Tagasivaade suvele (71/100)

Suvi on selleks korraks läbi. Väga erilisi emotsioone ei tekigi tagasi vaadates – üsna rahulik aeg, kus sai palju puhatud ja üldiselt asjade ning elu üle järgi mõeldud. Tavaliselt on suved kõik väga aktiivsed olnud, täis reisimist, töötamist ja pidutsemist. Sel korral siis natuke teistmoodi. Sooviks oligi ju lihtsalt Eesti suve nautida ja kodumaal ringi sõita. Ilmselt oleks tahtnud külastada rohkem kultuurseid üritusi – kuulata mõnusaid suviseid kontserte ja vaadata etendusi. Siiski sai mõlemat tehtud ning lisaks pakkus ka kultuurielamusi laulu- ja tantsupidu. Üheks tähtsamaks sündmuseks oli kindlasti mu kalli sõbranna pulmad, mille pilte ma ikka veel kannatamatult ootan.
Trenni tegin ka korralikult – üldjuhul jõusaali, kuid üritasin ka võimalikult palju väljas liikuda. Muutsin enda suunda natuke treeningutel ning nüüd on need rohkem eesmärgipärased. Ehk kõige suurem erinevus varasemate suvede (ja üldse aastatega) on see, et alkoholi olen tarbinud üli-üli vähe. Mitte et ma varem suur kõri oleks olnud, aga eks ikka sai nädalavahetuseti korralikumalt pidutsetud ja ka Austraalias oli siider/õlu igapäevane nähtus. Praegu aga lihtsalt ei ole isu. Mitte et ma täiesti karsklane oleks – vahel mõnest klaasist veinist või kokteilist ära ei ütle, aga üldiselt on need korrad ikka harvad. Viimasel ajal kipub aga nii olema, et lõpuks lähen ikka poole peo pealt juba vee peale üle. Ega alkohol ja sport ning mu praegune elustiil väga kokku ei sobi ka. 
Juuli instagramis: metsmaasikate korjamine, laulupidu, turulkäigud, Pärnu rand, söögid kohalikest saadustest; talvevarude kogumine

August instagramis: reis Saaremaale; aastapäev Siimuga; pulmad-pulmad; Rakvere ööjooks


Blogijate kokkutulek (32/100)

Ilusat laupäeva õhtut kõigile! Täna oli üks väga mõnus päev koos toredate inimestega – nimelt väike trenni-terviseblogijate kokkutulek. Mõtlesin pikalt, kas kirjutada sellest kohe, aga praegu on emotsioonid ilmselt veel kõige ehedamad.
Idee korraldada kohtumine oli juba mõnda aega üleval, kuid umbes kuu tagasi äratati see taaskord ellu. Kahjuks esialgsed eestvedajad ise tulla ei saanudki. Eks suve ajal kõigil omad tegemised ja käimised ning kuna üritus toimus Tartus, seadis ka see mõned piirangud. Kokku oli meid tegelikult kõigest 6: mina, HeidiMargitElariMiinaLiisa
Päev algas juba kell 11 Tartu Lõunakeskuse Myfitnessis, kuhu Elari oli broneerinud meile saali, et läbi viia üks äge Bodypump challenge. Ausalt öeldes oli mul selle trenni ees isegi väike hirm, sest eile õhtuks oli keha ja meel kogu nädala trennidest nii väsinud, et kohati oli tunne nagu oleksin peksa saanud. Tavaliselt on mul laupäev trennivaba päev ja eile tundsin küll, et seda oleks väga vaja. Aga ega sellist võimalust ju kasutamata ei saa jätta ja hommikul olime kõik ilusti reas, et pumpima hakata. Elari kostitas meid kõiki veel pätsi leivaga (jee – ma olen juba ammu tahtnud seda kuulsat leiba proovida), mis oli temast küll väga armas. Tegemist oli bodypump challengiga ehk kaks lugu kükke, rinda, selga, biitsepsit, õlga ja kõhtu. Pärast kükke voolas higi juba korralikult ja minu jaoks olid ilmselt kõige raskemad kaks rinnalugu järjest. Raskustega ei hakanud väga “hullu panema” ja pigem võtsin rahulikult. Tehtud sai üks super äge tund ning Elari oli treeneriametis ka väga tubli. Seletas ilusti kõik täpselt mida ja kuidas teha nagu õigele treenerile kohane. Kokku kestis trenn koos väikeste pauside ja pildistamisega ligi 2 tundi. Lõpus rullisime lihased ilusti lahti ja tegime veel mõned jõu- ja ilunumbrid piltide jaoks. Kui hommikul tundsin ennast veel väsinuna, siis selleks hetkeks oli küll kogu väsimus kadunud – seda ma räägin, et trenn hoopis annab energiat mitte ei vähenda seda!

