George Formani lauagrill ehk kuidas valmistada toitu maitsvalt, kiirelt, tervislikult?

Räägin natuke ühest enda lemmikust köögimasinast ehk George Forman lauagrillist. Mul on sellega täpselt taoline suhe, et ühel hetkel unustan täielikult tema olemasolu ja kui jälle meelde tuleb, pean alati tõdema, kui suurepärane abimees see söögivalmistamisel on. 
Kahtlemata on lauagrillidest olemas mitmeid erinevaid variante. George Formani grilli märkasin paar aastat tagasi Facebookis ühe fitnessi võistleja lehel, pärast mida otsustasin, et vajan seda samuti enda kööki. Päris ausalt pole seda kordagi pidanud kahetsema! Samuti müüakse taolisi tooteid ka Euronicsis, aga kuna ise neid kasutanud ei ole, siis täpsemalt kommenteerida ei oska.
Nagu nimigi ütleb on tegemist tubastes tingimustes kasutatava grilliga. Koosneb alumisest ja ülemisest plaadist, mille vahel toitu valmistatakse. Plaadid on mitte kleepuvast materjalist ning sellise kalde all, et üleliigne rasv valgub grilli alla käivasse spetsiaalsesse anumasse. Toidu valmistamisel õli kasutada pole vaja ehk ideaalne kaaslane neile, kes peavad oma kaloraaži jälgima ning soovivad vältida liigseid rasvasid söögi tegemisel. Dieedi ajal oli see mu igapäevane kaaslane. 
Antud grillist on olemas palju variante – erinevad suurused, eemaldatava/mitte eemaldatava plaadiga, reguleeritava temperatuuriga jne. Täpsemalt saab tutvuda nende ametlikul kodulehel http://www.georgeforemancooking.com/. Mina oman kõige lihtsamat varianti ehk neljale portsjonile mõeldud mitte eemaldavate plaatidega grilli. Reaalsuses saab seal tegelikult pigem kaks kogust korraga teha. Puhastamine on samuti väga lihtne – kohe pärast söögi valmistamist tuleb tõmmata paberiga suuremad jäägid ning pärast vajadusel põhjalikumalt pesta. Müüakse ka spetsiaalseid puhastuslehti, mis muudavad selle ilmselt veel kergemaks. Eemaldavate plaatidega variandi korral võib neid ka nõudepesumasinas pesta.
Toit valmib grilli vahel väga kiiresti ning jääb mõnusalt mahlane. Peamiselt olen kasutanud seda kana, kala ja veise  valmistamisel. Samuti ka kotlettide, burgerite tegemisel, võileivagrillina, rösterina. Ühesõnaga võimalusi on palju. Üks lemmikuid on kindlasti lõhe valmistamine – vaid paar minutit ning mahlane kala on valmis.

Tellisin enda grilli antud UK Amazoni lehelt ning kohale tuli kaup umbes 5 päevaga. Koos postikuluga maksis sel ajal 42 eurot. Nüüd on küll hind vist natuke kõrgem, aga siiski üsna mõistlik. Kuna toode pärines Suurbritanniast oli sel UK juhe, aga vaheadapter lahendas selle väikese probleemi. 
Ühesõnaga soovitan kõigile, kes peavad lugu tervislikust, kiirest ja maitsvast toidust! Kui on küsimusi, olen alati valmis vastama! Minu poolt saab küll George Forman 10 punkti!

