“Trenniloba”

Kiiretele aegadele vaatamata pole ma trenni tegemist siiski jätnud. Tegelikult usun, et iga inimene leiaks need 45-60 minutit, et ennast natuke liigutada. Pigem on asi planeerimises ja harjumuse puudumises. See ei tähenda, et peaks ennast “puruks” tõmbama ja vere maitse suus hingetuks treenima, vaid ka natukesest liigutamisest piisaks. Kui ma nüüd enda isa järjepidevalt sportima saaks, oleks see alles saavutus.

Detsembris polnud  mul endal ka väga palju energiat ega aega , mistõttu otsustasin natuke kergemalt võtta ning ei vedanud ennast iga hinna eest hommikuti väsinuna trenni. Õhtud olid kõik planeeritud ülikoolile ehk see polnud variant. Pigem käisin nädalavahetustel kuskil väljas liikumas või rabas. Värske õhk hoiab ikka mõistuse selge ning on hea vaheldus neljale seinale, kus suurema osa oma ajast veedame.

BeFunky Collage

Nüüd jaanuaris olen ennast jälle trennisoonele saanud. Hetkel kindla kava järgi ei treeni, kuid oma süsteem mul ikkagi on. Üritan pöörata rohkem tähelepanu alakehale. Hetkel kui kaal on natuke suurem, siis mõne pildi pealt tundub ülakeha parajalt massiivne ning näen sihuke täitsa “põkk” välja.  USAs olles küsisid mitu võõrast  inimest, et kas tegelen ujumisega. Välja arvatud üks jõusaali töötaja, kes uuris, kas olen baleriin, sest kandsin krunni.  Kindlasti ainult baleriinid kannavad krunni ja seda alati vabal ajal.

Igal juhul viimastel päevadel on trennis olnud korralik power sees… Ma ei tea, kas seda tingis All Starsi treeningeelne shot, eksamitejärgne pingelangus või lihtsalt asjaolu, et sain üle pika aja rahus õhtuti trenni teha ilma, et peas oleks 100 erinevat mõtet, mis on vaja veel ära teha ja millal ma selleks aja leian. Viimased kaks päeva olen isegi mitu viimase aja rekordit teinud raskuste osas ning selline mõnus trenni ärevus on sees nagu vanasti.

trenn 2018

Täna sain tehtud viimase eksami sel semestril ja naudin seda pingelanguse tunnet vähemalt järgmised kaks nädalat. Tegelikult lähen jälle reisile ka… polnud üldse planeeritud, aga oli sobiv aeg, koht, võimalus ja inimene ning ei hakanud kätt ette panema.  Pärast reisi plaanin vähemalt 2 kuud kindla kava järgi treenida. Vaatan, kas panen ise midagi kokku või lasen teha. Teiste tehtud kava kuidagi distsiplineerib rohkem.

IMG_1885

Lisaks olen isegi paaris rühmatrennis käinud. Proovisin ära MyFitnessi uue StudioX treeningu. Sisuliselt on tegu pimeda ruumiga, kus tehakse teatud aja jooksul harjutus ning siis liigutakse järgmisesse punkti. Kombinatsioon pannakse kokku MyFitnessi poolt ning mingi aja tagant see vahetub. Mõni treening keskendub rohkem alakehale, teine kõhule või hoopis kogu keha hõlmav tund. Ise käisin viimases variandis. Vahelduseks oli täitsa tore ning mulle kindlasti põnevam kui niisama tuim kardio saalis. Siiski pärast teist korda hakkas natuke igav, sest harjutused olid täpselt samad. Lisaks ei meeldi mulle ühte harjutust nii pikalt järjest teha. Näiteks on seal järjest 2 minutit seljatõmbeid.

Nädalavahetuse veetsin Tartus, kus käisin emaga üle väga pika aja bodybalances. Kuna ma venitamisega üldse ei tegele, arvasin, et olen totaalne puutükk. Tegelikkuses asi polnudki väga hull ning paar korda kuus võiks bodybalance ära eksida küll.

Üks tüütu asi on minu jaoks kõhulihaste tegemine trenni lõpus. Samas pole ma seda usku ka, et neid üldse tegema ei peaks. Nüüd avastasin enda jaoks  hea variandi, mis muutis kõhulihased palju “meeldivamaks”. Tõmbasin endale tabata appi, kus saab valida seeriate arvu, pikkuse ja puhkepausi pikkuse. Nüüd olengi teinud trenni lõppu 2 seeriat neljast harjutusest koosnevat “ringtrenni”. Tavaliselt valin seeria pikkuseks 40-50 sekundit, puhkepausiks 10-20 sekundit ja teen neli erinevat harjutust. Seda ringi sooritan 2-3 korda. Seega soovitan uusi asju proovida, kui trenn muutub liiga üksluiseks ja igavaks!’

Nüüd sai trennijuttu küll ning kui mujal ei kohtu, siis saalis ikka!

IMG_1848

 

Tere, november!

Täna on selles suhtes üks täitsa tore päev, sest homsest algab 20 päeva puhkust. Tegelikult seda vaid töö juurest, sest ülikoolist puhkust võtta ei saa. Teadustekstid ja esseed tulevad minuga kaasa igale poole.

