesikuid 1g, rasva 4g. Maitse on tõesti hea ning sobib väga hästi näiteks kartulisalatisse vorsti asemel. Ise sõin seda nii leival, pasta sees, omletis. Hind oli umbes 3€ kandis.
4. ALL STARS pähklibatoonid (Mybody) – kuna ma olen suur magusa-soolase kombo fänn, siis pähklibatoonid on mõnusad vaheldused valgubatoonide.
Nüüd soovitan dieedil olevatel inimestel lugemine lõpetada. Kevade saabudes tuleb igasugu uusi põnevaid jäätiseid ka. Minu täiesti uus lemmik on La Muu brownie jäätis. Kui ma muidu olen suhtunud La Muusse natuke ükskõikselt, siis see on minu jaoks klass omaette.
Lisaks olid Maximasse jõudnud ka Ben&Jerry ja Magnumi uued jäätised. Neid veel proovinud pole, aga tundub, et nagu pulgajäätiste suured versioonid. 

Ja lõpetuseks üks kollaaž – pole vist keeruline arvata, mis mu viimase aja lemmik mugavusroog on? 😀

Mis ma teen?

Jaanuaris algas FAF treeneri koolituse teine tsükkel, mis tähendab, et üle nädala on 3 pikka päeva õppimist ning paljud muud tegevused tulevad seetõttu unetundide arvelt. Lisaks siis veel töö, enda trennid ning mõned kliendid, kellega praegu treenin. Nendega olen käinud enamasti hommikuti enne tööd või nädalavahetusel. Seoses treeneri teemaga, siis mulle tegelikult see ikka väga meeldib. Põhikohana ei sooviks teha, aga lisaks igapäevatööle on väga tore. Ennast ka motiveerib nähes, kuidas teistel areng toimub. Eks varsti peangi mõtlema, et mis selle “teemaga” edasi teha, sest hetkel võin nii öelda praktika raames Myfitnessis trenne teha, aga kui FAF läbi saab, siis seda võimalust enam pole.
Ees ongi veel ootamas viimane koolitusnädalavahetus, pärast seda kohe kirjalik ja praktiline eksam ning lõputöö esitamine. Kogu aeg tiksub peas küll, et peaksin õppimist alustama, aga kui lõpuks koju jõuan, siis käsi kuidagi ei haara neid materjale.

Hetkel on nii öelda öökapiraamat hoopis Nike asutamisest. Kuna mulle väga meeldivad erinevate brändide arengulood, on minu jaoks väga huvitav lugemine. Olen nüüd üritanud järgida põhimõtet, et vähemalt 45 minutit enne magamaminekut arvutis ei ole ning tundub, et aitab unele kaasa külll.

Enda trennidega on nii, et teen neid küll, aga suuremat naudingut ei paku. Vahepeal oli lihtsalt tunne, et ei viitsi üksi ja samas kohas treenida. Niisiis olengi nüüd vahelduse mõttes erinevates klubides ning vahel koos tuttavatega trennis käinud. Viimase kahe nädala jooksul näiteks olen käinud Spartas, Golden Clubis, Tallink Fitnessklubis, Audentese spordiklubis, Mustamäe, Virbi, Viimsi ja Rocca Myfitnessis. Nüüd viimastel päevadel olen avastanud, et vanas heas koduklubis Rocca Myfitnessis on ikka päris mõnus. Eile avati Mustika keskuses tegelikult ka uus spordiklubi People Fitness, mille peaks üle vaatama.

