Nädala puder: tiramisu kaerahelbepuder

Jälle mina siin ja pudru jutuga. Kui eelmine nädal olin šokolaadi lainel, siis nüüd taasavastasin tiramisu maitse. Mul on mõlema pudru puhul kindel kombo välja kujunenud. Näiteks šokolaadi omale käib peale maapähklivõi, aga tiramisu pudrule võisilm ja india pähklid. Samuti ei kasuta ma antud retsepti juures keetmisel piima. Kaerahelbe ja lisandite kogused saab igaüks muidugi panna vastavalt oma soovile, vajadusele ja eesmärkidele.

Vaja  läheb:

  • 70 g Nordic täisterakaerahelbeid
  • 10 g Self tiramisu protein mousse
  • vett
  • 100 g munavalget (kasutan juba purgis valmiskujul)
  • 7 g võid
  • 7 g soolatud India pähklid
  • 20 g mustikaid
  • meresoola
Valmistamine:

1. Keeda kaerahelbed vee ja soolaga.
2. Enne valmimist sega sisse munavalge ja tiramisumaitseline protein mousse.
3. Serveeri puder võisilma, külmutatud mustikate ja India pähklitega. Vahel panen peale veel mõnda siirupit.

Retsept: protein mousse šokolaadipuder

Need, kes vähegi Instagramis trenni – ja fitness-inimesi jälgivad, teavad, et me oleme kõik suured pudruhullud. Tutvustan Teile enda viimase nädala lemmikut. Kohe nii hea sai, et sõin seda viis päeva järjest. Tegelikult väga lihtne kooslus, aga mis muudab selle erilisemaks on šokolaadimaitseline Self Protein Mousse. Võrreldes tavalise šokolaadivalguga teeb see pudru konsistentsi paksemaks ja maitse tuleb väga hästi esile juba väikse kogusega. Olles proovinud varasemalt pudru sees mitmeid erinevaid “pulbreid”, on see kindlasti üks eelistatumaid. Samuti meeldib väga ka tiramisu maitse.
Kogus: ühele inimesele

Vaja läheb:

  • 60 g täisterakaerahelbeid
  • 10-15 g šokolaadimaitselist Protein Mousse
  • 5 g rosinaid
  • 80 g piima + vett
  • 80 g munavalget
  • 30 g kodujuustu
  • 20 g mustikaid
  • 10 g maapähklivõid
  • kaneeli, soovi korral natuke kaloritevabu kastmeid
  • meresoola

Valmistamine:

  1. Pane kaerahelbed ja rosinad piima ning külma veega pliidile ning lisa sisse natuke soola
  2. Keeda helbeid madalal kuumusel ca 15 minutit ning enne valmimist sega sisse munavalge ja mousse. Kui segu muutub liiga paksus, pane vett natuke juurde.
  3. Kausis lisa pudrule mustikad, kodujuust, maapähklivõi ning raputa peale kaneeli.
————————————————————————————————————————–
Üks pudrukauss sisaldab umbes:
Kalorid: 451 kcal
Süsivesikud: 50,6 g
Rasvad: 14,2 g
Valgud: 31,9 g

Head isu!

Uued tegemised

Võistlused on küll läbi ja võiks eeldada, et nüüd on natuke rohkem vaba aega. Ise arvasin ka esialgu nii, aga välja kukkus nagu ikka… Ühesõnaga on novembris ainult täpselt üks päev, mis pole 80% täis planeeritud. Samas on kõik hästi põnev ja palju uut ees ootamas.
Tartus olles käisin viimasel päeval veel Myfitness Weekendil. Meie kõrval boksis müüdi juba Soome fitness messil tuttavaks saanud Propude ehk valgupuddinguid. Mõnusad vahepalad ja maitse poolest ületavad küll teisi valmis valgutooteid (mitu korda paremad kui Valio proteiinikohupiimad).
Eelmine nädal sai tehtud küll sada erinevat asja alustades igapäevasest tööst ja trennist kuni erinevate istumiste ning koolituseni. Tegelikult ma polegi veel sellest kirjutanud, aga alustasin ikkagi FAF personaaltreeneri koolitusega. Rääkisin sellest kevadel ka natuke, kui baaskoolitusel käisin. Sellel nädalavahetusel olidki kolm esimest “koolipäeva” ja emotsioonid on väga positiivsed. Vahepeal mõtlesin küll, et millesse end mässinud olen, sest ega seal niisama nalja ei tehta. Nõudmised on päris kõrged ja palju eksameid ning iseseisvat tööd on ootamas. Mulle oli esialgu harjumatu mitu päeva ühe koha peal istuda ja kuulata. Samas on see kõik nii põnev ehk tegelikult olen ma kergelt öeldes vaimustatud. 
Esimese nädalavahetuse teemadeks olid peamiselt spordifüsioloogia ja anatoomia. Pärast pühapäevast liikumissuundade praktikumi kõigil pea korralikult sumises. Lõpuks oli mul endal ka tunne, et tegelikult ma ei saa vist midagi enam aru – mis suunas, mis liiges või mis lihas töötab. Täna trennis ka iga harjutuse ajal käis muudkui peast läbi, et mis liigeses liigutus ikka on… Peab õppima hakkama, sest järgmisel nädalal juba eksam ootab. Ühesõnaga kõik vähegi vabad hetkel peab õppides mööda saatma.
Lisaks on praegu Tallinna Ülikooli raames loengusari Treeni teadlikult. Homme juba toimub kindlasti põnev Kristjan Pordi loeng ületreeningust. Kahjuks ise see nädal ei jõua.