Töö ja trenn käsikäes

Lõpuks olen jälle tagasi Eesti pinnal ning vähemalt mõneks ajaks natuke paiksem. Ausalt öeldes on isegi pisut tühi tunne, sest viimasel ajal oli mingi konkreetne asi ees ootamas, aga nüüd on justkui kõik “tehtud”.
Eelmise nädala veetsin töö asjus Vilniuses, kus seadsime valmis uue poe. Olid väga tegusad ja tihedad tööpäevad – iga päev ligi 12 tundi. Seltskond oli aga hea ning aeg läks lõbusalt ja lennates. Ilmad olid ka suviselt soojad ning õhtud veetsime tavaliselt mõnes vanalinna restoranis. Vilniuses polnud ma varem käinud ja see linn hakkas mulle täitsa meeldima.
Kartsin esmalt, et jälle tuleb pikem treeningpaus, aga minu õnneks oli hotellis olemas väike jõusaal, kuhu paar korda isegi jõudsin. Kuna töö ise oli juba üsna füüsiline ja intensiivne, olime õhtuks päris väsinud. Jõusaal oli minu üllatuseks päris korralik – kardiomasinatest jooksulint, ellips, ratas; jõu poole pealt kükipuur-smith masin ühes, erinevad hantlid, pec-tec trenažöör, surumispink, kaldega pink, kettad. Ühesõnaga rohkem kui küll – trenni saab ka palju minimaalsemate vahenditega tehtud. Sirlil trenniriideid kaasas ei olnud, mistõttu tuli ta üldse meie “kaunites” töödressides. Päris koomiline vaatepilt. Lisaks olid jõusaalil suured aknad, mis avanesid otse ehitusplatsi kõrval olevale alale. Ehitusmeestel oli vaatamist küll.

Vahepaladeks pakkusid inglased meile muidugi 10 sorti erinevaid saiakesi. Õnneks varusin endale valgubatoone kaasa. Taolistes olukordades on need minu jaoks küll väga õigustatud kohal. Üldiselt üritan neid minimaalselt tarbida. Lõunatasime iga päev IKEAs, kus saab üsna odavalt päris korralikku sööki. Austraalias elades põikasime sinna üsna tihedalt, sest see oli ainuke koht, kus sai kodust toitu. Enne äratulekut tegime ka väikese IKEA shopingu. Suutsin seekord üsna selget pead hoida ning kaasa tulid vaid paar asja. Teised olid seal esimest korda ning vaimustus oli päris suur.
Pidin ka võtma muidugi kuulsat IKEA Daimi kooki – on tõesti väga hea!
Koju jõudes jätkasin ilusti trennidega ning tundub, et olen järje peal. Kuna ilmad on nii ilusad, käisin paar korda ka jooksmas ning rullitamas. Pean vaatama, et jälle ülekoormuses treenima ei hakka, sest mitu korda on juhtunud nii, et kui on palju energiat, siis tahaks kõike teha ning lõpuks olen ületreeningus. Lisaks on ka ööuni üsna lühike. Midagi pole teha, kui iga hommik on silmad kell 6.00 lahti. Samuti tulevad siis kallale ka igasugu kummalised isud – viimastel päevadel on magusat küll rohkem söödud kui võiks. Eelmisel sügisel olin lihtsalt sellises madalseisus, millega kaasnes ka pidev näksimine ja ebavajalik kaalutõus. Ei tahaks enam sellele rajale langeda. 
Nädalavahetuse veetsin tegelikult hoopis Mybodyga Ilumessil. Vahelduseks on päris tore sellistel üritustel käia. Kuna Self tooted mulle meeldivad ja tarbin neid ka ise, pole väga raske neid inimestele tutvustada. Lisaks õpin ise ka iga kord midagi uut. 
Avastasin ka ühe päris huvitava toote, mille suhtes olin varasemalt üsna skeptiline. Tegemist on aminohapete desserdiga, millest on võimalik teha igasugu põnevaid magustoite, mis on minu meelest suvel eriti sobilikud. Valmistasin Kertule sellest sünnipäevaks ka koogi ning maitse oli täitsa mõnus. Natuke pean veel retsepti “tuunima” ning siis võin selle ka blogisse lisada. 
Tean, et paljud inimesed on vastu kõikidele nii öelda “pulbritele” ja muule sellisele. Kindlasti saab ka ilma ning ma ise eelistan ka iga kell tavalist toitu. Siiski usun, et need on tihti ikkagi paremad kui suur osa poes müüdavatest suhkrut täis toodetest. Eriti olulisel kohal dieedi tingimustes või neile, kes peavad oma kaloraaži piirama.
Täpsemat infot amino desserdi kohta saab
Mybody lehelt
Ja lõpetuseks pilt minu uuest “leiust” ehk tatrakrõbinatest. Koosnevad tatrajahust (80%), riisijahust, soolast. Täpsemalt saate lugeda SIIT. Leidsin need Rimist ning hind oli natuke üle 1 euro. 
Paremal pildil hetke lemmikhommikusöök ehk Valio vanillikohupiimapasta segatud Piatnica kodujuustuga, mangotükid, kultuurmustkad, natuke müslit, pähkleid, tatrakrõbinaid, Walden farms šokolaadikaste, kaneel ja peal natuke piima. Päris rammus asi – liialdada ei saa, kuigi väga tahaks.