Väga maitsev Nizza salat
Pärast pikka trenni olid kõigil osalistel kõhud tühjad (mul juba trennis vahepeal korises) ja suundusime kähku Ahhaa keskuses olevasse Newtoni kohvikusse, kus Elari töötab. Ma pole varem seda külastanud, kuid koht oli üllatavalt mõnus, söögivalik hea ning hind taskukohane. Tellisime endale kõik uhked söögid ja kohvid ning saime natuke lähemalt tuttavaks. Minu jaoks olid enamus varasemalt tegelikult üsna võõrad, kuid seal jutustades oli küll tunne nagu oleks juba vanad tuttavad. Välja tuli tegelikult üsna naljakaid asju. Näiteks, et käisime Heidiga samal ajal samas muusikakoolis ja ta mängis minu tolleaegse parima sõbrannaga ühes ansamblis. Ilmselt kui hästi fotoalbumitest otsida, leiaksin ka temast mõne pildi. Varasemalt ei viinud lihtsalt kahte aastatepikkust nägu kokku. Tartu on ikka väike! 

Märkamatult oli kell juba 4 saanud ja otsustasime edasi suunduda Ahhaa keskusesse. Liisa ja Heidi pidid kahjuks lahkuma ning jätkasime päeva neljakesi. Mulle oli seal juba neljas kord ning viimati külastasin keskust kõigest 3 nädalat tagasi, mistõttu oli kõik üsna tuttav. Sellest hoolimata oli väga lõbus, proovisime erinevaid seadmeid, tegime teste, klõpsisime pilte ning viimaks vaatasime isegi teadusteatri etendust. Elaril õnnestus isegi ühes katses osaleda – kutsuti ju tugevat ja suurt Eesti meest. Alguses puikles küll, aga ei saanud ju naiste nähes araks lüüa. Kella 6-ks olime kõik juba üsna väsinud, jalutasime koos kesklinna ja jätsime kõigiga head aega.
Kokkuvõttes oli väga tore päev ning mul on nii hea meel, et selline üritus aset leidis. Tore oli kõigiga ka reaalses elus kohtuda, jutustada ja trenni teha! Usun, et neid kohtumisi tuleb kindlasti veel palju, kas siis trennisaalis, spordirajal või kusagil mujal. Alati on põnev tutvuda inimestega, kellega jagad samu huvisid ja sarnast mõttemaailma. Aitäh Margitile ja Elarile, kes organiseerimisega ilmselt kõige rohkem vaeva nägid! Rohkemate piltide ja muljete nägemiseks, lugege kindlasti järgnevate päevade jooksul ka teiste blogisid! 🙂
Foto: Margiti erakogu

Väike ülevaade Garmin Vivofit’st (27/100)