Nädalavahetuse veetsin Tartus, kus oli kohe väga mõnus. Suure osa ajast veetsin emaga. Muidu ta ikka kurdab, et mul on alati sada muud kohtumist ja plaani. Kirke kinkis mulle eelmisteks jõuludeks VSpa kinkekaardi ning viimane aeg oli see ära kasutada. Kes ei ole kursis, siis VSpa on Tartu kesklinnas umbes aasta tagasi avatud spa, mis on sisuliselt ka üks ainukesi Tartus.

Käisime läbi kõik võimalikud soolakambrid ja saunad. Minu meelest on tähtis, et spa oleks uus ja puhas, sest need vananevad üsna kiiresti. Kogu spa osa on väga ilus ning eriti  meeldisid erinevad lõõgastusalad ja õue mullivann. Selline üsna romantiline ja hubane. Kuna ma siiski suurim spaade fänn pole, oli 2,5h täiesti piisav. Ma lihtsalt ei jõua liguneda seal liiga pikalt. Õhtuks oli küll korralik rammestus ja viimase kuu aja kõige pikem ning parem uni. Järgmine kord tahaks ka külastada esimesel korrusel olevat Joice restorani.

IMG-0051

Teisel õhtul käisime teatris Vanemuise uut etendust Beatrice vaatamas. Emotisoonid selle kohta olid lihtsalt WOW ning seda ülivõrdes. Tõesti midagi väga teistsugust ja huvitavat ning pani ikka sügavalt mõtlema. Kogu etendus oli nii põnev nagu vaatas mõnda sci-tec filmi. Vanemuine läbis ka just uuenduskuuri ehk kasutati palju tehnoloogilisi lahendusi, ms sobis etenduse teemasse suurepäraselt. Mina omalt poolt küll soovitan! Kes veel näinud on, võib arvamust avaldada, kuidas teile meeldis.  Pärast suvel nähtud NO99 Revolutsiooni läks mul teatriisu mõneks ajaks ära, aga õnneks sai see nüüd taastatud.

Laupäeva veetsin tööl MyFitnessi treeningpäeval, aga pühapäeval jõudsime isegi üle pika aja koos minu esimese jõusaalisõbrantsi Kirkega trenni. Kuna tal on kodus ka kaks põnni on trenniminuid väga loetud ja aega peab võimalikult efektiivselt ära kasutama. Tegime natuke kogu keha trenni ning pärast natuke veel üksi ka. Ma olin päris üllatunud kui palju inimesi pühapäeva hommikul jõusaalis oli. Pärast trenni veetsin natuke aega külas ning võtsin suuna Tartu poole.

 

Nädalavahetusse juhtus ka kaks parajat “möödapanekut”. Esmalt siis laupäeva õhtul, kui pärast teatrit-õhtusööki ei saanud ema autolt enam alarmi maha ja pidime koos signalisatsiooniga nagu politsei mööda linna koju sõitma. Seal ei jäänud muud üle kui aku juhe lahti ühendada. Teine äpardus oli pühapäeva õhtul kui kell 20 avastasin, et unustasin tööarvuti Tartusse riiete alla. Mul oli seda aga täna veel väga vaja, et kõik asjad lõpule viia. Õnneks tuli appi kõikvõimas Facebook oma gruppidega ning kell 1.00 jõudiski laptop mulle Tallinnasse järgi.

Täna õhtul jätkasime ka sõpradega traditsioone ehk käisime Tallinn Restaurant Week raames restoran Ribes. Koht oli küll natuke üle broneeritud, aga see korvati kohe tervitusjookidega. Toit oli maitsev ning lemmiku tiitli sai magustoit hapukoorejäätisega. Väga mõnus  algus puhkusele, sõbrad on mul ikka toredad.

 

Mis seis trenniga on?

Viimasel ajal on blogi natuke minu elu “päevaraamatuks” muutunud. Kuna siiski üldiselt läheb see kategooriasse “tervislik toit ja trenn”, räägin antud postituses natuke rohkem enda hetke trennidest.

Naljakas on mõelda, et täpselt aasta tagasi valmistusin usinalt algavaks võistlushooajaks. Esimesed võistlused olidki oktoobri alguses Soomes ning augusti teisest nädalast alustasin dieediga. Ühest küljest on see valmistus väga põnev, kuna kindel siht on silme eest. Teiselt poolt eraldab selline eluviis muust maailmast üsna ära, sest iga väiksemgi kõrvalekalle päevaplaanist, tekitab stressi. Kindlasti on see ka üks põhjustest, miks ma sisuliselt midagi eelmise aasta augustist meenutada ei suuda. Lisaks oli ka muidugi tööl alati meeletult kiire periood. Sel suvel elasin üldse teise rütmi järgi, sest erinevalt eelmisest töökohast on hetke ametipostil suvel madalhooaeg ehk vaikne periood ning saab rohkem endale meeldivate asjadega tegeleda.

