Gruusia III: väljasõidud Tbilisist

Tbilisisest tegime kahel päeval väljasõite. Üks päev kulus Kazbeki mäe peale ning teine päev külastasime Aserbaidžaani piiri ääres olevat David Gareja kloostrit.

KAZBEKI

IMG_5877

Sõit Kazbeki mäele on ilmselt üks Gruusia must-do tegevustest. Kazbeki mägi on Gruusia kõrguselt kolmas (5047 m) mäetipp, mis jääb üsna Tbilisi lähedale. Sõit sinna võtab siiski vähemalt 3 tundi, kuna tegemist on mägiteega ning väga palju oleneb ka liiklusest ja ummikutest. Seekord ise autot rentima ei hakanud. Esmalt kaalusime varianti leida endale autojuht-giid, kes meid sinna viiks, kuid enamus neist rääkis üsna halba inglise keelt. Seetõttu otsustasime ekskursioonibussi kasuks. Võtsime paarist kohast pakkumised ning valisime kõige paremate arvustuste järgi ühe välja. Kokku oli meid reisil ainult 6 ning lisaks väga hea inglise keele oskusega giid, kes jagas ka palju muud infot Gruusia kohta. Siiski ei tasu paljusid detaile pimesi usaldada, sest pärast Internetist mõnda kontrollides, olid need ikka hoopis teised.

Esimene peatus oli Jinvali veehoidla juures, kust avanevad imelised vaated veehoidlale ja mägedele

IMG_5828

Järgmine koht oli  tee peale jääv keskaegne  kirikust ja tornidest koosnevat Ananuri kompleks. Mulle meeldis eelkõige selle ehedus ehk kõik polnud perfektselt ilusaks tehtud.

Kõik vaated bussi aknast olid suurepärased ning vahepeal tegime ka erinevaid pildipeatusi Kaukasuse mägedele. Kazbekisse jõudes vahetasime mikrobussi neliveolise auto vastu ümber, et sõita  Trinity Church’i, mis asub keset mägesid 2170 meetri kõrgusel. Vaated on igas suunas lihtsalt imelised  – seda peab ise kogema, sest minu kirjeldustel pole sellega võrreldes mingit kaalu. Pärast oli veel mõnus lõunapeatus ning sõitsimegi tagasi Tbilisisse, kuhu jõudsime umbes 8 ajal. Kindlasti külastamist väärt ning kui aega rohkem, oleks mõtet veeta mõnes külakeses ka paar päeva. Talvel on seal ka head suusatamisvõimalused ning hinnad võrreldes teiste riikide kuurortidega väga odavad.

DAVID GAREJA 

IMG_5914

Teise pikema väljasõidu Tbilisisest tegime Aserbaidžaani piiri ääres oleva David Gareja kloostri ja mäe juurde.  Kuigi koht asub vaid umbes 70 km pealinnast, kestis sõit ligi 3 tundi. Tbilisi vabaduseplatsilt viib sinna ja tagasi iga päev kell 11.00 shuttle buss. Ühistranspordiga oleks sõit liiga keeruline, sest sisuliselt asub klooster poolkõrbes ja asustamata alal.

IMG_5915

Võrreldes Kazbekiga on see täiesti midagi teistsugust. Nagu ma mainisin on tegemist poolenisti kõrbega ehk suur kuiv asustamata maa-ala, kus taimi kasvab väga vähe. Klooster ehitati 6. sajandil Asüüria preestrite poolt, et tugevdada kristlust Gruusias. Kompleks koosneb 13 kloostrist, mis asuvad mäe erinevates kohtades ning ületavad ka Aserbaidžaani piiri. Seetõttu võiski mäe otsa ronides näha nii Gruusia kui ka Aserbaidžaani sõdureid valvamas.

Ilm oli seal päris kuum ning matk mäe otsa võib mõnele päris väljakutsuv olla ehk matkasaapad tulevad kasuks. Siiski on see seda kindlasti väärt, sest ülevalt näeb suurepärast vaadet mõlemale poole mäeahelikku. Kohtasime ka mitmeid sisalikke. Lisaks leidsin pisikese kilpkonna ja õnnestus näha ka madu. Seega tasub silmad lahti hoida.