Ülikooli lõpetamise puhul sain kingiks oma kallilt noormehelt Garmin Vivofiti. Kes vähegi kursis on praeguste tehnoloogiliste uuendustega, teab ilmselt, et hetkel on üle maailma väga populaarsed erinevad aktiivsusmonitorid, mida kantakse üldjuhul randmel ning mis mõõdavad kõiksugu erinevaid näitajaid alates sammudest kuni unekvaliteedini. Kui mõni aasta tagasi Austraalias nendest kuulsin, tekkis kohe huvi mõnda proovida ning nüüd mul lõpuks see võimalus ka avanes. Tuntumad aktiivsusmonitorid on hetkel ilmselt Fitbit, Jawbone, Nike Fuelband, Samsung Gear Fit, Polar Loop ja Garmin Vivofit. Põhimõte on neil kõigil üldjuhul sama – inimese päevast tegevust mõõdetakse käe aktiivsuse järgi. Minu kaalukausile jäid eelkõige nimetatutest kaks viimast: Polar Loop ja Garmin Vivofit. Erinevalt teistest saab nendega kaasa osta ka pulsivöö, millega seade ühildub ning seega on võimalik paremini oma treeninguid jälgida.
Mõningase uurimustöö tulemusena otsustasin lõpuks Garmini kasuks. Toon välja mõned põhjused, mis mul valimist mõjutasid.
  • Garmin töötab tablettpatarei abil ehk aku kestab ligi aasta – igapäevane laadimine jääb ära. Polar Loopi seevastu peab iga paari päeva tagant laadima. Kuigi seade laeb samal ajal kui juhtmega infot arvutisse sisestada, on mulle igapäevane laadimine siiski liiast. Samuti ei lae ma kokkuvõtteid igapäevaselt arvutisse. Arvasin, et tulemuseks oleks üsna pea tühi randmekell kapinurgal.
  • Arvutisse informatsiooni laadimiseks pole vaja juhet, vaid selle jaoks on kaasas väike USB pesasse sobiv kaart. Andmete sisestamiseks tuleb kaart arvutisse panna, vajutada kellal vaid ühte nuppi ja sünkroonimine võib alata. Mina hoiangi kaarti kogu aeg arvutis, et seda mitte ära kaotada. Mida vähem juhtmeid seda parem mulle!
  • Kaasas on kaks erineva suurusega randmepaela, mida vastavalt käe suurusele kasutada. Samuti on võimalik osta juurde erinevat värvi randmepaelu, kuna seade on sealt eemaldatav. Polar Loopil seevastu peab rihma vastavalt käe suurusele kääridega parajaks lõikama ehk kui midagi valesti peaks minema, on natuke pahasti. Samuti pole võimalik soovi korral kella kellelegi teisele anda (kui just ei leia täpselt sama mõõtu randmega inimest).
  • Suurus – kuigi mõlemad kellad meenutavad mulle natuke vanglavõru, tundus Garmini variant mulle natuke väiksem ning kuna mul on ülipisike ranne, sobis see paremini. Hakkaksid nad veel valget rihma ka tootma, oleks eriti super!
  • Ekraan – Garmin kasutab LCD ekraani, mida on parem lugeda päikesevalguse käes kui Polari ekraani.
Siiski oli ka argumente Polari kasuks:
  • Ekraan – Polar kasuab LED taustvalgustusega ekraani, mida on näha ka pimedas. Garmini ekraani kottpimedas lugeda pole eriti võimalik, kuid siiski minu jaoks see oluline miinus pole.
  • Käepael – Garmini käepaela kinnitus on kohati nõrk ja on oht, et suurema/tugevama vastumineku korral võib käe pealt ära tulla. Polari rihm kinnitub seevastu tugevamini.
  • Välimus – LED ekraan näeb ehk natuke ilusam välja kui Garmini LCD ekraan.
  • Pulsivöö – Polari H7 pulsivöö kvaliteet on kvaliteedilt kindlasti parem – ühildub enamike jõusaalimasinate, uuemate iPhonedega, omab bluetoothi. Garminiga kaasas olev vöö on veidi jäigem, kuid mulle isiklikult ei sobinud Polari oma, kuna andur oli liiga ette ulatuv ja kõhul harjutusi tehes oli väga ebamugav. Enamikele inimestele see siiski meeldib.
Aga tutvustan teile nüüd natuke karbi sisu, mis kellaga kaasas oli.