Seda ma kindlasti tegin. Oli piisavalt reisimist, väljas käimist, üritusi, pidutsemist. See muidugi tähendas, et trenn jäi natuke rohkem tahaplaanile. Samas oli puhkust vaja ning viimased kuu aega on olnud ilmselt viimase aasta parimad treeningud. Eks kilosid on ka juurde tulnud. Kaalunud ennast nüüd pikalt pole, aga peegel ja pildid ju ei valeta. Seetõttu olen nüüd viimasel ajal natuke rohkem toitumist jälginud ning osaliselt ka kirja pannud. Kõike grammi pealt kindlasti ei kaalu ning midagi otseselt ei keela, aga vaatan, et energiakulu oleks suurem kui sisse söödav kogus. Kuna novembriks on planeeritud üks vägev reis, võtsin selle väikseks eesmärgiks vormi osas. Kui enamus tahavad ikka juuniks suvevormi teha, siis mul on vist iga aasta vastupidi 😀


Hetkel teen trenni kava järgi, mille Ramil mulle mai lõpus koostas. Kava on jaotatud viiele erinevale päevale ning põhifookus on suunatud seljale, õlale ning jalale-tuharale. Jaotus on päevade vahel on järgmine: õlg-rind, selg-biitseps, jalg, rind-õlg-selg, tuhar. Kavas on kokku viis erinevat tsüklist – taastav, maksimaalsete raskustega, pumpav, maksimaalse kontraktsiooniga ja langevate seeriatega pumpav. Iga tsükkel algab jälle hästi kerge taastava nädalaga, et keha saaks puhata. Teine nädal on see eest maksimaalsete raskustega ning eesmärk oleks just seal raskusi suurendada iga tsükliga.

Seega on trennid üsna vaheldusrikkad ning keha (ja rohkem isegi vaim) saab piisavalt “üllatusi”. Mõni trenn on rohkem tunnetuse peale, teine rohkem raskuse. Kuigi mul hetkel võistlusplaane pole, uurib Ramil ikka pidevalt, kuidas trennidega läheb, mis on kuidagi hästi tore. Pärnu võistlejatel on igatahes treeneritega vedanud.

Samuti olen rohkem tähelepanu hakanud pöörama soojendusele. Varem tegin vaevaliselt ära 10 minutit kardioseadmel, aga nüüd olen lisanud erinevaid harjutusi kummilintide või kergete raskustega, et lihased soojaks saada ning tunnetust parandada. Eriti oluline on see minu meelest õlatreeningus, kus on kerge end vigastada, ja jalatreeningus, kus on õige lihastunnetus ja liikuvus väga olulised.

Trennis käin üldjuhul ikka Myfitnessides, aga vahel ka Audentese Spordiklubis. Põhikohad on Mustamäe, Rocca ja Ülemiste. Viimane on ikka veel natuke harjumatu, aga muidu väga mõnus avar. Usun, et uue treeninghooaja algusega on seal “massid” varsti kohal. Tegelikult tahaks huvi pärast ära proovida ka uuemad klubid nagu People Fitness ja HC Gym. Üksi mulle võõrastes kohtades väga käia ei meeldi, aga kuna nüüd on Kätlin kooli tõttu üsna tihti Tallinnas, tekkis meil mõte koos need üle vaadata.

Lisaks jõusaalile tahaks ka võimalikult palju väljas liikuda nii palju kui veel ilmasid on. Võtsime eesmärgiks, et päevadel, mil Kätlin minu juures ööbib, käime võimalusel hommikuti lühikesel virgutusjooksul. Sel nädalal oma eesmärgi täitsime ning käisime teisipäeva ja neljapäevva hommikul jooksuringul. Pärast maitseb puder veel paremini kui muidu. Eelmine aasta enne võistlusi tegelikult tegin ka tühja kõhuga lühikesi hommikujookse, et ainevahetust paremini käima saada.

Eile otsustasime hoopis spontaanselt Rocca Myfitnessis Darola ringtreeningusse minna. Trenn koosnes viiest “jaamast”, kus igas oli kaks harjutust, mida kordamööda 5 minutit tegime. Seejärel liikusime järgmisesse “jaama”. Oli väga mõnus pingutus ning higi lahmas ikka korralikult. Darola on üldse väga äge treener põnevate harjutustega, niiet soovitan kindlasti tema ringtrenn kolmapäeviti järgi proovida.

Selline seis mul trennidega praegu on ning naudin neid väga. Kuna septembri tulekuga läheb elu väga-väga kiireks, ei saa ilmselt sellisel koormusel jätkata. Seetõttu võtan veel viimast kuni energiat ja aega on!

Teile soovin  ilusat septembrit ja uue treeninghooaja algust!

 

 

 

 

 

 

 

August on trennikuu

Kui juuni-juuli oli rohkem puhkamise ja reisimise kuu, siis augusti võiksin nimetada trenni ja spordi kuuks. Pärast pidevat väljas söömist ja asjade pakkimist igatsengi kõige rohkem enda koduseid toite ja vahepeal isegi natuke rutiinsust. Reaalsus on aga see, et august möödub Eestis ringi sõites, mistõttu veetsin suurema osa eelmisest nädalast Tartus, vahepeal põikasin veel Taevaskotta ning tagasti tulin marsruudil Rakvere – Tapa – Tallinn. Võimalusel ühendangi tööalased ja meelelahutuslikud käimised üheks.