Trenni olen ka teinud, aga pigem ikka lühikesed ja kerged. Eelmine esmaspäev oli tegelikult natuke piinlik lugu. Nimelt mõtlesin, et külastan üle pika aja mõnda rühmatrenni ja ainuke, mis Mustamäe klubisse jõudes oli HIIT. Olen varem ka taolisi trenne teinud ja tavaliselt on meeldinud. Seekord aga oli see tõesti nii igav. Sihuke tunne, et teeme 30 erinevat harjutust lihtsalt järjest ja mingit koormust üldse ei saa. Ühesõnaga 20 minutit pidasin vastu ja siis pidin saalist lahkuma. Endal oli ka päris nõme tunne, sest ise treenerina mulle kindlasti ei meeldiks, kui keegi poole tunni pealt minema läheb. Samas ei suutnud lihtsalt seal piinelda. Tuleb ikka enda liistude juurde jääda või jõusaalis mõnda ringtreeningusse minna. Tunnen, et vaim ja keha on piisavalt taastunud juba tugevama ja süsteemsema treeningu jaoks. 
Plaaniväliselt ostsin ka uued treeningtossud ja muud kraami. 
Põhjust leiab alati, et end premeerida.

Toitumisega hakkab suhe vaikselt normaliseeruma. Olen vähehaaval kaloraaži suurendanud., aga kaal pole eriti palju tõusnud. Igapäevaselt kõike päris täpselt ei kaalu ja üles ei märgi, aga oskan silma järgi ka üsna täpselt hinnata.   Näljatunne hakkab üle minema. Samas magusaisu kasvab. 

Reedel ostsin uut kaneeli Ben&Jerry jäätist. Mõtlesin küll, et söön ainult pool ära, aga jäi nii kripeldama, et laupäevaks oli otsas. Päris magus, aga mõnusate tükkidega – olin peaaegu juba unustanud, kui hea üks jäätis saab olla. Pole üldse probleem terve korraga ära süüa ja ma usun, et mahuks rohkemgi. Prismas on veel mitu uut maitset. Peab vist nädalavahetuse traditsiooniks tegema. 

Mõned põnevad tooted veel, mille avastanud olen.

  • Kerge verivorst broilerifileega (100g: 139kcal; R 2.3; SV 17.7g; V 11.8g)
  • Heledad näkileivad: Soetasin need (vist) Maximast juba mõnda aega tagasi, kuid paki avasin alles nüüd. Ühed parimad, mida proovinud olen ja üks on ainult 21 kalorit.
  • Ameerika burger veiselihast
  • Lisan veel mõned toidupildid – äkki saate mõne idee.
    Ülevalt vasakult: 
    • Kanalihaga verivorstid ahjukartuli ja -peediga, muud lisandud
    • American burger kotlet, ahjukartul, peet, muud lisandid
    • Täisteramakaronid, kanafilee ja kitsejuustuga; peal aurutatud peet (valmistoiduaine), spinat
    Alt vasakult:
    • Üks lemmikuid putrusid: kaerahelbed ja kliid keedetud vee-piimaga; sisse lisatud rosinaid ja munavalget; peal murakamoosiga kodujuust, mustikad, maapähklivõi
    • Kõrvitsasupp: kõrvits, porgand, kartul, sibul praetud võis ja keedetud kanapuljongis; pärast püreestamist segatud sisse merevaik; peal kanafileesink ja röstitud kõrvitsaseemned
    • Makaronisalat: täisteramakaronid, kanasink, kurk, tomat, mais-paprika-hernes konserv, kastmena Alma kreeka jogurti ja kodujuustu segu.