Üks õige magus ja soolane postitus: Mellisberry ja kodune kanaburger

Tänases postituses räägin natuke ühest väga maitsvast meemaiusest ning lisaks ka veel üks kodune gurmeeburgeri retsept. 
Nimelt Jaapanis olles sain kirja Artjomilt, kes pakkus mulle proovimiseks enda tehtud meemaiust. Olin sellest tegelikult juba varem paari teise blogi vahendusel kuulnud ning juba siis äratas antud toode minus huvi. Ainuüksi pakend on juba ise nii ilus, et ei saa kedagi täiesti külmaks jätta.
Antud toote autoriks on programmeerijast Artjom, kes põhitöö kõrvalt arendab oma brändi Mellis Berry https://mellisberry.com mille eesmärgiks on toota meemaiust, mis koosneb vahustatud meest ja igasugustest marjadest. Kõik koostisosad on Eestist korjatud kas tema enda poolt või ostetud talunikelt. Saadaval on minu teada hetkel viis erinevat maitset: vaarika-muraka, astelpaju, mustika, punase-mustsõstra, rabarberi ja maasika. Täpsemat infot vaadake huvi korral tema kodulehelt.
Paar nädalat tagasi jõudiski minuni armas karp koos mustikamaitselise meega. Olin Artjomi tehtud maitsevalikuga väga rahul, sest mustikad on minu ühed lemmikud.

Ma olin juba ainuüksi pakendist üsna vaimustuses, et ei raatsinud esialgu seda avadagi. Seetõttu on kingituseks väga sobilik. Segasin purgi sisu ühtlaseks ja sain ilusa lilla värvusega mee. Sobib kindlasti väga hästi maitsestamata joguritsse, kohupiimaga, pannkookide, vahvlite või ka näiteks juustuga. Valikuid on päris palju. Mulle meeldib eriti see, et ta ei muutu seistes kõvaks massiks.

Mina seevastu otsustasin mett hoopis teistmoodi kasutada. Teadupärast armastan ma erinevaid magusa-soolase kombinatsioone. Lisaks oli mul juba mitu nädalat ühe mõnusa koduse burgeri tegemise isu. Ühesõnaga tegin täitsa tervisliku kanahakklihast valmistatud kotletiga burgeri, millele maitsestasin dijon sinepi ja mustikamee kastmega. Ma vist ei pea üldse hakkama mainima, kui hea see oli?! Kõik sööjad kiitsid. Kerge mustika maitse andis täpselt mõnusa maitsevarjundi kogu toidule.

Niisiis siin on minu kanaburgeri retsept.
Vaja läheb (1 burgeri jaoks)
Valmistamine
  • Kotleti jaoks sega hakkliha sibula, munaga ning maitsesta soola-pipraga. 
  • Kastme jaoks sega dijon sinep ja mesi.
  • Prae pannil kotletid ning ananassirõngad. Võimalusel kasuta lauagrilli või grillpanni.
  • Soovi korral rösti kergelt ka sai.
  • Seejärel aseta saiale salatileht, ananass, kotlet, mee-sinepkaste ning brie juust. Kõige peale teine pool saiast. Soovi korral võid veel korraks grilli vahele panna, kui tahad eriti krõbedat varianti. 
Serveerisin kõrvale veel ahjus röstitud spargli.

Üks burger sisaldab:
Kalorid: 472 kcal
Süsivesikud: 36,6 g
Valgud: 34,4 g
Rasvad: 19,9 g

Kes soovib lahjemat varianti, võib ühe poole saiast söömata jätta.