Nagu ma mainisin, olen hetkel täiega trenni lainel ja siis peab seda olukorda ära kasutama. Hetkel järgin ikka enda 5 tsüklilist jõusaaliprogrammi, mille ma nüüd varsti teist korda läbi teen. Kuna see on üsna vaheldusrikas, ei teki tüdimust ka. Mulle hetkel meeldib kindla plaani järgi teha, kuna see tagab mingi järjepidevuse. Muidugi varieerin harjutusi ja vastavalt tujule ning olukorrale. Kahjuks kaotasin enda treeningpäeviku viimase 1,5 aasta trennidega ära ehk nüüd võrdlusmoment läks natuke kaotsi. Siiski ise tunnen küll, et raskused kasvavad ja lihastunnetus on parem. Suvel on selles suhtes üldse parem, et saab sooja üsna kiiresti sisse. Talvel vahel muudkui rahmeldad ennast soojaks, aga lõpuks on ikkagi natuke sirge kaika tunne.

IMG_2555

Lisaks täitsin Tartus lõpuks juba pikka aega olnud soovi – nimelt käisin üle 12 aasta taaskord ratsutamas. Ratsutamine on tegelikult üks esimesi spordialasid, mis mind kunagi paelus. Noorena käisin trennis umbes 6 aastat ning suvine ratsalaager Põlvas Timmo tallides oli kohustuslik. Mingi periood tekkis aga tõrge ja natuke isegi hirm hobuste vastu ning nii on antud sporti väga raske harrastada, sest loomad tajuvad seda kohe. Olen juba aastaid mõelnud, et tahaks uuesti proovida, aga kogu aeg on see jäänud pigem mõtteks. Nüüd tänu ühele toredale tuttavale käisin neljapäeval Saksa tallides ratsatrennis. Põhiasjad tulid kõik meelde ning sain isegi natuke galoppi teha. Kõige keerulisem oligi töö jalgade ja kehahoiakuga. Kes mõtleb, et mis trenn see ratsutamine on – hobune teeb ju kogu töö ära, siis te eksite. Sisuliselt peaks hobuse taltsaks saama ainult jalgade ja kehaga. Minu hobune Oidipus oli pigem selline rahulik, mistõttu nägin päris palju vaeva, et teda endale sobivad tempos liikuma saada. Aga emtotsioon oli suurepärane ja võimalusel lähen kindlasti varsti veel.

20815047_1242629329176052_547140008_n

Lisaks olen võimalusel natuke harrastanud oma lemmikkardiot ehk rullitamist. Tartus on selleks ikka parim rada ja otse minu maja tagant ehk saab kohe rullid alla panna ning minna. Tee peale jääb mitu pikka silda, kust on alati õhtuti suurepärased vaated. Samuti saab tänu tõusudele päris hea koormuse. Soovitan kõigile, kes pole veel mingi põhjusel proovinud! Koormust saab reguleerida ka väga lihtsalt olenevalt kas tahta intensiivsemat või kergemat trenni. Praegu on tegelikult hea aeg rulluiskude ostmiseks, sest hooaeg hakkab lõppema.

Spordi teemal jätkates, siis nädala lõpetasin Eesti Ööjooksul Rakveres. Seekord seal siiski täitsin seal MyBodyga Sportlandi telgis töökohustusi ning ise jooksmas ei käinud. Võtsin ka õe endaga kaasa, kellest oli mulle päris palju abi. Lisaks sai ta ka natuke töömaitset tunda. Nagu enamus teavad, siis ilm jooksjaid ei hellitanud ning umbes tund pärast algust läks õues ikka täielikuks tormiks. Sportlandi telk oli õnneks tugev ning jõudsime enne kõik luugid kinni tõmmata. Lõpuks oligi nii, et inimesed olid meie telgis varjus ning väljas ainult sähvis nagu diskol. Mingi hetk kadus meil ka elekter ehk umbes pool tundi olime pimeduses. Sellest hoolimata oli aga kogu emotsioon nii hea. Kõik jooksjaid tulid tagasi laiade naeratustega, et oleks ise ka hea meelega koos nendega seal vihma käes jooksnud. Tuli tahtmine end juba SEB poolmaratonile kirja panna, aga siis meenus, et sügisest tuleb vaadata ju kalendrisse ka, sest lisandub üks tore kohustus nimega ülikool.

Seega kui siin mõned mõtlevad, et kas ma enam trenni ei tee, siis tegelikult on see paratamatult üks osa. Vahe on lihtsalt selles, et on perioode, kus motivatsiooni pole ja väga ei viitsi ja on aegu, kus tahaks ja jõuaks kõike teha. Esimesel juhul käin trennis ikka, aga mitte lihtsalt nii hea meele ja tuhinaga. Ega kogu aeg ei saagi motivatsioon üleval olla. Tähtis on leida tasakaal erinevate tegevuste vahel, et hoida vaim selge ja keha terve.

Tegelikult lõpetasin nädala hoopis Tapal vanaema juures, mis on koht, kus ma reaalselt ei tee mitte midagi ja see on nii mõnus. Sisuliselt võiksin seal päev otsa magada, pikutada, telekat vaadata ja süüa. Tapa linna päevade raames käisime kohalikus “Tai restoranis” ehk ühe pere aias kodukohvikus, kus kolm päeva pakuti erinevaid roogi Tai köögist. Proovisime mitme peale selle päeva menüüst peaaegu kõik toidud ära – klassikalise pad thai, soolased pannkoogid, Tai musta tee ja laimi joogi, kohvi ning koogid ka. Minu lemmik oli lõpuks hoopis see külm tee, mis maitses natuke mohito moodi. Armas koht ja tore ettevõtmine ning pani nädalate mõnusa punkti.