    Bikini-trio läheb Riiga

    Ongi käes jälle võistluste nädalavahetus. Asjad pakitud, korjan tüdrukud peale ja alustame sõitu Riia poole, kus toimub Riga Pearl 2016. Esialgu kahtlesin, et kas minna autoga, aga pärast Soomet olin kohe kindel, et bussiga sõit on liialt tüütu. Kõik need asjad ja toidud kaasas on ikka paras jamamine. Sain meile kampa õnneks enda teise trennisõbranna, kes lubas tagasisõidu enda peale võtta.
    Ühe korra olen Riias juba võistlemas käinud ning seetõttu väike ettekujutlus on juba olemas. Võistluspaik ise on päris äge ja uhke, aga tagaruumid pimedad nagu ööklubis. Loodetavasti saame oma ettevalmistused kõik rendikorteris tehtud. Registreerimine on pühapäeva hommikul umbes kell 10-11, aga esialgse ajakava järgi saan lavale alles 17.30. Läti võistlused on tuntud oma ebatäpsuse ja venimise poolest, niiet eks näis, kuidas kõik kulgeb. Pakkisin endale ilusti seekord pleedi kaasa, et saaks seal pikutada.
    Asjad on juba eelmisest korrast üsnakoos ja just lõpetasin ka toitudega viimased ettevalmistused. Täiendasin natuke postitust, kus kirjutasin, mida kaasa võtta. Näiteks üks väga hea asi oli kile ja teip, mille endale grimmimiseks alla panime eelmine kord, et mitte põrandat määrida. Kätlin oli meil tark, kes selle kaasa võttis.
    Söök kaasa: laupäeval veel kohupiim banaaniga, õhtuks riis kanaga. Pühapäeval 2xkaerahelbepuder, riis kanaga ja viimane toidukord enne võistlusi riisileivad, banaan, väike šokolaad ja natuke viina 😀 Õhtuseks tagasisõiduks tuunikalasalat ja igaks juhuks valgubatoon.

    Enesetunne on viimastel päevadel ka väga hea olnud. Kolmapäeval oli natuke zombie olla. Käisin veel Janika juures päeval poseerimas, aga üldse lihtsalt ei jaksanud ennast liigutada. Neljapäeval tegin selle eest trennidest täiesti pausi ja teine tera kohe. Aga üldiselt on olek ja tuju hea ning suuremat väsimust pole. Oma 1,5 aasta taguse ettevalmistusega ei saa võrreldagi. Nagu mu treener ütles, siis stressi ei tohi olla ja elu peab muidu korras olema.

     

    Toitumisega ka mingeid erilisi ekstreemsusi ei tee. Eile, täna, homme olen süsivesikute osakaalu suurendanud natuke. Ilmselt sellest tulenevalt ka energiat rohkem. Täna olen juba päris korralikult süüa saanud. Hommikul käisin korra veel Mustamäe Myfitnessis poseerimist proovimas ja loodetavasti tuleb homme välja.
    Täna kolm esimest sööki: galetid maapähklivõi ja banaaniga, kaerahelbepuder, riis kanaga
    Ajendatuna eelmisest protein mousse postitusest, otsustasin täna tiramisu pulbrit oma pudrule lisada – tulemuseks leidsin kindlasti ühe uue magusa lemmikpudru.
    Lühiretsept: 75g Nordic kaerahelbeid kliidega keeta vee ja soolaga, enne valmimist sega sisse 15g tiramisumaitselist protein mousse pulbrit. Peale läksid 50g mustikaid, 7g võid ja 7g India pähkleid.
    Niiet bikini-trio on jälle sõidus!  Hoidke pöidlad pihus ja jälgige reportaaži Instagrami vahendusel.

    Lihtne lõunasöök: pasta bolognese kanahakklihaga

    Jagan Teiega ühe hea ja lihtsa pasta retsepti, mis on mu lõunasöögilaual olnud neli päeva.

    Pasta bolognese kanahakklihaga

    Vaja läheb

    • Hakklihasegu broileririnnafileest (Rannamõisa – 450g)
    • 160 g täistera makaronid (kuivaine)
    • 1 purk konserveeritud purustatud tomateid (400g)
    • 1 suurem sibul
    • 1-2 küüslauguküünt
    • 1 väiksem suvikõrvits (ca 250 grammi)
    • 2 porgandit
    • basiilik
    • maitsestamiseks pipar, sool, natuke steviat (või suhkrut)

    Valmistamine

    • Keeda pasta soolases vees poolpehmeks.
    • Pannil prae hakkliha küüslaugu ja sibulaga, maitsesta soola ja pipraga.
    • Koori suvikõrvits ja porgandid, tee neist väikesed ribad (võib ka riiviga) ning lisa hakklihale.
    • Vala segule ka purustatud tomatid, maitsesta soola, pipra ja steviaga (et tomatite hapukust vähemaks võtta) ning hauta madalal kuumusel.
    • Viimaks sega kaste kokku makaronidega ning lisa basiilikulehti.
    Serveerimisel lisasin spinatit, tomatit ja kodujuustu. Need, kes kaloreid nii täpselt lugema ei pea, võivad kindlasti panna peale natuke juustu.
    Antud koguste juures saan mina 4 portsu.
    Sel juhul on ühe korra toiteväärtus umbes (ilma lisadeta):
    Kalorid: 356 kcal
    Süsivesikud: 37,6 g
    Valgud: 30,7 g
    Rasvad: 9,43 g

     