IMG_5964

Kindlasti tasub kaasa võtta endale juua ning võib-olla ka söögipoolist, sest tegemist pole klassikalise turismikohaga, kus erinevat “kraami” müüakse. Mulle muidugi meeldiski see, et turiste oli vähe ja hea rahulik uudistada. Tagasiminnes tegime söögikoha peatuse ka väikeses külas Udabnos, mis on sisuliselt pooltühi mahajäetud küla ning tundus, et bussijuhil on seal olevate inimestega kokkulepe, et turistid külas tund aega oleksid sunnitud viibima. Naljakas oli aga see, et külas pidasid restorani ja hotelli ka üks Poola perekond. Tekkis küll kahtlus, et mille eest nad põgenesid, et sellisesse kohta kolisid.

Üldiselt jäime mõlema väljasõiduga väga rahule ning kindlasti oleks veel palju kohti kuhu minna, aga nädalase reisiga peab valikud tegema.

Lihtsad, maitsvad, tervislikud -bataadifriikad

Mõtlesin vahelduseks ka ühe lemmikretsepti jagada . Tegelikult on see unustatud vana, mille jälle meelde tuletasin.

Viimasel ajal ma pole tegelikult väga usin kokkaja olnud ning olen nautinud mugavat varianti, et keegi teine teeb süüa. Lõuna ajal olen külastanud sageli Audenteses asuvat Daily kohvikut, kus on päris tervislik valik ning mõistlikud hinnad. Saadaval on iga päev üks Fitlap toit ja ka taimne praad. Hinnaklassilt jäävad toidud tavaliselt 2,80€ ja 5€ vahele.

Siiski meeldib mulle tegelikult kõige rohkem enda tehtud söök. Viimase aja lemmik on ahjus valmistatud maguskartuli- ehk “bataadifriikad”. Valmistamine on lihtsamast lihtsam ja kõige suurem oht on see, et tahaks kogu plaadi korraga ära süüa. Sobivad hästi nii liha kõrvale, salatisse, vahepalaks või ka külalistele snäkiks. Mulle meeldib vahel näiteks võtta kõrvale vürtsikam taco või salsa kaste, hummus või kreeka jogurtist ja ketšupist valmistatud dip.

Sweet treats to make for mom

Oh kooliaeg…jõudis kohale!

September on natuke nagu uus aasta. Inimesed on puhkustelt naasnud ning tagasi oma igapäevarütmis. Tänavad on autodest umbes ja spordiklubid rahvast täis. Täna õhtul käisin Audenteses trennis ning mis ma nägin – ka seal oli palju rahvast. Tavaliselt on see minu meelest alati tühi.

Ega ma ise selles suhtes täiesti erinev pole, sest võtsin ka eesmärgiks enda toitumisel ja treeningutel rohkem silma peal hoida. Astusin üle pika aja kaalu peale ning nii suurt numbrit pole seal ammu näinud. Siiski pole peegelpilt nii hull kui näiteks 1,5 aastat tagasi ehk äkki on lootust, et osa sellest on ka lihas. Ega sellest kaaluteemast fitnessimaailmas sees olles ilmselt kunagi täiesti lahti ei saa. Peaasi et see ei hakkaks segama ülejäänud tegemisi ega muutuks elu keskpunktiks. Ka töö juures astus täna ülemus sisse ja teatas, et ta läks nüüd “dieedile” ja võttis ilusti vahepalad ehk kodujuustu, õuna ja pähklid kaasa.