Ikka veel suvelainel

Mõtlesin küll, et nüüd tuleb üks korralik trennipostitus, aga kuna muid tegemisi on ka nii palju, siis lükkan seda pidevalt edasi.
Pärast reisi oleks võinud ideaalis tempot natuke maha võtta, sest puhanud ja ringi sõitnud olen juba sel suvel piisavalt. Hetkel tundub, et ega enne paikseks ei jää kui sügisel, kui ootavad juba uued väljakutsed. Eelmise nädalavahetuse veetsin sõbranna Aediga Pärnu kandis. Esialgne plaan oli muidugi rand ja pidu. Välja tuli aga nii, et rannas olime kokku umbes 30 minutit  (riietega) ja pidu oli ka üsna jama. Siiski ei tähenda, et väljasõit poleks olnud tore. Nautisime hiliseid hommikusööke – kui ma kell 11 silmad avasin, oli Aedil juba tavaliselt laud kaetud. Praemuna ja kohupiima magustoidud maitsesid  tema juures palju paremini kui kodus. Samuti kasvatab tema ema rõdul vutte ning korter asub üsna maal ehk ümberringi on aiamaad, peenrad, kanad jms. Minusuguse linnalapse jaoks on see juba paras elamus. Pühapäeval sai külastatud ka Pärnu Myfitnessi. Klubi ise mulle väga planeeringult  ei meeldinud- justkui pikk koridor, kuhu on trenažöörid ritta pandud. Sellest hoolimata sai tehtud üks mõnus seljatrenn.

Sel nädalavahetusel kui suurem osa (vähemalt instagramist) Pärnus Weekendil veetis, läksime sõpradega hoopis Haapsalusse Augustibluusile. Haapsalu on küll vist üks armsamaid linnu Eestis – seal võiks juba niisama jalutada kohvikust kohvikusse või kuskil mereääres. Üritus oli ise tore, kuigi oleks võib-olla oodanud peaesinejatelt natuke rohkem. Sõbrad on mul ägedad, niiet kogu ettevõtmine oli niisama juba mõnus. Siiski olin iga õhtu voodisse jõudes lihtsalt nii väsinud, et vaevu suutsin end üldse liigutada.
Eile õhtul Tallinnasse tagasi jõudes käisin korra läbi veel ka turult, et natuke sügavkülma marju panna. Maasikatega jäin küll hilja peale, aga keskturult saab veel täitsa okei hinnaga. Mu sügavkülmik on nagunii üsna väike, et palju sinna ei mahu. Üldiselt panen lihtsalt terved marjad ning kui talvel tahan, saan neist ka soovi korral toormoosi teha.

Trennide koha pealt on mul praegu täiega hoos sees. Aasta parimad trennid ilmselt – jõudu on palju ja tunnen, et mingi areng on ka. Puhkused mõjusid ilmselgelt hästi. Pigem on oht natuke üle pingutada, sest taastumiseks ma palju ruumi ei jäta. Eks ikka kordan oma vigu ja unekvaliteedi järgi saan üsna kergelt aru, kui ülekoormuse märgid ilmnevad. Seda on tunda küll, et kui ikka nädala sees pidevalt raskeid treeninguid teha, siis nädalavahetuse üritustel on ikka päris raske olla, sest keha on füüsiliselt väsinud ja tahaks varakult magama minna. Võtsin enda “menüüsse” taaskord ka mõned toidulisandid: ZMA, Omega3 ja BCAA. Sügise poole lisan sinna veel D-vitamiini ja multivitamiini. Eelmine aasta toimis see kombo hästi ja kordagi haige ei olnud.
Lisaks olen üritanud korra nädalas ka rullitamas ja jooksmas käia. Ratas on natuke unarusse jäänud, aga loodetavasti sügisel paikseks jäädes jõuan seda parandada.
Muidu naudin võimalusel oma koduseid toite, sest väljas söömisest on isegi natuke tüdimus. Need pudruhommikud on eriti mõnusad eriti siis kui neid harva saab.

Ühel hommikul proovisin ka Kätlini retsepti järgi pannkooke. Tainasse läks 100g munavalget, 1 muna, 20 g kookosjahu, 50 g piima, natuke soola ja steviat. Sain sellest kaks pannkooki, mille vahele läks Alma maitsestamata kreeka jogurtit ja maasikaid.

Tegin üle pika aja ka endale tööle söögi kaasa, sest Armudu kanašašlõkk ei paku enam pinget. Kasutan võimalus kukeseeni iga söögi sisse lisada. Pildid kukeseened, peekon broilerilihast praetud sibulaga ning sinna juurde erinevad lisandid.

Õhtuti midagi kokata ei viitsi ning siis on tavaliselt menüüs erineval kujul munad ja võileivad/saiad. Selline 5 minuti kiirroog.

Lõpetuseks veel paar pilti Aedi imelisest kohupiima magustoidust/hommikusöögist, mis ta mulle Pärnus valmistas. Proovisin kodus ka, aga ei tulnud pooltki nii hea ja ilus. Kui täpse retsepti teada saan, jagan teile ka.