    Jaanid ja vigastused

    Jaanid peetud ja juuni lõpp juba käes. Pean ausalt tunnistama, et trennide mõttes olin natuke lohakas ehk päris kõiki tehtud ei saanud. Kuna aga kohe olen alustamas uut kava, polnud ka väga motivatsiooni ja plaan oligi teha natuke kergem ning taastav… või ma siis nüüd tagant järgi mõtlen seda eksju.
    Ma trenni juttu palju ei räägi, sest sellest tulevad eraldi postitused. Saime treeneriga kokku ja panime mõned plaanid paika ka. Jaanilaupäeva hommikut alustasin küll ilusti jõusaalis ja tegin ühe korraliku jalatrenni. See oli ka ainuke tubli asi see päev. Õhtu veetsin traditsiooniliselt klassivenna maakodus Võrtsjärve lähedal. Traditsioonide kohaselt sain seal ka jälle allergianohu (murust või õietolmust vms) ehk üsna uimane oli olla. Lisaks ka veel “sõbrad” sääsed, kes mind ikka korralikult järasid. Hommikuks olid mu jalgadel nagu üks suur lööve sääsepunnide näol. Kes ei teaks arvaks ilmselt, et mul on tuulerõuged. Olen neid siin mitu päeva juba edukalt öösiti süganud ka. Tegelikult kõik nii hirmus polnud. Tore oli sõpru näha, tegime lõket, mängisime mänge, laulsime vanu laule nagu ikka. Söödud sai ilmselgelt liiga palju, joodud mitte isegi väga palju – ma olin juba nohust nagunii piisavalt uimas. Hommikul läksid teised veel rabamatkale, aga kuna enesetunne polnud kiita, sõitsin Tallinnasse juba varakult.
    Üks väike osa sääsepunnidest
    Õhtu veetsingi isa juures ja valmistusin vaimselt laupäevaks, mil toimus “Kõva mehe jooks”. Sellest kirjutasin juba tegelikult pikema jutu valmis. Emotsioonid on ainult positiivsed. Olen väga rahul, et otsustasin minna. Selle eest peab tänama Kaisat. 
    Nädalavahetuse lõpetasin hoopis Pärnu rannas, kuhu spontaanselt Kaisaga head ilma ja sooja vett otsima läksime. Seda me ka leidsime. Vesi oli küll super mõnus ja soe. Veetsime terve päeva rannas. Kohasin seal nii palju tuttavaid erinevatest Eesti otsadest, kes olid samamoodi suve tulnud otsima. Väga mõnus! 
    Kokkuvõttes lõpetan oma pika nädalavahetuse ilmselgelt ülesöönuna ja ka natuke raskemana, vähemalt 100 sääsepunni, päikesepõletuse ja pinnuga jalas. Selle eest puhanud ja hea enesetundega.  Vahel tuleb nautida!
    Lõpetuseks jagan eelmise nädala super head peedi-bataadi-kitsejuustu salatit


    Vaja läheb:
    • Erinevad rohelised salatid – spinat, jääsalat vms
    • Toores peet
    • Bataat
    • Kitsejuust – kas pehme või kõva
    • Kirsstomatid
    • Kurk
    • Seemnesegu
    • Hummus
    • Meresool
    • Natuke oliivõli
    Valmistamine:
    • Koori peet, lõika viiludes, maitsesta meresoolaga ning rösti ahjus 200 kraadi juures 40 minutit.
    • Sama tee ka bataadiga ning lisa ahju peedi juurde, kui viimane on seal 20 minutit olnud.
    • Kõige viimasena pane kitsejuust ahju umbes 7-10 minutiks. Maitsesta soovi korral lisaks veel mee ja dijon sinepiga.
    • Aseta kaussi roheline salat, tomatid, kurk, peet, bataat, kitsejuust, hummus, raputa peale röstitud seemnesegu ning nirista veidi oliivõli.

    Juuni keskpaik murtud

    Ma ei teagi kust peale hakata oma jutuga. Need nädala kokkuvõtted tunduvad vahepeal sellised kõik ja mitte midagi postitused. Samas on tagantjärgi põnev endalgi lugeda.
    Trennide jaotuse mõttes oli üsna traditsiooniline ehk jõusaali viis korda nädalas ja kolmapäeval Nike üldkehaline treening. Viimane oli ilmselt sel nädalal natuke liiast, sest keha (ja ilmselt ka vaim) oleks tahtnud hoopis puhkust. Pidin veel otse tööle minema ja õhtul kinno. Tulemuseks oli see, et tööl olin zombi ja pärast magasin 1/3 filmist maha, millest on tegelikult kahju, sest film, näitlejad ja saal olid tasemel. Vaatasin Now You Can See Me teist osta.
    Vaikselt hakkavad ehk paika loksuma ka mõned lähiaja eesmärgid ja plaanid. Nendest ehk lähemalt järgmine nädal. Reedel sain kokku enda väga hea sõbranna, kes elab juba aastaid Inglismaal. Tänu sellele sai vahelduseks jälle natuke vanalinna ja vaatamisväärsusi avastatud. Muidu sinna väga ei satu. Pärast pidin veel trenni minema õhtul ning kuna kerge väsimus oli peal jõin kiiresti ühe Self kofeiiniga aminohapete joogi. Kui tavaliselt ma selle mõjust väga aru ei saa, siis seekord oli küll tunne, et lähen lendu. Plaanis oli veel jalatrenn ja sihuke hoog (ning isegi kerge värin) oli sees, et endal oli ka imelik. Jalad ja tuhar on siiamaani veel päris haiged.
    Laupäeval käisin pärast enda jõusaali veel ka Elisega trennis. Päris tore oli vahelduseks ise tsillida kõrval ja kamandada. Elis oli päris tubli – kõik oli ilusti meeles ja tuli hästi välja. Ühe korra vahetasin tal salaja raskused natuke suuremaks ja tegi kõik kordused ilusti ära. Muidu väitis küll, et ei jõua.. peab end ikka proovile panema. Kui ise ei usu, siis peavad teised sundima.
    Ostsin ka Synlabi tervisesportlase paketi. Enne vere andmist ei tohi 10-12 tundi süüa, mis oli ikka paras katsumis mulle, sest õhtuoode on mul tavaliselt üsna hilja ning hommikusöök kohe pärast tõusmist 6 ajal. Reede hommikul 7.30 esimese asjana suundusin kohe proove andma. Vastused sain juba sama päeva pärastlõunal. Pean neid veel natuke uurima ja analüüsima ning siis ehk kirjutan natuke täpsemalt.