Uus tegelane kodujuustumaailmas sai minu poolehoiu
Uus “tegelane” kodujuustu maailmas võitis minu poolehoiu

Minu jaoks on see september tegelikult natuke eriline, sest olen taas üliõpilase staatuses. Bakalaureusest on piisavalt aega möödas ning praegu tundub just õige aeg jätkata enda haridusteed. Otsustasin juba ammu, et magistrisse lähen õppima eriala, millest tõesti huvitatud olen mitte lihtsalt graadi omandamise pärast. Suvel kandideerising TTÜ-sse personalijuhtimise ja -arenduse õppekavale. Konkurents erialale oli väga-väga tihe (umbes 200 kandidaati) ning seetõttu ei tahtnud seda teemat väga “suure kella külge panna”. Kui sain teada, et olen vastu võetud, olin enam kui õnnelik! Eelmises töökohas puutusin päris tihedalt kokku värbamis – ja personaliteemadega ning tunnen selles tegelikult päris palju puudust. Nüüd hakkabki mu nädalavahetusi suures osas sisustama kool või õppimine, sest loengud toimuvad nädalavahetustel. Esimene koolipäev on juba sel reedel ja eks siis saan rohkem aimu, millesse end mässinud olen. Tegelikult olen päris põnevil ka!

IMG_9414

Nautisingi just oma viimast rahulikku nädalvahetust enne kui kogu kooli ja treeningürituste trall peale hakkab. Sihuke piisavalt rahulik ja tegus nagu suve viimane nädalavahetus võiks olla ehk pidu ja tantsu, lõõgastus spas, korralik trenn, natuke tööd ning lõpetasime pühapäeval isa juures grilli ja lõkkega.

Nädalavahetuse hommikutel tegin üle pika aja “prantsuse röstsaia”. Sarnase retsepti leiate SIIT. Sisuliselt kastsin täistera röstsaia piima ja muna segusse, kuhu lisasin ka natuke steviat ja kaneeli. Seejärel praadisin neid kookosõlis. Peale läks muraka kodujuust, mango, mustikad, röstitud kookoslaastud ja maapähklivõid. Mango ja kookoslaastude kooslus on ikka aegumatu! Väga mõnus ja magus hommikusöök, aga kahjuks kõhtu väga kauaks ei täida. Seetõttu peab tööpäevadel ikka pudru peale jääma.

Ja väike meenutus augusti lõpus toimunud Saku kodukohvikutest. Lemmikuks oli kohvik “Maailma maitsed”, mida külastasime kõige esimesena. Karri kana ja kookospiimas lõhe supp olid suurepärased!

Tegusat septembrit kõigile!

Retsept: lihtne kukeseenesupp

Kuigi üldiselt ei ole ma suur supisööja, on iga aasta  kukeseenehooajal see supp mul kindlalt menüüs. Komponente on vähe ning valmistamine lihtne. Soovi korral võib lisada ka midagi lihalist näiteks suitsukana, peekonit või muud meelepärast. Kes tahab natuke rammusamat, saab panna sulatatud juustu rohkem. Kõrvale sobib hästi näiteks röstsai millegi valgulisega.

kukeseenesupp

Vaja läheb (2 portsjonit):

  • 300 g kukeseeni
  • 1 sibul
  • 2-3 porgandit
  • köögiviljapuljongit
  • 80 g kukeseene merevaiku
  • võid praadimiseks

Valmistamine:

  • Kuumuta poti põhjas võiga sibul ning lisa riivitud porgand, kuni need muutuvad natuke pehmemaks.
  • Lisa kukeseened ja maitsesta kergelt soolaga.
  • Vala peale umbes 0,5 liitrit keevat vett ning maitsesta köögiviljapuljongiga.
  • Lisa merevaik ning keeda lase natuke madalal kuumusel keeda.

Energia ja toitainete saamine keskmiselt (1 portsjon):

Energia: 230 kcal, süsivesikud 16g, valgud 10g, rasvad 15g

Retsept: kitsejuustu-peedi rukkileib

Kitsejuust ja peet on üks kombinatsioon, millega on peaaegu võimatu alt minna. Keeruline on leida söögikohta, kus midagi taolist menüüs pole. Eelmine nädal Tartus olles tekkis antud kombo järgi nii suur isu ning otsustasin emale ja endale õhtusöögiks mõned  mõnusad kitsejuustu-peedi leivad valmistada. Tegemist on täitsa tervisliku roaga ning valmib see kõigest mõne minutiga.