Ürituste lainel

Hetkel mööduvad kõik nädalavahetused ürituste all, et väga aru ei saagi kas on argipäev või laupäev-pühapäev. Eelmisel neljapäeval jõudsin üle nelja kuu jälle Tartusse. Plaan oli küll tihedamini sinna jõuda, aga läks hoopis vastupidi. Selle eest üritasin kõigest maksimumi võtta ehk selle aja sisse mahtus Kirke poisi sünnipäev, kontsert ERMis, sõpradega väljaskäik, ema sünnipäev, trennid ja lisaks kolm päeva MyBody üritusi ehk Tartu Jooksumaratoni Expo ja Buduaari Turg.
Jooksumaratonil oli meie boksis laskesuusataja Kauri Kõiv ning Buduaari Turul kohalikud Tartu fitness-neiud. Varsti tundub mu piltidelt, et vist käingi ainult MyBody põll ees. Tartu inimesed on tegelikult toredad ja seal suheldes on emotsioonid positiivsed.

Sain üle pika aja ka jälle Tartu kodusaalis treenida ja natuke nostalgiline oli küll. Ikka samad toredad näod ja hea meelega oleksin isegi pikemalt seal olnud. Kohtasin ka enda aegade lemmikut rühmatreenerit Kirsti Kuhi,  mis tekitas jälle tahtmise mõnes tema stepis ja tantsulisemas tunnis osaleda. Muidu pole rühmatreeningutesse enam ammu jõudnud. Tartu inimesed ilmselt teavad kui positiivse ja toreda treeneriga on tegu.

Autosõidud üksinda on mulle tegelikult paras piin, sest ikka päris hullult tuleb uni silma. Mõtlen siis endale erinevaid tegevusi välja. Kellegi teisega koos sõites pole probleemi, aga üksi on väga nüri. Minu suurimad abimehed on näts (ma võin vabalt ühe otsaga paki ära närida) ja kohvi. Hetke lemmik on Circle-K flat white, mis oli mu number üks ka Austraalias. Nüüd on ka lõpuks Eestisse jõudnud.
 Tartusse minnes võtsin oma elus esimest korda ka hääletaja peale. Polnudki väga hirmus ja aeg läks tunduvalt kiiremini.

Sel nädalavahetusel oli mess Ilu Sõnum, mis suurema energia enda alla võttis. Minu jaoks ei ole mess vaid need 3 päeva, vaid ka kõik sellele eelnevad ja järgnevad tegevused/analüüsid. Tiim oli meil tore, aga rahvast minu hinnangul vähem kui varasematel aastatel.

Lisaks avati kolmapäeval ka kauaoodatud Ülemiste City Myfitness. Käisin ka hommikul avamisel, mis oli päris uhkelt korraldatud. Klubi ise on suur ja avar, aga mulle tundus jõu ala kuidagi natuke liiga kokku pressitud. Eks seal veel ilmselt natuke on ehitustöid veel teha. Ühe korra jõudsin ka trennis käia ja siis oli natuke tolmune.

Samuti tahan jagada ka enda positiivset lõunasöögikogemust restoranis Juur, milles ma polnud varem kuulnudki.  Restoran ise kirjeldab ennast nii: JUUR on puhtast orgaanilisest eesti toorainest kulinaaria kummardajatele tuntud peakokk Kaido Metsa käe all valminud esiisade molekulaargastronoomia“. Kogu interjöör, teenindus ning söögivalik jättis väga hea mulje. Hinnaklassilt kindlasti natuke kallim, aga kindlasti soovitan külastada. Samuti kui tahate minna natuke viisakamale kohtumisele. Ärilõuna maksab 15€ ja selle eest saab kahekäigulise söögi. Väga maitsev ning eriti meeldis kohalik leib gheega, mille peale ka ise kohe pärast ühe purgi ökopoest soetasin. Antud koht oli ka vaid kuu pärast avamist Äripäeva restoranitestil esikohal http://www.aripaev.ee/uudised/2017/04/27/restoranitest-sai-uue-voitja-ulemiste-city-juur

Trennide koha pealt olen endiselt 5 jõusaalitrenni enda nädalasse ära mahutanud. Üritan ikka oma kava järgida, aga viimasel ajal olen just igasugu uusi harjutusi ja variante proovinud. Lemmikud on hetkel seljatrennid. Jalatreeningutes pean ikka vaimselt eraldi valmistuma, et viitsiks neid teha. Aina rohkem hakkan aru saama sellest vaimset poolest treeningust ning närvisüsteemi seotusest. Vanasti tegin ikka läbi surma kasvõi kuidagi ära, aga nüüd pean ikka vaimselt väga valmis olema, et treeningust õige asi kätte saada. Vahel on palju lihtsam mingit kindlat plaani järgida, mis keegi teine on sulle ette teinud.

Ideaalis liiguks ka rohkem õues ja käiks jooksmas, aga hetkel on kaks segavat faktorit – esiteks aeg ja teiseks halva ilmaga mind ikka välja ei saa. Laupäeval käisin üle pika aja väikesel matkal rabas ja Põhja-Eesti rannikul, mis oli päris värskendav. Suvel tahaks selliseid Eesti reise ikka tihedamini teha. 