    Kui nüüd taastumisest ja unest rääkida, siis võtsin endale eesmärgiks, et pean igasse öösse ühe unetunni juurde leidma.  Sel juhul saaksin terve lisa öö und. Hetkel magan umbes 5-6 tundi, aga 7 oleks mulle ideaalne. Valikus on siis kas õhtul varem magama või hommikul hiljem üles. Tööpäevadel saaksin tegelikult hiljem ärgata, aga see üles tõusmine kell 6 on nii sees, et viimastel päevadel olen reaalselt sundinud ennast tund-kaks kauem magama. Seega oleks mõistlikum varem magama minna, mis on samamoodi keeruline, sest just õhtuti leian miljon tegevust ja põnevaid asju.

    Selle nädala mealprep oli jälle pasta. Seekord kookospiimas kana-seene pasta porgandi ja suvikõrvitsa ribadega. Olen sarnast ka eelmine aasta teinud, kuid ilma makaronideta. Kuna hetkel on süsivesikud olulisel kohal, siis tegin ikka õige variandi. Tüümian, kookospiim ja seened on selles roas väga olulisel kohal.

    Vaja läheb (3 minu portsjonit)
    • 180 g täisteramakarone
    • 200 g šampinjone
    • 1 suvikõrvis 
    • 2 porgandit
    • 400 g toorest kanafileed
    • pool purki lahjat kookospiima
    • maitseks: meresool, pipar, tüümian, rosmariin
    • 3 x 5g soolapähklid
    • õli praadimiseks
    Valmistamine
    • Keeda potis makaronid soolaga.
    • Samal ajal prae pannil pestud ja tükeldatud šampinjonid ning maitsesta soolaga.
    • Ribasta suvikõrvits ja porgand – mul on selleks spetsiaalne Julienne koorija-taoline nuga, aga saab ka tavalise kartulikoorimisnoaga. Lisa need pannile kuni muutuvad poolpehmeks. 
    • Prae teisel pannil tükeldatud kanafilee ja maitsesta.
    • Lõpuks lisa kanale juurvilja ribad ja makaronid, kalla peale kookospiim ning maitsesta soola, pipra, tüümiani ja rosmariiniga.
    • Serveerimisel lisa soolapähkleid või seemneid.

    1 portsjon sisaldab umbes:
    kalorid: 474 kcal
    süsivesikud: 53.3 g
    valgud: 43.1 g
    rasvad: 11.2

    Lisaks mõned õhtusöögid ehk üsna kala lainel – heeringas ja tuunikala tomatikastmes. Vahel on lihtsad asjad ikka parimad ehk kolmandal pildil praetud kartulid, šampinjonid, kanasink, brokkoli ja lillkapsas ning muna peale löödud. 
    Olen tegelikult sel nädalal üsna täpselt jälle kõik toidud kirja pannud, et saada ülevaade enda toitumisest ja hoida makrode vahekorda. Muidu mõtlen, et tean küll, aga tegelikult ikka ei saa kindel olla. Hetkel tarbin umbes 2100-2200 kalorit, mille juures peaks mul kaal enam-vähem seisma. Liiga hulluks ja grammi peale ei taha asja ajada, aga mingi kontroll peab olema. Vastasel juhul on raske on raske isegi tulevikus vajadusel dieedile minna. Või tegelikult mulle sõna dieet ei meeldi, vaid nagu ühes hiljuti loetud raamatus kirjutati, siis pigem kindel toitumisrežiim. Vastavalt hetke eesmärkidele, kas siis karmim või leebem. Kindlasti pole see eriti lõpus midagi meeldivat, aga reaalset nälgimist ja ainult salatilehtede närimist ma ei poolda. 
    Lõpetasin just ka raamatu “Toidudemagoogia” lugemise, mis pani kogu toiduainetetööstust natuke kriitilisema pilguga vaatama. Päris põnev raamat – lihtsalt ja põnevalt kirjutatud.
    Minu töönädal juba algas tänasega, aga Teile kõigile mõnusat jaaninädalat ja loodetavasti teeb ilm ka see aasta natuke koostööd. Muide ma registreerisin end siiski “Kõva mehe jooksule” ära, mis toimub juba laupäeval. Loodetavasti väljun sealt ikka ühes tükis! Eks siis järgmine nädalal kuulda ole!