Esmalt pärast karbist väljavõtmist tuleb registreerida end Garmini lehel ja tõmmata endale Garmin Express, millega seadet sünkroonida. Seejärel valida endale sobiv käerihm ja seade sinna sisse panna. 
Vasakult: pulsivöö, väiksem rihm koos seadmega, suurem rihm, USB liides
Ekraani kõrval on must nupp, mille abil saab nähtavat informatsiooni vahetada. Valikuvõimalused on kell, kuupäev, pulss (kui on vöö peal), tehtud sammud, päeva normi täis saamiseks vajalikud sammud, kõnnitud kilomeetrid, põletatud kalorid. Samme loeb kell käe aktiivsuse järgi ning hakkab seda tegema vist umbes 10+ sammu juures ehk iga väiksem liigutus arvesse ei lähe. Kui mitteaktiivne aeg liiga pikaks läheb, tekib ekraanile tasapisi punane joon, et meenuta liikumise vajadust. Öösel magama minnes peab nuppu hoidma pikalt all ning kell läheb unerežiimile. Juhendi järgi peaks ta käe liigutuste järgi analüüsima, kui rahulik uni oli. Mul on ta viimasel ajal öösel natuke soonima ja häirima hakanud, mistõttu lasen rihma üsna lõdvaks enne magama minekut.

Selleks, et infot arvutisse saada, peab pisikese kaardi USB auku panema ja kella nuppu pikalt peal hoidma, et ilmuks ekraanile kiri sync. Seejärel imporditakse kogu informatsioon Garmin Connecti, mis teeb igasugu erinevaid kokkuvõtteid ja analüüse. Panen mõned pildid ka enda kokkuvõtetest selles programmis.

Päeva kokkuvõte – tehtud sammud, põletatud kalorid, kilomeetrid, keskmine

Näitab, mis ajal olen aktiivsem ja liigun rohkem

Eelmisel nädalal tehtud sammud. Tulbad on rohelised, sest täitsin iga päev enda normi. 
Tänase päeva kohta on näha halliga palju oleks veel vaja kõndida.
Põletatud kalorid – punasega aktiivsed kalorid ja sinisega ülejäänud.
Unetunnid – nagu näha siis keskmiselt 6-7 tundi

Jõutreening: graafikult on selgesti näha, kuidas jõusaali
 treeningul pulss muutub – seeria ajal kõrge ja seeriate vahel madal.
Jooksutrenn: graafikult on näha, et pulss on palju ühtlasem treeningu ajal

Pärast 3 nädalat kella kasutamist, olen täitsa rahul enda valikuga. Esimestel päevadel käis küll läbi mõte, et kas seda oli ikkagi vaja – nimelt suudavad sellised asjad minus kiiresti halba enesetunnet tekitada. Nüüd olen juba harjunud ja väga põnev on enda aktiivsust jälgida. Suvel on kindlasti liikumist rohkem, aga talvel olin ma ikka üsna istuva eluviisiga. Trennis käin küll igapäevaselt, aga ülejäänud ajal füüsiliselt ebaaktiivne. Kindlasti ei tasuks kulutatud kalorite arvu ja samme võtta absoluutse tõena, sest tegelikult ta siiski kõiki üksikuid faktoreid ei arvesta. Siiski saab arusaamise üldpildist ning kindlasti annab paljudele inimestele motivatsiooni rohkem liigutamiseks. See kindlasti ei asenda päriselt pulsikella, kuid mulle hetkel sellest piisab ning pulsikella ei kasuta üldse. Soovitaksin seda eelkõige inimestele, kes otsivad lisamotivatsiooni ning tahavad kursis olla enda päevase liikumisega. Mina olen valikuga rahul ja aitäh Siimule, kes ikka kõik mu soovid täidab! 🙂
Toodet saab osta Garmini poest, Euronicsist, Photopointist, Elionist (ja võib-olla ka mujalt). Ainult kell maksab 119€ ning koos pulsianduriga 149€.