Naljakas lugu oli veel see, et palusin emal poest tuua kitsejuustu. Kuna ta tavaliselt toob alati valesid asju, kirjutasin veel ekstra, et mitte määrdejuustu variant. Tema tõi selle peale viilutatud kitsejuustu ja oli väga üllatunud, et kas mingi valik on siis veel. Lõpuks siiski sain ka õige ning tulemus oli meie mõlema meelest väga maitsev. Oluline on vaid meeles pidada, et leiba ei tohiks liiga kaua küpsetada- vastasel korral kuivab see ära.

IMG_9007

Vaja läheb:

  • ümmargust poolpehmet kitsejuustu
  • keedetud/aurutatud punapeeti
  • natuke maitsestamata toorjuustu
  • balsamico kreemi
  • rukola salatilehti

Valmistamine

  • Määri leibadele õhuke kiht toorjuustu
  • Aseta peale peediviilud ning neile omakorda kitsejuustukerad.
  • Küpseta leibasid grillahjus umbes 5 minutit kuni juust kergelt sulab.
  • Serveeri koos balsamico kreemi ja rukola salatiga.

Antud pildil olevad võileivad (2tk)  sisaldavad keskmiselt (kitsejuustu kogus on ca 35g).

Energia 340 kcal, süsivesikud 42,4 g, rasvad 12g, valgud 13g

 

Puhkus Lõuna-Prantsusmaal: mis muu kui toit

Viimane Prantsusmaal käik jääb mulle ilmselt veel kauaks ajaks meelde suurepäraste maitseelamuste poolest. Meie reisiseltskonda olid kokku juhtunud nii head kodukokad, et isegi hommikuti varem ärgates ootasin, et ka teised üles ärkaksid. Lisaks veel ka suurepärane tooraine. Üheks prantslaste hea vormi “saladuseks” peetaksegi asjaolu, et nad võtavad aega, et nautida ja süüa ning hindavad toidu kvaliteeti ja maitset. Õhtusöögid kodus ei jäänud igatahes alla restoranidele ning sageli olid isegi paremad.
Hommikud algasid tavaliselt omleti, praegmuna ning mozzarelle-tomati salatiga. Ma ilmselt pole varasemalt oma elu jooksul kokku söönud nii palju mozzarella juustu kui selle nädala jooksul. Lisaks avastasin Burrata mozzarella, mis on pealt tahke, aga seest koorene. Muidugi ei puudunud ka värsked croissandid ja baguetted. Üks lemmikuid kombosid oli baguette, brie juust ja viigimari/õuna moos. Hea snäkk, mida ka teinekord näiteks külalistele pakkuda.

 

Õhtusöök sisaldas tavaliselt midagi veest ehk krevette, kala, karpe või muud sellist. Igas restoranis oli saadaval vähemalt 5 erineva kastmega sinimerekarpe. Väga maitsvad olid näiteks lisaks klassikalisele ka sinihallitusjuustuga või sulajuustuga. Karbid olid samut üks toitudest, mida sõin selle nädalaga ilmselt rohkem kui varasema elu jooksul kokku. Viimasel päeval oli küll juba limiit eest. Isegi isa naine, kes on nende suurim fänn, arvas, et need juba vaikselt paarituvad tema kõhus.

 

 

Magusa söömine oli isegi üsna tagasihoidlik. Paar korda jäätist võtsin ning ühe korra ka ka Amorinost, mis oli meil bikiinitaridega eelmine aasta Itaalias lemmikkoht. Pärast sööki võtavad prantslased tavaliselt ka kohvi. Seda tellides peab aga arvestama, et tegemist on nii öelda “ühe lonksu” kohviga ehk espressoga. Maitse oli aga seda ühte lonksu väärt.