    Energia ja üleväsimus ehk seigad minu igapäevast

    Mõned päevad on ikka väga muutlikud – hommikul ärkad ülesse ja tunned, et võiksid maailma vallutada, aga õhtuks oled selline suss ja sellise näoga, et sõbrad küsivad, kas sa oled rongi alla jäänud. Samas teine päev ärkad juba väsinuna ja enesetundega, et täna midagi ei jaksa-ei taha, aga mida aeg edasi, seda rohkem tuleb elu sisse. Viimased kaks päeva on mul olnud täpselt sellised – kolmapäeval esimene variant ja täna teine.
    Vettinud, aga õnnelik
    Eilne hommikune trenn oli paras elamus tegelikult. Töölt ja jõusaalist oli vaba päev ning nagu juba kolmapäeviti traditsiooniks saanud, suundusin kella 7.15 Estonia ette Nike Running Clubi. Ilm oli täitsa okei ja isegi natuke päikest paistis pilve tagant. Soojendusvõimlemise järel jooksime linnahalli treppide juurde ning pärast paari harjutust jõudis meieni selline korralik padukas nagu survedušist. Vapralt tegime ikka trenni edasi – trepiväljaasted, kükid, kätekõverdused. Vihma kallas ikka nii, et vahepeal oli raske midagi näha ka, sest silmad olid vett täis. Ülejäänud aja jooksime ringi kalamaja-Balti jaama-vanalinna kandis. Kükid ja väljaasted tegime Balti jaama ootepaviljonil inimesed ümberringi oma rongi ootamas. Teised vaatasid vist küll, et kes need hullud on… Aga päris võimas tunne oli tegelikult – et on inimesi, kes ikka samamoodi viitsivad. Koju jõudes olid kõik riided nii märjad ja selga kleepunud, et nägin ikka parajalt vaeva, et neid üldse seljast ära saada. 

    Meenutus eelmisest nädalast (pildi autor:Raido Liiksmann)
    Sain nüüd natuke külma ja märjaga jooksmist harjutada ka – vist võin minna juunis kõva mehe jooksule, kuhu sõbranna mind järjepidevalt meelitada üritab.  Kurtsin paar päeva tagasi heale sõbrale, et vajan mingit sportlikku eesmärki, mille peale ta soovitas midagi ebameeldivat ning mugavustsoonist väljaspool teha. Tema muidugi pakkus kohe välja 2000 km rattal – ma nii ekstreemseks praegu minema ei hakkaks, aga selle takistusraja jooksu võiks ette võtta küll.
    Päeval tegin Postimajas ühe trenni klassiõele, kes muidu polnud julgenud sinna klubisse veel minna. Naljakas, et inimestel on ikka samad hirmud – eksin ära, ei oska midagi teha ja kõige suurem: kõik vaatavad mind. Tegelikkuses (vähemalt enda kogemusest) on enamustel treenijatel juba endaga piisavalt tegemist, et teiste jaoks väga aega ei jää. Ja kui jääb…siis las vaatavad terviseks. Pigem jäävad silma igasugused suured enda arust jube tähtsad trenniproffid, kes oi kui valesti kõike teevad oma hiigel raskustega. Igatahes tundus, et trenn talle meeldis ja õhtul sain teate, et ta olevat minu pärast “inimmakaronjalg”. Tore! 🙂
    Hiljem käisin annetasin veel natuke enda väärtuslikku 0-negatiivset verd. Trenni samal päeval teha ei tohiks, aga kuna minu jaoks oli hommikune jooks suht kerge, siis polnud hullu. Teistele ei soovita ikkagi. Seekord valisin kingituseks lõikelaua. Varsti on juba köögikomplekt koos. Eelmisel korral võtsin pannilabida. 

    Lisaks veel mõned asjatamised ja iluprotseduurid. Igatahes õhtuks olin nii läbi nagu oleks mitu päeva jutti füüsilist ja vaimset tööd järjest teinud. Selline puhkepäev siis – tulemuseks veel rohkem väsinud kui enne. Vahepeal on mul tunne, et ma ei oska lihtsalt puhata. Sellepärast ilmselt reisimist naudin nii palju, et saan keskkonnast välja ja suudan kõike vabamalt võtta. Juba kuu aja pärast üks lühireis ootamas ka!
    Teisipäeva hommik

    Täna hommikul oli enesetunne umbes sama nagu õhtul ning lisaks ka kahtlane nohu. Manustasin päeva jooksul C-vitamiini ja õhtuks oli eluvaim tagasi ning tegin ühe eriti hea jalatrenni Roccas. Meenutasin üht vana langevate seeriate – tõusvate raskustega kava ja väga meeldis vahelduseks. Hetkel ma üldse väga rangelt mingit kindlat kava tegelikult ei järgi – mingid põhimõtted- ja elemendid on paigas, aga varieerin natuke harjutustega. Tegelikult olekski vaja nüüd jälle rangemat süsteemi ja järjepidevust. Praegu jõudu ja energiat on ning kahju oleks õige aeg mööda lasta. Teiselt poolt pean endale meelde tuletama, et puhkus on sama oluline ja muidu mingit tulemust ei saa. Tasakaal ennekõige jah…lihtne öelda, raske teha.