Loitsukeller (11/100)

Kirjutasin mõni kuu tagasi postituse leheküljest iherb, kust sageli tellin endale erinevaid öko-tooteid, seemneid, toidulisandeid, batoone. Tahtsin tuua esile ka teise koha, kust saab mõndasid tooteid palju odavama hinna eest kui paljudes nii öelda kuulsamates ökopoodides. Tallinna olukorraga pole ma eriti kursis, aga Tartus asub Küüni tänaval pisike pood Loitsukeller, kus müüakse lisaks ravimtaimedele jms ka näiteks chia -, kanepi-, linaseemneid, toorkakaod, kakaoubasid ning kõiksugu taolisi looduslikke pulbreid, seemneid. Mina olen sealt just eelkõige chia – ja kanepiseemneid ostnud. Väike hinnavõrdlus: kui Biomarketis maksab 300 g chia seemneid 13 €, siis seal maksis pildil olev 250 g kott 6 €. Minu meeles päris hea diil!
Äkki mu lugejatel on ka mõni hea soovitus, kust osta/tellida taolisi asju? Kuna vaikselt olen ennast juba ka Tallinnasse kolinud, siis äkki teab seal mõnda head kohta.

Tasakaal eelkõige (2/100)

Täna teen lühidalt. Hommik algas väga varakult rikkaliku pudru ja jõusaaliga. Ei tahtnud sellest loobuda – nautisin vaikset spordiklubi ja päikselist hommikut. Hea algus tähtsale päevale! Soovitan kõigile võimalusel hommikust trenni proovida – uskuge mind, kui sellega ära harjuda, annab see tõelise energialaengu päevaks ning jõuab palju rohkem tehtud. 

                           

Päeval oli aktus ja nüüd sõprade-sugulastega suurem pidu. Kavatsen küll kõike head ja paremat ilma süümekateta nautida. Tervislik elustiil tähendabki pigem ju tasakaalu mitte pidevat enda piiramist ja kahetsemist. Ilusat neljapäeva kõigile! 
                                 
Kiusatuseks mulle
                            

Mai kokkuvõte

Mai on kohutavalt kiiresti läbi saanud ja jätkan instagrami kokkuvõtte postitusega. Viimasel ajal on trenni- ja toitumisalaseid postitusi küll vähem, aga luban suvel usinam olla selles vallas.
Kindlasti üks põnevamaid kogemusi oli täiesti spontaanne 23.4 km jooksmine Tartu Jooksumaratonil. Kokkuvõttes jäin otsusega väga rahule, kuna enesetunne oli super ja tulemus ka täitsa arvestatav.

Kuumade ilmadega pole eriti soojade toitude isu ning seetõttu on lemmikud igasugu salatid, kuhu panen tavaliselt kõiksugu asju, mis külmkapis leidub. Üks lemmikelement on melon, mis annab mõnusat magusust – samuti sobib hästi wrappidesse. Antud pildid salat: salatilehed, tuunikala, tomat, avokaado, kodujuust, tuunikala  omas mahlas, kõrvitsaseemned,

Lõpuks sai valmis ka minu bakalaureusetöö – juhhu!!! Lõpuks on see raske töö lõpule jõudnud ja nüüd isegi kaitstud. Super hea tunne!

Trenni lõpus proovime Kirkega alati mingeid uusi põnevaid “trikke”. Üle pika aja sattusime jälle samal ajal spordisaali ja katsetatud sai jalapressi (või pääsukest kui õigesti öelda). Täitsa lõbus ja toob vaheldust.

Pilt pärast Tartu Olümpiajooksu, mis sai läbitud 32-kraadises kuumuses. Tagantjärgi oli mõnus, aga jooks ise oli üsna kohutav. Märksõnaks oli KUUM. Hoolimata sellest oli aeg hea ning kogemuse võrra rikkam.

Viimased kaks suve pole viibinud ma Eestis ja ka varasemalt olen enamuse aja laevast veetnud. See aasta tahaks kindlasti natuke rohkem Eesti suve nautida. Veetsin mai lõpus ühe päeva Pärnu rannas ja sai ka juba ujumas käidud. Vesi oli täitsa soe ja ilusate ilmadega võib Eesti suvi olla nii hea, et ei kipugi välismaale.

Mai oli väga töökas ja aktiivne kuu ja ka trennidega jäin kokkuvõttes rahule.