Poeskäimise harjumused

Tean, et paljud inimesed rakendavad põhimõtet, et käivad nädalas poes vaid 1-2 korda. Minul seevastu on jäänud harjumus külastada toidukauplust peaaegu iga päev. Seda soosib ka mudugi asjaolu, et töölt Rimisse on umbes kaks sammu. Lisaks on see jäänud külge munu emalt, kes peaaegu iga õhtu pärast tööd käib poodlemas – tulemuseks: kulub rohkem raha ning külmakapis on palju toite, mida lõpuks ära ei sööda ning need tuleb lõpuks ära visata. 
Üritan nüüd taaskord endale sisse harjutada, et ostan paar korda nädalas suurema koguse – vähem kiusatusi, kulutusi ning aja raiskamst. Liha ja piimatooteid ma varuma külmkappi ei kavatse hakata ehk neid ostan ikkagi jooksvalt.
Mida võib siis leida tavaliset minu ostukorvist?
Vasakul üleval: keefir, piim, munad, kanafileesink, kohupiim, suitsetatud kanafilee, broilerifileehakkliha (Rannamõisa), murakamoosiga kodujuust. Puudu on veel kindlasti Piatnica kodujuust, aga see oli Maximas otsas.
Paremal üleval: erinevad külmutatud köögiviljade segud. Üks parimaid on kindlast Härmavilja wokisegu.
Vasakul all: šampinjoid, spinat, tomat, suvikõrvits, bataat, avokaado, õun, banaan, paprika, redis, porgand
Paremal all: Trimm sai, päiksekuivatatud tomatid (zero olio), ananassitükid omas mahlas, külmsuitsulõhe.

Mul on kujunenud ka välja teatud poodide eelistused ehk kust mida saab. Näiteks Rimis hea puuviljade valik – sealt ostan alati mango; ainult Maximast saab lemmikutkodujuustu Piatnicat (lisaks leiab sealt üldse natuke põnevat teistusugust kaupa); Prisma valik on muidugi parim – mina lähen sinna Rainbow mustikate või zero olio päiksekuivatatud tomatite järgi; lemmikhummust müüakse Selveris (vahel ka Prismas); Rannamõisa brolierifileehakkliha olen ainult Maximas ja Prismas leidnud. Keeruline nii…see muidugi ei tähenda, et käin kõik poed läbi, vaid eks alternatiive leian alati. Õnneks mul on kodu ümbruses kõik erinevaid variandid olemas ehk võimalus valida on.
Vaatame, kas saan hakkama. Piatnica kodujuustu järgi pean muidugi ikkagi minema, sest see on ikkagi parim. Lisaks all üks pilt, mida oma toorainetest kokku keerasin ehk ahjus bataat ja peet ning kanahakkliha-kodujuustu-suvikõrvitsa kotletid.

Millised on Teie poeskäimise harjumused? Missuguseid poode eelistate ja mitu korda nädalas poes käite?

Mida võtta kaasa? (75/100)

Järgmisel nädalal suundun mõneks ajaks Inglismaale, kus toimub uue töökoha jaoks koolitus. Kuna tegemist on üsna uue projekti/asjaga Eestis, on väga palju õppimist – eriti minul, kes ma pole selle valdkonnaga eriti tuttav. Jäägu see esialgu veel saladuseks, mis ja kus täpselt töötama hakkan. Igaljuhul selgus täna ülemusega rääkides, et päevad saavad olema stiilis hommikul kell 6 äratus ja söömine, seejärel terve päev koolitamist ning õhtul umbes 11.30 jõuame hotelli, kus on võimalus veel süüa ning ruttu magama. Päev on täis sisustatud ning otseselt söömisaega pole, kuid seal on üks AGA – nimelt on kogu aeg võimalik minna ühte ruumi, kus pakutakse päev läbi saiakesi, krõpse, šokolaadi ja kokat. Mõne jaoks ehk paradiis – aga mitte minu! Tavaliselt võtan reisidel küll veidi vabamalt, mis aga ei tähenda päev läbi crapi söömist. Kes on Inglismaal käinud, ilmselt teavad, millised seal naised välja näevad – ei hakka parem kommenteerima.  Kuigi mu eesmärk on praegu küll veidi kaalu suurendada, ei soovi ma seda teha puhtalt rasva arvelt, mida poleks järgnevate nädalate jooksul väga raske teha. Ülemus lisas ka, et eelmisel korral olid kolmandaks päevaks kõigil juba kõhud ees – ilmselgelt ei lähe see kokku hetke eesmärkidega.
Nüüd ma siin siis vaikselt murran pean, et mida endaga kaasa võtta. Ilmselgelt ei hakka ma endale korralikke lõunasööke karpidega kaasa pakkima. Midagi olen juba välja mõelnud, aga nüüd pöördungi teie, mu lugejate poole, et ehk oskate anda nõu, mida võiksin kaasa võtta? Kõik soovitused on oodatud!