    Lõpetuseks tutuvustan enda hetke lemmikputru. Tavaliselt käivad mul need periooditi – kui midagi meeldima hakkab, siis söön seda mitu nädalat järjest. 

    Kaerahelbe-kaeraklii puder jogurti ja kiiviga

    Vaja läheb:
    • 40 g Helen täistera kaerahelbeid
    • 20 g kerakliisid
    • 6 g rosinaid
    • munavalge
    • meresoola
    • 50 g Alma Muah Stracciatella jogurtit
    • üks kiivi (lisaks mureleid, muid marju)
    • 10 g Biona tükkidega maapähklivõid
    Valmistamine:
    • Pane kaerahelbed,-kliid ja rosinad potti külma veega.
    • Lase pudrul madalal tulel keeda ca 10-15 minutit, lõpus lisa meresoola ning sega sisse üks munavalge.
    • Serveeri straciatella jogurti, kiivi ja maapähklivõiga.
    Munavalge lisab valku ning annab mõnusalt kohevust pudrule. Mulle just meeldibki see soolase-magusa kombinatsioon.

    Sisaldab:
    Kalorid: 426 kcal
    Süsivesikud: 58 g
    Valgud: 17 g 
    Rasvad: 14 g 
    Minu päeva hetk

    Juuni esimene nädal – trenn ja Tartu

    Juuni on märkamatult kätte jõudnud ning mina olen küll suvemeeleolus. Kõik nädalapäevad on ka sassis juba. Neljapäeval olin nätieks kindel, et on laupäev
    Jõusaalitrenne oli kokku viis. Lisaks veel kolmapäevahommikune Nike train to run ja rullitiir Tartus. Esmaspäeval käisin üle mõne aja hoopis õhtul Roccas trennis. Tore oli kõiki vanu tuttavaid näha – nii mõneltki poolt tuli küsimus, et kas ma olen kuskil reisil olnud või miks enam trennis ei käi. Tavaliselt üritan mitte liiga pikka vestlusesse kellegiga sattuda, sest muidu trenn lihtsalt venib meeletult ja intensiivsus läheb alla. Teisipäeval oli jalatrenn hommikul Postimajas. Jätsin viimaseks harjutuseks sangpommidega väljaaste kõnni ning tegin seda hoopis terrassil. Kuna alustasin tavalisest varem jäi veel aega ülegi ja sain natuke aega väljas istuda ning enda kaasavõetud valgu-jääkohvi juua. 
    Kolmapäevast laupäeva hommikuni oli mul aga justkui minipuhkus, sest sõitsin Tartusse ja seal läheb automaatselt peale leborežiim. Hommikul tegelikult käisin juba harjumuspäraselt Nike trennis, mida tegime seekord jälle suurema osa ajast Harju mäel ja pärast Vabaduse väljakul. Samuti liitus minuga üks töökaaslane. Tundus, et talle meeldis, kuid raske pidavat olema. Ilm oli ka suviselt kuum. Tartus veetsin nagu ikka esimese päeva Kirke juures. Esmalt päevitamine terrassil ja õhtul väike istumine tema naabrite juures. Karl on juba päris suureks kasvanud ning asjatab ringi igal pool.
    Neljapäeval ja reedel külastasin hoopis Fitlife jõusaali. Tegelikult on see koht, kus aastaid tagasi üldse hakkasin trennis käima. Sel ajal oli see üldse Arctic Sport, kus olin ligi 5 aastat liige. Pärast Austraaliat käisin aasta Fitlifes. Ühesõnaga koht oli mulle tuttav, kuid siis jõusaali ma eriti oma jalga ei tõstnud. Midagi väga muutunud ka polnud. Hea vaheldus oli mõnes teises saalis trenni teha ja mulle isegi meeldivad vanaaegsemad seadmed rohkem mõnikord. Siiski olen harjunud juba Myfitessi mõningate mugavustega ära.
    Põhjus, miks ma sinna läksin oli tegelikult see, et mu ema on seal liige ja juba pikka aega soovinud, et teda jõusaaliga tutvustaksin. Nüüd sai see lõpuks tehtud. Koostasin talle lihtsa algajate kava ning neljapäeval ja reedel tegime seda läbi. 
    Ta polnud kunagi jõusaalis käinud, mistõttu oli kõik talle väga uus. Eks nõuab harjumist ning esialgu on lihastunnetus ka väga nõrk ning ei saa aru, mida täpselt treenitakse. Tal olid üsna tavalised rühmatrennide harrastaja harjumused ehk kõik harjutused hästi tempokalt ja natuke rapsides. Pidevalt pidin rõhutama, et aeglaselt nüüd, kontrollitud liigutused. Ega mul tegelikult emale trenni lihtne teha pole, sest olen temaga üsna kärsitu ning nõudlik. Oleks tegemist natuke võõrama inimesega, siis on teine asi. Üldiselt talle meelids  ja loodetavasti hakkab ikka käima.
    Korra põikasime läbi ka Põlvast, kus nautisime grilli taga onu juures sooja suveõhtut. Piinlik tunnistada, aga ma polnud neid vist vähemalt 2-3 aastat näinud. Aeg ikka lendab, aga tegelikult kui tahta, siis jõuaks küll. Niiet vabandusi pole… Sain vanaemalt purgi marineeritud seeni. Vabalt võiksin selle üksinda ära süüa hetkega. Mu lemmikud on pisikesed ühes tükis seenes ja seekord sain täpselt ideaalsed.
    Hetkel on peal ka rabarberihooaeg. Keedisetaolist asja juba tegin mitu korda. Nüüd valmistasin ka ühe mõnusa ja igati tervisliku kohupiima-rabarberi koogi kaerahelbe-pähkli-banaani põhjal. Suhkru asemel kasutasin steviat. Väga hea tuli välja. Paljud oleksid ilmselt natuke magusamat soovinud. Kuna rabarber on ise juba üsna hapu, paneksin isegi magusainet järgmisel korral natuke rohkem.
    Vaja läheb:
    Põhja jaoks:
    • 2 väiksemat (1,5 suurt) banaani
    • 70 g täistera kaerahelbeid
    • 30 g purustatud erinevaid pähkleid (väikesed tükid)
    • kaneel
    Täidis:
    • 300 g maitsestamata kohupiimapastat
    • 200 g maitsestamata lahjat kohupiima
    • stevia (ca 3 spl)
    • 20 g vanillimaitseline valgupulber (võib ka ära jätta, aga andis mõnusa maitse juurde)
    • 300 g rabarber
    • kaneel 
    • 2 muna
    Valmistamine:
    • Põhja jaoks sega kokku purustatud banaanid, kaerahelbed ning kaneel. Aseta segu 24 cm läbimõõduga vormi ning küpseta 200-kraadises ahjus umbes 15 minutit.
    • Täidise jaoks sega omavael kohupiimad, stevia ning valgupulber. Eralda munavalged kollastest ning vahusta valged tugevaks vahuks ning seejärel sega mõlemad kohupiimasegusse.
    • Teises anumas sega tükeldatud rabarber, kaneel ja stevia. Siin soovitan magusainet panna pigem rohkem, et rabarberid liiga hapud ei jääks.
    • Lisa rabarber kohupiimasegusse ning vala eelküpsetatud põhja peale.
    • Küptseta kooki ahjus 200 kraadi juures 40-50 minutit.
    • Pärast valmimist lase veidi jahtuda.
    Ütlen ausalt – kõige parem oli koos natukese vanillijäätisega. 