Tegelikkuses elu ei keerle ainult trennide ümber nagu siit võib mulje jääda. Nädalavahetustel oleme sõpradega ikka pikematel jalutuskäikudel või matkadel käinud ning õhtuti kuskil kinos, väljas jne. Ei jõua ära oodata enam kevadet ja valgemat aega – see hall ilm ja pimedus on ikka väga tüütu. Usun, et te olete minuga nõus. Üks reis kuluks ka ära, aga ei tea kas enne juunit kuskile saan.
Sõbrapäeva puhul tegime tööl inimestele SELF pannkoogi-ja vahvlisegust paksusid vahvleid ning serveerisime neid šokolaadi ja tiramisu moussega. Väga maitsvad said ja kõigile meeldisid ka! Kuna tegemist on magustamata seguga, olen varasemalt ise pigem soolaseid pannkooke sellest teinud. Seekord panime natuke mett sisse, vahustasime piimaga ning vahvliraudadele natuke ka kookosõli.
Toidulisanditest on ikka kõige lemmikum SELF Tiramisu Mousse – pudru sees, kodujuustu ja keefiriga, piimaga vahustatuna. Luban ausalt, et on hea ja ei tee lihtsalt reklaami. Šokolaadifännidele soovitan kindasti šokolaadimaitselist ka. Kusjuures hetkel Sportlandis saab seda -20%. Kuigi töötan ise nüüd MyBodys, luban, et enda blogis reklaamin ikka alati tooteid, mis endale ka väga meeldivad.
Lõppu veel natuke toidupilte. Soovitan kindlasti Rimi pappkarbi sees pelmeene. Heade makrodega ning maitsevad väga hästi. Proovisin nüüd lisaks kalkunilihapelmeenidele ka lambalihast varianti ning minu poolt ainult kiidusõnad. Kristiini soovitusel panin otse pannile ning maitsestasin pakendis olevate maitseainetega. Peale läheb Alma kreeka jogurt ja natuke ketšupit.
Kõige alumisel vasakpoolsemalt pildil on Rannarootsi sealihasült. 100g kohta kõigest 53 kalorit ning 2015.aasta “parim sült”.
Teistel piltidel üsna klassika – ahjulõhe, ahjus valmistatud bataat, röstsaial avokaado soolalõhega ning  ahjus valmistatud brüsseli kapsas.
Loodan, et mõne idee või mõtte saite. Seniks aga olge mõnusad ja kes trenni tahab tulla, võtke ühendust ja mõtleme midagi välja. 

Kodujuustud rivis ehk missugused on minu lemmikud

Enamik mu lähedasi juba teavad ammu, et olen üks suurimaid kodujuustusöödikuid. See ei ole üldsegi viimaste aastate avastus, vaid juba lapsest saati mäletan, et kodujuust pidi laual olema. Austraalias elades tundsin esialgu puudust just sellest, kuid leidsin sealgi endale sobivaid variante. Minu õnneks on tegemist päris kasuliku toiduainega, sisaldades päris palju valku ning kaltsiumi.
Kodujuustu kasutusala on samuti väga lai. Sobib hästi nii soolase toiduna salatitesse, leivakattena, ahjuroogadesse kui ka kookidesse, pudru sisse. Mu õde pidevalt imestab, et mis “möksi” ma jälle kokku keeranud olen. Tegelikult on mul välja kujunenud üsna kindlad sordid, mida tarvitan ja igat neist kasutan kindlates toitudes. Annangi nüüd lühikese ülevaate enda lemmikutest.

 