Uni, kus sa oled? (63/100)

Mainisin paar päeva tagasi, et mu unekvaliteet on viimasel ajal üsna halb olnud. Tegelikult pole see üldse lühiajaline nähtus, vaid juba üsna pikka aega. Mul on juba kooliajast olnud perioode (tavaliselt kuskil novembris-detsembris), kui und õhtuti lihtsalt ei tule. Lamad voodis mitu tundi ja ei midagi. Õnneks on need perioodid möödunud ja üldiselt magasin väga hästi. Eelmise aasta detsembris oli näitkes selline etapp, et õhtuti und ei tule, aga hommikul kell 5 on juba silmad lahti. See tegi umbes 3-4 tundi normaalset und. Ma vist ei pea mainima, et ilmselgelt polnud see piisav, eriti kuna ka päeval olin väga aktiivne. Kell 10 hommikul olin tavaliselt juba päris väsinud. Mõne aja möödudes see õnneks paranes. 
Üldjuhul mulle meeldibki vara ärgata ja hommikuti olen üsna reibas. Nüüd on see aga ületanud juba normaalsuse piiri, sest peaaegu võimatu on magada üle kella 8. Esimest korda ärkan tavaliselt 4 ajal ning pärast 5-6 hakkan juba üsna sagedasti kella vaatama. See on nagu tõeline pingutus. Samuti on need viimased tunnid väga katkendlikud ja justkui poolunes. Viimasel nädalal on asi veel hullemaks läinud ning hommikuti ärkan “pohmakaga” – nagu oleks öö läbi räigelt pidu pannud ja vaid paar tundi maganud. Siim ka juba naljatab, et vanusega kaasnevad muutused juba avalduvad. Otsustasin, et pean midagi ette võtma…nii lihtsalt ei jõua pikalt vastu pidada. Olen tegelikult kahtlustanud magneesiumipuudust. See pidi endast märku andma üsna vähe, aga päris tõsiste tagajärgedega. Kuna füüsiline koormus on suur, on soodumus ilmselt olemas. Lisaks “surevad” üsna sageli käed magades ära ja ärkan selle peale, et terve käsi kiheleb. Niipalju kui lugenud olen peaks magneesium toetama kvaliteetset und. Igaljuhul kavatsen proovida, kas toimib. Magneesium avaldub üsna aeglaselt organismi – nagu ma olen aru saanud, siis kõige kiirem variant on magneesiumi vannid.
Esitangi küsimuse lugejatele: kas teil on olnud probleeme unega ning kuidas sellest jagu olete saanud?





Mine otsi Selverist! (51/100)

Ma olen jube palju küsimusi saanud igasuguste toidulisandite ja valgupulbrite kohta. Kuna ma ei tunne ennast sel alal piisava ekperdina, pole ma nende kohta eraldi postitust teinud. Aga kõigil, kes soovivad praegu mõnda asja odavamalt proovida, soovitan piiluda Selveritesse, sest 6.-22. augustini on seal käimas Fasti kampaania, kus teatud toidulisandid on soodushinnaga müügil.
Tootevalikus on:  Kreemiküpsise Hera80, Cook-Bake-Cake Protein naturaalne, Green Tea, High Protein Snacks BBQ, High Protein batoon 35g maasika-valgešokolaadi, Recovery & Protein batoon 50g pähkli, Protein Smoothi jõhvika-õuna, Recovery & Protein 500ml jook vanilla.

Ise kasutan neist kreemküpsise Hera80, mis mulle väga maitseb – eriti piimaga või pudru sees. Hind on vist Selveris hetkel ca 16 €. Ühesõnaga kel huvi, siis praegu on õige hetk proovida!