Categories Muu

Natuke aprilli instagramis

Otsustasin teha blogisse uue nii öelda postituste sarja ehk mõni osa minu instagramist. Viimasel ajal on läinud see üsna toitumise ja trenni keskseks, kuid sisaldab ka niisama hetki igapäevast. Kuna mulle endale väga meeldivad taolised postitused, mõtlesin ka ühe teha – eks näis kas see jääb viimaseks või jätkan seda. Samal ajal on see hea võimalus möödunud kuule tagasi mõelda ja meenutada, mida toredat ja head sai tehtud. Kes mind instagramis jälgida soovib, siis kasutaja on hiieliin (link otse on olemas ka blogis paremal pool ääres).

Üks mõnus laupäeva hommik aprilli alguses. Proovisin esimest korda maasikaid see aasta. Üsna “plastiku” maitsega küll, aga tähtis oli emotsioon. Samuti tegime Kirkega koos hommikuse trenni. Kui mulle üldjuhul meeldib jõusaalis üksi käia (kas ma olen ainuke?!), siis vahel on lõbus ka kellegagi koos minna ja natuke vaheldust tuua. Väike pildiseeria käib asja juurde. 




Mul on juba harjumus loengute vahepeal end kohviga “turgutada”. Naljakas on, kuidas üks kohvi võib päeva mitu korda paremaks muuta. Mulle on kohvi joomine mitte alati just nii ergutav, kui pigem emotsionaalne ja nauditav tegevus. See päev tegelikult nii hästi ei läinud, sest kallasin kogemata pool kohvi enne loengut peale ja pärast pidin veel baka töö juhendajaga kohtuma minema.

Ma ei jaga väga tihedalt enda kõhust ja vormist pilte, aga vahel ju võib. Tegelikult on mul terve telefon pilte endast täis. Sellepärast ma kunagi meelsasti enda telefoni võõrastega ei jaga, sest tavaliselt on esimene valik kohe galerii. Ka mu 12-aastane õde pidi naerust pikali kukkuma kui ükskord sinna sattus.

Mõnusate kevadilmade puhul tegime parima sõbrannaga väikse laupäevahommikuse treeningu Nõmme metsades. Muidugi ei puudunud jõu-ja ilunumbrid.
Käisin isal külas ja panime batuudi ülesse. Väike vend oli sellega muidugi väga rahul ja kui avastas, et ka mulle hüppamine meeldis, veetsime seal kahekesi põrgatades pool päeva. Toast tuppa minek lõppeb alati muidugi suure kisaga.
Pühapäevahommikused tervislikud pannkoogid minule ja Siimule. Tegin seekord natuke teistmoodi retsepti järgi, mille sain Elari instagramist. Minu koogikesed koosnesid siis 4 munavalgest, 2 dl keefirist,  3 spl õuna-kaneeli valgupuddingust,  1 dl kaerahelvestest, kaneelist. Maitsesid täitsa head.
Minu lemmiksöök hommikupuder. Iga hommik leian endale jälle uue lemmiku. Seekord siis kaerahelbe-kaeraklii puder munavalge, külmutatud vaarikate, kodujuustu ja PB2 maapähkli pulbriga (tellitud Iherbist). Tõeline nauding!