 

Kui natuke hindadest ka rääkida, siis need on ikka krõbedad. Salati eest tuleb restoranis välja käia keskmiselt 17-22€, pott sinimerekarpe 15€, põhiroad enamasti üle 25€, kokteilid alates 10€. Seega väljas söömas käies tuleb arvestada üsna korraliku arvega. Ise toitu osta on kindlasti odavam, aga siiski kvaliteetsed mereannid ja liha on ikkagi üsna kallis.

Kuigi mulle Prantsuse köök väga meeldis, oli lennukis pakutav rukkileib kilu ja munaga tõeliselt hea vaheldus. Lõpuks on ikkagi lihtsad ja kodused maitsed need parimad.

Hetke lemmikud: rucola ja maitsepärm

Kuna see blogi on viimasel ajal läinud pigem “minu elu kroonikaks”, jagan paari väga lihtsat söögiideed ka, mida olen hiljuti mitu korda endale valmistanud.

Toitude märksõnaks on rucola ja maitsepärm. Kaks komponenti, mis annavad erinevatele roogadele väga hea maitse.

Kanapasta šampinjonidega (1 kogus)

Vaja läheb
(mina valmistan tavaliselt 3 einet korraga)
  • 70 g munanuudleid (kuivaine)
  • 130 g kanafilee (toores)
  • 1/3 pakki šampinone
  • 1/3 konservist ananassitükid omas mahlas
  • rucola salatilehti
  • 50 g kodujuustu (pigem vedelamat)
  • tomat
Valmistamine:
Keeda soolvees pasta; prae kanafilee ja šampinjonid ning nende valmimisel lisa ananassitükid. Serveerimisel aseta pastale rucola lehed, kodujuustu ja tomat.

Arbuusi salat kanafilee ja kitsejuustuga 
(1 kogus)
Vaja läheb:

  • 200 g arbuusi
  • rucola salatilehti
  • 100-120 g kanafileed (toorest)
  • 50 g kitsejuustu
  • 50 g kodujuustu
  • pähkleid (soolatud eriti head)
  • kurki
  • maitsepärmi
  • sool-pipar
Valmistamine
  • Prae kanafilee ning grilli või küpseta kitsejuust
  • Aseta arbuusi kuubikud, rucola, kurk taldrikule, millele lisa kanafilee tükid, pähklid, kodujuust ning kõige peale pane küpsetatud kitsejuust ning raputa maitsepärmi.


Lemmikvõiku: röstkukkel (röstitud), avokaado, tomat, sidrunipipar, rucola, maitsepärm, sool

Kel tekkis nüüd huvi maitsepärmi vastu, siis seda võib poest vahel päris keeruline leida. Vähemalt mina otsisin tükk aega. Prismas asetseb see külmaletis, Selveris maitseainete juures (vähemalt Tondil) ja Solrises Delices kassade juures vegan toodete riiulis. Maitseb natuke juustuselt ja tõesti hea lisand.

Kiirelt ja tervislikult "Odrakruup tomatikastmes tuunikala ja kodujuustuga"