Rohkem infot leiate siit.

Väike pakk iherbist (36/100)

Kirjutasin paar kuud tagasi leheküljest iherb, kust on võimalik tellida erinevaid toidulisandeid, ökotooteid, kosmeetikat ja muid taolisi asju. Võrreldes Eesti hindadega on asjad aga mitu korda odavamad. Sain mõni nädal tagasi jälle kätte enda väikese paki. Seekord palju asju ei tellinud, et mitte kaalu ja hinda lõhki ajada. Kampaania korras on juunis ja juulis üle 40$ tellides postikulu tasuta, kuid kaal ei tohi ületada 4 poundi. Kasutasin enda boonuspunkte, mistõttu sain asjad väga odavalt kätte. Siiski oli summa natuke üle 21.9 €, mis on piiriks, mil käibemaksu maksma ei pea. Õnneks keegi seda minult välja nõudma ei hakanud.
Seekord oli pakis BSN rohelise õuna maitsega Amino jook. Olen seda vaid ühe korra jõudnud proovida ning esialgu tundus maitse üsna ebameeldiv. Võib-olla panin vee ja pulbri vahekorra natuke valesti. Eelnevalt tarvitasin arbuusimaitselist, mis samuti alguses polnud kõige lemmikum, kuid nüüd täitsa meeldib.
Teiseks sain ühe kasti (12 tk) enda lemmik valgubatoone – Questbar chocolate chip cookie dough. Omaduste poolest on Questbarid kindlasti turul leiduvatest parimad ja antud maitse on lihtsalt super! Vahel teen selle veel soojaks ja söön koos kreeka jogurtiga. Eestis maksab üks batoon 3€ ehk 12 tk on kokku 36€. Iherbist tellides aga 26.78 $ = 19.9 € (+2.97€ postikulu) ehk kokku 22.87€. Vahe on üle 10€. Lisaks saavad esmakordsed tellijad kasutada minu sooduskoodi, millega saab 5$ allahindlust (üle 40$ ostu puhul 10$).
Kes soovib tellida, siis minu sooduskoond on SFN778. Enne ostu eest tasumist tuleb lihtsalt see sisestada ja saategi ilusti natukene allahindlust.

Lemmikšokolaad (31/100)

Magusasõpradele (nagu ilmselt enamik meist) on šokolaad ilmselt üks armastatumaid maiustusi. Juba kooliajal soovitasid õpetajad šokolaadi eksamile kaasa võtta, et elavdada aju tööd ja parandada mõtlemisvõimet.  Hoolimata selle kasulikest omadustest, tasub ka antud maiustusega mõõdukalt ümber käia. Siiski ei tee mõned tükid päevas (eriti esimeses pooles) paha. Kindlasti on paljud kuulnud, et eelistada tasuks tumedat varianti, kus kakaosisaldus on vähemalt 70%. Tume šokolaad on üldjuhul aga üsna kange ja tugeva maitsega, mis tihti on vastumeelne. Mulle seevastu väga maitseb, kuid palju oleneb ka kindlasti firmast. Varasemalt oli mu lemmik Lindt, kuid ka siis tundus 85% vahel natuke liiga kange. Nüüd olen leidnud endale uue kindla lemmiku – Green & Black’s Organic 85% tume šokolaad. Võrreldes teisega on see kuidagi mahedam ja parema järelmaitsega. Sinna on lisatud ka vanilliseemneid, mis vähendavad mõrudat maitset. Tavaliselt paarist tükist piisab ja magusaisu on rahuldatud. Nagu ikka heade asjadega tavaliselt, on hind ka natuke krõbedam – ca 2.90 €. Siiski olen nõus seda maksma, sest tavaliselt ühest tahvlist jätkub üsna kauaks. Igast poest seda ei leia – mina olen näinud suuremates Rimides, Konsumis, Kaubamajas. Maitsed on kindlasti erinevad, aga soovitan proovida!

Missugune on teie lemmik tume šokolaad?