Lühike ülevaade siis ja järgmine kord juba mõnest uuest ning põnevast ettevõtmisest. Seniks aga tulge järgmisel nädalal maijooksule, kus me Sportlandi telgis jälle toredasti kohal oleme.



Ühe nädalavahetusega külmatraumast suveni

Pikad nädalavahetused on ikka toredad. Austraalias oli tavaline, et korra kuus ikka mõni “punane” esmaspäev või reede. 
Nädalavahetusest rääkides siis pean kohe mainima enda laupäevast õudust. Nimelt toimus Tallinna lauluväljakul Myfitnessi üritus City Madness Race ehk umbes 3 km pikk takistusjooks. Kavas olid lisaks veel eritreeningud ja palju muud. Otsustasime MyBodyga seal väljas olla. Reedel panime veel telgi üles – kõik oli ilus ja päikseline. Laupäeva hommik aga enam nii ilus ei olnud. Käisin enda kahe entusiastist kliendiga Audenteses kell 8 trennis ja edasi suundusin lauluväljakule. Mida aeg edasi seda hullemaks ilm läks. Õnneks lõi turvamees suured rauast vaiad meie telgi külge. Muidu oleksime küll ära lennanud. Darola võttis mu palve peale kaasa veel ühe tutimütsi ja autost leidsin ka ühe (aga ainult ühe!) kinda. Ilm oli lihtsalt kohutav – eriti mulle külmakartlikule, kes kodus istub alati teki sees. Üritasime sellest muidugi üle olla, hüppasime ringi ja degusteerisime ise enda batoone. Oatcake on muide teega ikka üli hea – soovitan! Vahepeal pakkus kõrval telgis olev mees, et võin tema autos jalgu masseerimas käia. Paras komöödia ikka! Kella kaheks oli ilm juba nii hull, et tegime vist kõige kiirema pakkimise. Sisuliselt viskasime asjad autosse ja käkerdasime telgi kokku. Vahepeal lendas kõrval veel Myfitnessi telk kuskil suunas. Koju jõudes mõtlesin küll, et hea, et mul ikka mõnus soe kodu ja diivan on! Selline tore esimene väliüritus siis.
Pärast mõnda aega keeva duši all istumist suutsin end kokku võtta ja läksin EKV kulturismis ja fitnessis vaatama. Mõtlesin, et jõuan vist alles täitsa lõpuks kohale, aga üritus venis nagu ikka. Uusi nägusid oli palju. Bikiinifitnessi I-walkid vaatasime ära, aga rohkem ei jaksanud. Hetkel ei tekkinud küll üldse soovi seal nende seas laval olla. Kuivemat vormi tahaks küll, aga bikiinides kõndimine ei tundu hetkel asi, mida end lähitulevikus tegemas näen. Pärast läksime bikiini neiudega traditsioonilisele õhtusöögile. Valisime kohaks Lendava Taldriku, kus olin varem vaid korra käinud. Erinevad India toidu nimed võtsid silme eest parajalt kirjuks. Otsustasin seekord midagi teistusgust proovida ja tellisin vegan läätse karri, mis maitses hästi, aga “vau” emotsiooni ei tekkinud. Koht ise on küll päris hubane ehk läheksin tagasi küll.

Pühapäeva hommikul tegin läbi raskuste trenni mingi trenni moodi asja ära. Õnneks muutis päeva paremaks Tartust saabunud sõbranna Kärt, kelle kursaõdedega veetsime esmalt 3 tundi Uulitsas ja seejärel veel Pepsis vahvleid süües. Proovisin ära kuulsa Vormiloojate tervisliku burgeri ning mulle eriti muljet ei avaldanud. Natuke maitsetu oli! Olen ise ka kanahakklihaga burgereid teinud ja need on rohkem meeldinud. Teinekord valiksin ikkagi hea mahlase veiseliha kotleti. 
Esmaspäevaks sain alles õige nädalavahetuse tunde kätte. Hommikul äratust ei pannud (ja magasin 9ni – rekord!), tegin trenni ja ülejäänud päeva veetsin Sakus. Kokkasime õega teistele süüa, tegime lõket ning kõndisime Männiku karjäärini. Ilm oli kohe peaaegu et suvine. Eestis saab mõne päevaga kõik aastaajad ära näha.

Nagu võib-olla mu postitusest aru saate, on mul hetkel natuke trennikriis. Läbi raskuste vean end saali. Liigutada nagu tahaks, aga pingutada väga ei viitsi. Kedagi karmi “kubjast” oleks kõrvale vaja vahepeal, kes sunniks. Tuleb hoopis õuetreeninguid vahelduseks teha – hoiab pea ka selge! Mai tuleb nagunii üks ürituste maraton ehk kaine mõistus on tervitatav. Sel nädalavahetusel juba Tartu jooksumaratoni Expo ja Buduaari turg Lõunakeskuses. Saab natuke vaheldust Tallinna inimestele. Seega kohtumiseni juba neljapäeval Tartus!

Aprill?