Pole siin endast ammu märk andnud. Kuna viimasel ajal on väga paljud tuttavad hakanud huvi tundma toitumise teema vastu, jagan veelkord ühte enda lemmikutest mugavusroogadest.
Odrakruubi avastasin mõned aastad tagasi orsottot süües. Paljalt proovisin seda viimase dieedi alguses ja kohe võitis minu poolehoiu. Toidab kõhtu ja on väga maitsev. Alljärgnev kombo sobib eriti hästi kokku. Põhikomponendid on odrakruup, Rimi tuunikala tomatikastmes ja kodujuust. Ülejäänud asjad miksin kokku vastavalt olukorrast. Kogused on ka täpselt sellised, et igaüks saab neid vastavalt vajadusele reguleerida. Lisan siiski ka enda viimased kogused, et saaksite aimu üldisest palju mida võiks anda kokku.
  • 60 g odrakruupi (kuivaine)
  • 80 g (pool konservi) Rimi tuunikala tükid tomatikastmes (Rimi oma on parim ja soodsaim!)
  • 50 g kodujuustu
  • 1 keedumuna
  • pool pakki külmutatud juurviljasegu (vabal valikul)
  • 20 g avokaadot
  • paprikat
Valmistamine
  1. Keeda soolaga odrakruup.
  2. Teises potis sulata üles külmutatud juurviljad ja maitsesta.
  3. Keeda muna/munad.
  4. Aseta kaussi/karpi valminud odrakruup, juurviljad, tuunikala tomatikastmes, avokaado ja toored aedviljad.
  5. Lisa meelepäraseid maitseained.
Minu järgmise kahe päeva päris toitvad lõunad. Aja kokkuhoiu mõttes soovitan korraga 2-3 toidukorda ette teha. Jälle paar päeva muretu. Samuti saate kõik vastavalt oma vajadusele kaloraaži reguleerida. Näiteks odrakruupi panna kuivainena vähem, avokaado ära jätta või kasutada lahjemat kodujuustu.
————————————————————————————————————————–

1 portsjon sisaldab keskmiselt:
Kalorid: 548 kcal
Süsivesikud: 62,7 g
Rasvad: 16,8 g
Valgud: 38,3 g

Kiirelt ja tervislikult: riisi-suitsukanasalat

Järjekordne retsept rubriiki “kiirelt ja tervislikult”. Nädalavahetusel olin kolm päeva koolitusel, kus sööki lõuna ajal soojendada ei saa. Kuna eelmistest päevadest oli järgi keedetud riisi, otsustasin lihtsalt kokku panna salati kodus leiduvatest asjadest. Lõpptulemus oli aga nii maitsev, et tegin seda kolm päeva järjest. Kõige rohkem aega võtab riisi valmistamine, aga selle saab panna vaikselt podisema teiste tegevuste taustaks.

Riisi-suituskanasalat

Kogus: 1 portsjon

  • 40 g basmati riisi (kuivaine)
  • 100 g Mehhiko segu
  • 100 g brokkolit
  • 80 g suitsukanakuubikuid
  • 70 g kurki
  • 30 g Alma 5% Kreeka jogurtit
  • meresoola

Valmistamine

1. Keeda soolvees basmati riis. 
2. Teises potis keeda paar minutit külmutatud aedvilju või lase neil lihtsalt keevas vees natuke “soojeneda”.
3. Sega kokku suitsukanakuubikud, riis, aedviljad, tükeldatud kurk ning lisa Kreeka jogurtit ja soola.
Antud pildil panin juurde veel ka tomatit
————————————————————————————————————————–
1 portsjon sisaldab keskmiselt:
Kalorid: 362 kcal
Süsivesikud: 45,7 g
Rasvad: 7,14 g
Valgud: 27,5 g

Nädala puder: tiramisu kaerahelbepuder

Jälle mina siin ja pudru jutuga. Kui eelmine nädal olin šokolaadi lainel, siis nüüd taasavastasin tiramisu maitse. Mul on mõlema pudru puhul kindel kombo välja kujunenud. Näiteks šokolaadi omale käib peale maapähklivõi, aga tiramisu pudrule võisilm ja india pähklid. Samuti ei kasuta ma antud retsepti juures keetmisel piima. Kaerahelbe ja lisandite kogused saab igaüks muidugi panna vastavalt oma soovile, vajadusele ja eesmärkidele.

Vaja  läheb:

  • 70 g Nordic täisterakaerahelbeid
  • 10 g Self tiramisu protein mousse
  • vett
  • 100 g munavalget (kasutan juba purgis valmiskujul)
  • 7 g võid
  • 7 g soolatud India pähklid
  • 20 g mustikaid
  • meresoola
Valmistamine:

1. Keeda kaerahelbed vee ja soolaga.
2. Enne valmimist sega sisse munavalge ja tiramisumaitseline protein mousse.
3. Serveeri puder võisilma, külmutatud mustikate ja India pähklitega. Vahel panen peale veel mõnda siirupit.