Otto klassikaline kodujuust 5%  (100 g toodet sisaldab: 105 kcal, R 5g, SV 2.2g, V 12g)
Kui see rohelise pakendiga kodujuust eelmine aasta müügile ilmus, võitis see kohe mu südame. Toode on parajalt teraline ja piisavalt vedel, et kasutada kastmena või salatites. Maitselt on ka mõnus mahe. See kuulub minu toidulaulal “klassi”, mis sobib nii magusatesse kui ka soolastesse toitudesse. Tihti segan sellega kohupiima. Hetke lemmik!
Selveri klassikaline kodujuust 5% (100 g  toodet sisaldab: 105kcal, R 5g, SV 2.2g, V 12g)
Jutt sarnane nagu Otto klassikalisel kodujuustul. Ilmselt on tegemist sisuliselt sama tootega. Mõlemad valmistatakse Estoveri piimatööstuses ning makrod on ka täpselt grammi pealt ühesugused. Üks erinevus on hind. Kui Selveri kodujuust (300g) maksab 0,99€, siis Ottol saab sama raha eest 220g.
Kodujuust Piatnica light 3% (100 g toodet sisaldab: 81 kcal, R 3g, SV 2,4g, V 11g)
Minu number üks kodujuust juba aastaid. Ainult selle pärast käin vahepeal Maximas ja võite ette kujutada, kui suur on pettumus, kui antud toode on otsas. Natuke sarnane koostiselt kahele eelmisele: teraline ja parajalt vedel, kuid mitte nii, et terad koore sees ujuksid. Kaloraažilt madalam kui eelnevad tooted, mistõttu sobis hästi ka dieedi ajal. Sobib ka absoluutselt iga söögiga, aga pigem kasutan seda magusate roogade juures ehk pudrud, puddingud, kohupiimasegud.

 

Tere kodujuust jogurtiga (100 g toodet sisaldab: 72 kcal, R 0.9g, SV 2.8g, V 13g)
Antud kodujuust kuulub mu “lahjade” kategooriasse. Koostiselt natuke tahkem ja meenutab pigem ühte massi. Seda ma paljalt tavaliselt ei söö, vaid kasutan näiteks valgupuddingute või kotlettide tegemisel. Magustoidu korral lisan üldjuhul juurde vett, piima või kefiiri, et mass segu vedelamaks muuta.
Farmi Ekstra kodujuust klassikaline (100 g toodet sisaldab: 120 kcal, R 7.3g, SV 2.3g, V 11.2g)
Juba natuke toekam , aga üks minu viimase aasta lemmikuid kindlasti. Suurem rasvaprotsent annab ka maitsele kreemisust juurde ja tavaliselt kasutangi seda koos soolaste toitudega, kas siis niisama kõrvale süües või sobib ka hästi kastme asemel, kuna on piisavalt vedel.
Otto kodujuust hapukoorega (100 g toodet sisaldab: 118 kcal, R 4.6g, SV 1.8g, V 11g)
Hapukoorega kodujuuste on enamustel tootjatel, aga Otto oma on mulle siiani enim meeldinud. Hapukoore maitse on hästi tunda ning tarvitan seda tavaliselt soolaste toitude peal – näitkes koos kartuli või tatraga.
Rimi kodujuust hapukoore ja tilliga (100 g toodet sisaldab: 95 kcal, R 5g, SV 2.5g, V 10g)
Soolaseid lisanditega kodujuuste polnud ma ammu söönud, kuni avastasin Rimi hapukoore ja tilliga variandi. Väga mugav variant salatisse või lihtsalt kartuliga. Piisavalt maitsekas, kuid pigem rohkem tahkemat sorti. Väga meeldib ka pakengi suurus -160g ehk sobib täpselt üheks toidukorraks, kui tööl lisandit vaja,

Alma kodujuust murakamoosiga (100 g toodet sisaldab: 133 kcal, R 5g, SV 12g, V 10g)
LEMMIKLEMMIKLEMMIK! Murakamoosiga kodujuust on minu üks armastatumaid magustoite. Sisaldab ka üsna palju suhkrut, aga maitse on seda väärt. Paljude jaoks liiga magus – vähel segan seda isegi teiste asjadega, et natuke vähemaks magusust saada. Sellel tootel on väga oluline, et saaksid “õige partii” ehk vahepeal müüakse vedelamat varianti, kuid mõnikord on täiesti kuiv ja maitsetu. Mulle meeldiv veel väga pudru peal või siis vaarikate ja maapähklivõiga.

Ühesõnaga soovitan silmad lahti hoida – põnevaid avastusi leiab tihtipeale poodide omatoodete hulgast või Maximast.

 
Millised on Teie eelistused?