Väike ülevaade Garmin Vivofit’st (27/100)

Ülikooli lõpetamise puhul sain kingiks oma kallilt noormehelt Garmin Vivofiti. Kes vähegi kursis on praeguste tehnoloogiliste uuendustega, teab ilmselt, et hetkel on üle maailma väga populaarsed erinevad aktiivsusmonitorid, mida kantakse üldjuhul randmel ning mis mõõdavad kõiksugu erinevaid näitajaid alates sammudest kuni unekvaliteedini. Kui mõni aasta tagasi Austraalias nendest kuulsin, tekkis kohe huvi mõnda proovida ning nüüd mul lõpuks see võimalus ka avanes. Tuntumad aktiivsusmonitorid on hetkel ilmselt Fitbit, Jawbone, Nike Fuelband, Samsung Gear Fit, Polar Loop ja Garmin Vivofit. Põhimõte on neil kõigil üldjuhul sama – inimese päevast tegevust mõõdetakse käe aktiivsuse järgi. Minu kaalukausile jäid eelkõige nimetatutest kaks viimast: Polar Loop ja Garmin Vivofit. Erinevalt teistest saab nendega kaasa osta ka pulsivöö, millega seade ühildub ning seega on võimalik paremini oma treeninguid jälgida.
Mõningase uurimustöö tulemusena otsustasin lõpuks Garmini kasuks. Toon välja mõned põhjused, mis mul valimist mõjutasid.
  • Garmin töötab tablettpatarei abil ehk aku kestab ligi aasta – igapäevane laadimine jääb ära. Polar Loopi seevastu peab iga paari päeva tagant laadima. Kuigi seade laeb samal ajal kui juhtmega infot arvutisse sisestada, on mulle igapäevane laadimine siiski liiast. Samuti ei lae ma kokkuvõtteid igapäevaselt arvutisse. Arvasin, et tulemuseks oleks üsna pea tühi randmekell kapinurgal.
  • Arvutisse informatsiooni laadimiseks pole vaja juhet, vaid selle jaoks on kaasas väike USB pesasse sobiv kaart. Andmete sisestamiseks tuleb kaart arvutisse panna, vajutada kellal vaid ühte nuppi ja sünkroonimine võib alata. Mina hoiangi kaarti kogu aeg arvutis, et seda mitte ära kaotada. Mida vähem juhtmeid seda parem mulle!
  • Kaasas on kaks erineva suurusega randmepaela, mida vastavalt käe suurusele kasutada. Samuti on võimalik osta juurde erinevat värvi randmepaelu, kuna seade on sealt eemaldatav. Polar Loopil seevastu peab rihma vastavalt käe suurusele kääridega parajaks lõikama ehk kui midagi valesti peaks minema, on natuke pahasti. Samuti pole võimalik soovi korral kella kellelegi teisele anda (kui just ei leia täpselt sama mõõtu randmega inimest).
  • Suurus – kuigi mõlemad kellad meenutavad mulle natuke vanglavõru, tundus Garmini variant mulle natuke väiksem ning kuna mul on ülipisike ranne, sobis see paremini. Hakkaksid nad veel valget rihma ka tootma, oleks eriti super!
  • Ekraan – Garmin kasutab LCD ekraani, mida on parem lugeda päikesevalguse käes kui Polari ekraani.
Siiski oli ka argumente Polari kasuks:
  • Ekraan – Polar kasuab LED taustvalgustusega ekraani, mida on näha ka pimedas. Garmini ekraani kottpimedas lugeda pole eriti võimalik, kuid siiski minu jaoks see oluline miinus pole.
  • Käepael – Garmini käepaela kinnitus on kohati nõrk ja on oht, et suurema/tugevama vastumineku korral võib käe pealt ära tulla. Polari rihm kinnitub seevastu tugevamini.
  • Välimus – LED ekraan näeb ehk natuke ilusam välja kui Garmini LCD ekraan.
  • Pulsivöö – Polari H7 pulsivöö kvaliteet on kvaliteedilt kindlasti parem – ühildub enamike jõusaalimasinate, uuemate iPhonedega, omab bluetoothi. Garminiga kaasas olev vöö on veidi jäigem, kuid mulle isiklikult ei sobinud Polari oma, kuna andur oli liiga ette ulatuv ja kõhul harjutusi tehes oli väga ebamugav. Enamikele inimestele see siiski meeldib.
Aga tutvustan teile nüüd natuke karbi sisu, mis kellaga kaasas oli.