    Üks tervislik ja vahune jääkohvijook

    Lõpuks ometi on suvi ja soojad ilmad kätte jõudnud. Mulle seostub suve algus tavaliselt juuniga ning täna olin küll täielikus meeleolus. Mitu korda pidin meelde tuletama, et on kolmapäev mitte reede. 
    Palavate ilmadega tahaks ikka rohkem jahedaid jooke ning kergele minutaolisele kohvisõltlasele on jääkohv alati väga meeldinud. Esimene suurem kokkupuude oli juba päris palju aastaid tagasi Ameerikat külastades. Minu lemmik on just parajalt vahune ja kreemine jääkohv. Kahjuks Starbucksi taolises kohtades annab üks taoline kohvijook juba korraliku lõunasöögi mõõtmed ehk ligi 400 kalorit. Seega on mul juba mitu kuud peas olnud mõte proovida ühendada valgupulber ja kohvi. Sobib hästi päeva alustamiseks, enne trenni,  ergutavaks vahepalaks või pärast hommikust trenni, et päevatoimetustega jätkata. 
    Viimastel nädalatel on antud jooki mitmeid kordi teinud ning hetkel üks lemmikuid. Eriti hea oli enne hommikust jooksu, kui päris tühja kõhuga minna ei tahaks, aga midagi rasket samuti ei soovi. Joogi “kangust” saab igaüks ise reguleerida olenevalt sellest, kui tugevat kohvi soovib.

    Jääkohvijook šokolaadivalguga

    Vaja läheb

    • 200 ml külma kanget kohvi
    • 100 ml piima
    • 15 g šokolaadimaitselist Whey Shake (või muud valgupulbrit)
    • vähemalt 5 jääkuubikut
    Valmistamine
    • Pane kõik koostisosad blenderisse ja vahusta paar minutit kuni jääkuubikud on purunenud.
    • Serveeri kohe külmana.
    • Maitse lisamiseks võid raputada peale veel kaneeli või toorkakaod.
    Üks kohvijook sisaldab: 
    Kalorid: 120 kcal
    Süsivesikud: 7 g 
    Rasvad: 3 g 
    Valgud: 15 g