Üks laupäevane postitus

Ilusat laupäeva teile kõigile! Kuna täna on nii päiksepaisteline ja mõnus päev, otsustasin spontaanselt, et teen endale puhkepäeva ja ei tegele mitte ühegi ülikooli asjaga. Nädalas korra võiks võtta selle aja ja oma mõtted kohustustest täiesti eemale saada, sest pärast saab palju parema tundega ja erksamalt jätkata sealt, kus pooleli jäi. Niisiis üritan täna ette kujutada, et on suvi ja suuri kohustusi pole. Ilm annab igaljuhul suve mõõtmed välja küll juba. Need esimesed soojad ilmad ongi kõige mõnusamad ja väärtuslikumad, kus tahaks kohe päikest ja D-vitamiini enda sisse imeda. 
Seoses päikse ja suvega ostsin endale lõpuks suveks bikiinid ära ja sattusin natuke hoogu ehk minuga tulid koju lausa kaks ülemist osa. Eelmise aasta omad on ka täitsa alles, aga Malaisia ja Singapuri päike tegi neile väheke liiga ja värv on üsna pleekinud. Samuti on see nagu juba traditsioon, et suvi algab ikka uute ja ilusate rannariietega. Olen juba mõnda aega otsinud neid ja proovinud üsna mitmeid. Tuleb tunnistada, et selle aasta natuke lihaselisema kehakujuga on sobiva lõikega bikiine üsna raske leida. Varem sellega probleeme pole olnud…no olgu ega Austraalia pekise kehaga ka väga kaunis miski seljas polnud, aga ma lõpuks lahendasin selle nii, et lihtsalt eriti riidepoes ei käinud. Samuti tuli poest kaasa ka ikkagi üks trennitopp, aga kuna hind oli uskumatult soodne, siis ei ole hullu. Neid mul ikka kulub!
Hommikul läksin juba 9st jõusaali. Olin seal vist üks esimesi. Olen nii harjunud juba hiljemalt 7-8 ajal ärkama, et isegi kui ei pea, läheb uni ikkagi ära. Hommikune trenn justkui alati tõmbab käima. Vastasel korral tavaliselt olen pool päeva uimane. Riietest veel rääkides (täna rohkem naiste mõeldud postitus), siis mul on naljakas suhe lühikeste pükstega trennis käimisega. Mulle väga meeldivad Nike Pro lühikesed püksid – nende värvid, mustrid, materjal jne. Eestis neid müüakse vähe ja üsna tihti avastan end jälle neid välismaa lehtedel või instagramis imetlemas. Kui ma aga siis lõpuks ostan endale mõned lühikesed püksid, siis võin vist kahe käe sõrmedel ette lugeda, mitu korda need jalas on olnud. Arvestades, et käin trennis peaaegu iga päev, siis üsna vähe. Muidu vaatan, et jalgadel pole nagu vigagi ja päris heas vormis, aga nii kui lühkarid trenni jalga panen, jäävad need justkui iga peegli juures ette. Samuti on tunne nagu oleks pool alasti jõusaali läinud ja kõik vaatavad mind. Naljakas lugu…kas kellelgi on veel nii?
Eile avasin ka rulluisuhooaja ja sõitsin 16 km ringi. Plaan oli teha küll 20 km, aga jalad hakkasid ikkagi hõõruma juba 10 km juures ning mõtlesin, et parem on esimesel korral jalal harjuda lasta lühema distantsiga. Muidu on pärast hiiglaslikud villid nagu eelmisel aastal. Ainuke asi, mis mind häirib, on, et sellise kilometraaži saamiseks pean sõitma kogu aeg ühte ja sama rada ehk palju ringe ning edasi-tagasi. See muutub üsna kiiresti tüütuks. Sõitmas käin Ihaste ja Anne kanali juures asuvatel kergliiklusteedel. Üldiselt on aga siiski väga mõnus ja minu üks lemmikspordialasid õues. Jalad said ka üsna korraliku koormuse ja täna on reie nelipea nagu “pakk” all.
Korter sai ka nüüd koristatud ja lähen naudin oma vaba päeva edasi mõnusate raamatute ja söögiga. Õhtul on plaanis ka väike naisteõhtu koos sushi ja muu paremaga. Vahel lihtsalt peab end lõdvaks laskma, elu nautima ja mitte muretsema iga suhu pistetud asja pärast. Tähtis on aga, et see ei muutuks igapäevaseks ja harjumuseks. Kõik on mõistlikkuse piirides lubatud ja äärmused on need, mis meid oma eesmärkidelt kõrvale viivad.