Esmalt pärast karbist väljavõtmist tuleb registreerida end Garmini lehel ja tõmmata endale Garmin Express, millega seadet sünkroonida. Seejärel valida endale sobiv käerihm ja seade sinna sisse panna. 
Vasakult: pulsivöö, väiksem rihm koos seadmega, suurem rihm, USB liides
Ekraani kõrval on must nupp, mille abil saab nähtavat informatsiooni vahetada. Valikuvõimalused on kell, kuupäev, pulss (kui on vöö peal), tehtud sammud, päeva normi täis saamiseks vajalikud sammud, kõnnitud kilomeetrid, põletatud kalorid. Samme loeb kell käe aktiivsuse järgi ning hakkab seda tegema vist umbes 10+ sammu juures ehk iga väiksem liigutus arvesse ei lähe. Kui mitteaktiivne aeg liiga pikaks läheb, tekib ekraanile tasapisi punane joon, et meenuta liikumise vajadust. Öösel magama minnes peab nuppu hoidma pikalt all ning kell läheb unerežiimile. Juhendi järgi peaks ta käe liigutuste järgi analüüsima, kui rahulik uni oli. Mul on ta viimasel ajal öösel natuke soonima ja häirima hakanud, mistõttu lasen rihma üsna lõdvaks enne magama minekut.

Selleks, et infot arvutisse saada, peab pisikese kaardi USB auku panema ja kella nuppu pikalt peal hoidma, et ilmuks ekraanile kiri sync. Seejärel imporditakse kogu informatsioon Garmin Connecti, mis teeb igasugu erinevaid kokkuvõtteid ja analüüse. Panen mõned pildid ka enda kokkuvõtetest selles programmis.

Päeva kokkuvõte – tehtud sammud, põletatud kalorid, kilomeetrid, keskmine

Näitab, mis ajal olen aktiivsem ja liigun rohkem

Eelmisel nädalal tehtud sammud. Tulbad on rohelised, sest täitsin iga päev enda normi. 
Tänase päeva kohta on näha halliga palju oleks veel vaja kõndida.
Põletatud kalorid – punasega aktiivsed kalorid ja sinisega ülejäänud.
Unetunnid – nagu näha siis keskmiselt 6-7 tundi

Jõutreening: graafikult on selgesti näha, kuidas jõusaali
 treeningul pulss muutub – seeria ajal kõrge ja seeriate vahel madal.
Jooksutrenn: graafikult on näha, et pulss on palju ühtlasem treeningu ajal

Pärast 3 nädalat kella kasutamist, olen täitsa rahul enda valikuga. Esimestel päevadel käis küll läbi mõte, et kas seda oli ikkagi vaja – nimelt suudavad sellised asjad minus kiiresti halba enesetunnet tekitada. Nüüd olen juba harjunud ja väga põnev on enda aktiivsust jälgida. Suvel on kindlasti liikumist rohkem, aga talvel olin ma ikka üsna istuva eluviisiga. Trennis käin küll igapäevaselt, aga ülejäänud ajal füüsiliselt ebaaktiivne. Kindlasti ei tasuks kulutatud kalorite arvu ja samme võtta absoluutse tõena, sest tegelikult ta siiski kõiki üksikuid faktoreid ei arvesta. Siiski saab arusaamise üldpildist ning kindlasti annab paljudele inimestele motivatsiooni rohkem liigutamiseks. See kindlasti ei asenda päriselt pulsikella, kuid mulle hetkel sellest piisab ning pulsikella ei kasuta üldse. Soovitaksin seda eelkõige inimestele, kes otsivad lisamotivatsiooni ning tahavad kursis olla enda päevase liikumisega. Mina olen valikuga rahul ja aitäh Siimule, kes ikka kõik mu soovid täidab! 🙂
Toodet saab osta Garmini poest, Euronicsist, Photopointist, Elionist (ja võib-olla ka mujalt). Ainult kell maksab 119€ ning koos pulsianduriga 149€.