Hommikune “maiuspala” – riisileib kodujuustu, kreeka pähklite ja
agaavisiirupiga

Lõuna: kinoasalat külmsuitsu lõhe, avokaado ja pošeeritud munaga;
kodujuust, kergelt wokitud porgand, brokkoli

Toitumisanalüüs endale

Pidin eelmisel nädalal tegema enda ühe päeva toitumisanalüüsi. Otsustasin, et kui juba suuremaks arvestamiseks läheb, teen seda kolma päeva. Kuigi toitun üsna teadlikult ning pigem tervislikult, siis pole ma kunagi toitu kaalunud ega kaloreid täpselt arvestanud. Üldine ettekujutlus on olemas, kuid täpset makrotoitainete suhet ei teadnud. Olen hoogu võtnud küll mitu korda, aga iga pisimagi asja kaalumine on üsna harjumatu ning kui pole harjunud, ei tea ka, kui palju midagi võiks kaaluda. 
Esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval kaalusin siis ülima hoolikusega kõiki asju – igat pähklit, rosinat  jne. Tegelikult võtab see ikka väga kaua aega kokku – söögitegemine venis alati palju pikemaks. Kummardus nende inimeste ees, kes seda pidevalt teevad. Teisel poolt on see ikkagi üsna motiveeriv korralikuks toitumiseks. Kui tõesti pean igat asja kaaluma ja kirja panema, siis mõtlen palju rohkem, mida ja kui palju suhu pistan. Eesmärgiks oli küll süüa võimalikult tavaliselt (koos näksimiste ja muude asjadega), et saada igapäevasele sarnast tulemust. Ikkagi juhtus nii, et tegelikult sõin vähem kui muidu. Lihtsalt alateadvuses kinni. 
Mida näitasid siis tulemused? Tegelikult olid üsna üllatavad, sest mulle endale tundus küll vahepeal, et söön jube palju. Nende kolme päeva jooksul ei suutnud ma ühelgi päeval ületada 1700 kalori piiri, mis on ilmselgelt liiga vähe. Minu eesmärgiks pole kaalulangus ja minimaalne oleks vähemalt 2000. Muidugi pole ma veel päris oma trenni – ja toitumisrutiini tagasi saanud pärast haigust, aga see number on küll liialt madal. Valguprotsent oli olenevalt päevast ca 30%, mis kõikide tähtsate kalkulaatorite ja tabelite järgi on muidugi liiga palju. Samas gramme ja minu trennikoormust hinnates pole see kogus nii suur. Rasvu oli umbes 15-20%, mis on tegelikult natuke liiga vähe ehk nende osakaalu võin veidi tõsta. 
Tegelikult olen ülimalt rahul, et lõpuks põhjaliku analüüsi ära tegin. Vahepeal on mul tunne, et mu mõtted keerlevad liiga palju toidu ümber, mis pole normaalne. Ühel koolitusel räägiti, et inimene peaks umbes 20% oma päevast mõtlema toidu peale. Mina teen seda kindlasti tihendamini. Pidevalt on kahtlus, et kas söön liiga palju või liiga vähe või… Nüüd on tunne, et sain justkui endaga rahu sõlmitud. Tean palju ma tegelikult toitun, mida rohkem vajan ja ei muretse nii palju, kui vahel midagi head ja midagi mitte nii tervislikku suhu pistan. Paljud toitumisprobleemid algavadki just inimese enda peast ja ülemõtlemisest, keha on stressis ning soovitud muutusi ei tule. Kindlasti on kaalulangusel või mingi eesmärgi saavutamisel oluline rohkem planeerida, aga see ei tohiks saada kinnisideeks, mis kontrollib elu. Igal juhul soovitan kõigil mõnel päeval see aeg võtta ning kõik ülima täpsusega kirja panna. Saate palju rohkem enda kohta teada.

Mõned toidud nendel päevadel.

Portobello seen kitsejuustuga, munapuder tillgia, tomat, kodujuust
Pasta: kanahakkliha, suvikõrvits, ananass, purustatud tomatid

Salat: frillice salat, suitsukana, mozzarella juust, pirn,
viinamarjad, tomat, soolapähklid, mee-sinepi õlikaste
Kinoa külmsuitsu forelli, avokaado, tomatiga
Smuuti: mango, kookospiim, 1/3 banaan, vesi, proteiinipulber; müsli, kookoslaastud
Kaerahelbe puder toorkakao, banaani, maapähklivõiga