Kas käes on tõesti juba aprilli lõpp? Välja vaadates ei taha küll seda hästi uskuda. Kord sajab vihma, siis jälle lund, viie minuti pärast on päike väljas. Ainuke ühisjoon on vist see, et temperatuur on jahe. Täna hommikul plaanisn teha väikse jooksuringi, aga kui ikka lumetaolist asja taevast alla tuleb, siis jääb ära.
Aprill on möödunud tegutsemise tähe all. Esimesel nädalavahetusel oli FAF lõputöö kaitsmine ja kaasõpilase  töö oponeerimine. Kui ma oleksin sama palju aega kulutanud töö kirjutamise peale, kui selle tegevuse planeerimisele ja mõtlemisele, oleks ajakulu palju väiksem võinud olla. Siiski sain ilusti valmis, esitletud ja hindeks “suurepärane”. FAF-ga on siis mul nüüd kõik! Lisaks sooritasin sel nädalavahetusel positiivsele tulemusele ka EOK ja EKFL abitreeneri eksami. Koolitusel käisin tegelikult 3 aastat tagasi. Mu joovastus oli päris suur! Kahjuks enamus mu tuttavaid ja pere ei osanud mu õnne väga jagada!
Kuigi sünnipäeva sel aastal ei tähistanud, kutsusin aprilli alguses sõbrad hoopis pühapäeva brunchile, mille juurde kuulusid täitsa tavalised paksud vahvlid, quiche, ahjuomlett, kohvi ja muidugi mimosa. Olen juba ammu brunchist unistanud. Austraalias oli pühapäevane hiline hommikusöök tavaks. Mõtlesin, et kui paar inimest meie grupist tuleb on hea, aga lõpuks käisid läbi peaaegu kõik, kes parasjagu Eestis on. Kolm inimest isegi Tartust. Tegemist on tegelikult sõpradega, keda suuremat osa tunnen juba umbes 19 aastat – neid peab hoidma!

Lisaks jõudis üks meist jälle abieluranda ehk sel laupäeval oli väike pulmapidu Kõue mõisas. Pidu oli lihtne, aga armas ning täpselt pruutpaari nägu. Nad võtsid kogu asja väga rahulikult ning eelkõige eesmärk lihtsalt üks tore koosviibimine pere ja sõpradega teha. Pulma lõpetasime kell 5 öösel sauna ja basseiniga.
Üldiselt mööduvadki tööpäevad trennis ja tööl ning muud nädalvahetused Mybody ürituste tähe all. Käisime ka Tallinna Buduaari turul. Üldiselt on inimestega suhtlemine tore, aga ka parajalt väsitav. Õhtu lõpuks on üsna raske sellest “mullist” välja tulla. Samuti on seal ka sihtgrupp natuke keerulisem, sest tegemist pole tihti trenniinimesega, vaid suur osa külastajatest on arvamusega, et valgujook kasvatab suured musklid või küsitakse hoopis, kas meil mõni ilma alkoholita ka on. Esimese päeva lõpus tegi Ti Sento ootamatult -50% allahindluse kõigele, mis muidugi tähendas parves hulluvaid naisi. Ei jäänud minagi ilma ja ühe ripatsite paari võrra mu kollektsioon rikkamaks sai. Järgmine Buduaari turg toimub juba 7.mail Tartus Lõunakeskuses ehk kõik Tartu sõbrad ja tuttavad, nüüd paluks teie etteastet! Aga tegelikult tulge ka, oleks tore näha ja mõne batooni ärin ikka maha!

Ma tegelikult hea meelega kirjutaks natuke sisukamaid postitusi ka, aga viimasel ajal kuidagi ei jõua selleni. Siis tulevadki natuke sellised “mis ma teen?” jutud. Jõusaalitrenni teen üldiselt 5 korda nädalas ning viimased kuu aega kava järgi, mis endale tegin. Hetkel võtsin eesmärgiks, et maksu mis maksab, aga pean hakkama lõuatõmbeid tegema. Minu jaoks on vaatepilt “naine lõuga tõmbamas” kuidagi eriti atraktiivne. Seega töö selles suunas hakkas järjepidevalt eelmise nädala lõpus. Tegin ka ühe treeningu koos “seljakuninganna” Darolaga, kes mulle natuke nippe jagab. 
Toitumisega on nii, et see on vahepeal suht eeskujulik, siis tuleb jälle nädalavahetus või üritused ja nii ta läheb. Kaalu peale pole ka astunud, aga ega see ilmselt mulle midagi väga olulist infot annakski. Lõpetuseks siis traditsiooniline igapäevaste söökide kollaaž.

Vasakult ülevalt: piima ja veega täisterakaerahelbepuder, munavalge, kodujuustu, banaani ja maapähklivõiga; leib Rukkipala singi ja munaga ning smuuti; tatrapehmik avokaadoga ja murakamoosiga kodujuusu ja maapähklivõiga.
Vasakult alt: juurikad kartuliga, kodujuust, kuumsuitsulõhe; maisigaletid kodujuustu ja külmsuitsulõhega; kõrvitsapüreesupp

Viimaste õhtute lemmik on lihte ja hea riisikauss ehk basmatiriis, avokaado, keedumuna, kodujuust ning veel mõned lisandid.

Võite alati kommentaarides märku anda, mis teemadel või millest lugeda sooviksite ja ma annan enda parima!

Ise olen loll…ehk nädala ebaõnnestumised

Viimased hetked veel Eesti Vabariigi sünnipäeva käimas. Kui suurem osa inimesi saab nautida töölt või koolist vaba päeva, siis mina veetsin tänase päeva (ja ka ülejäänud tulevase nädalavahetuse) hoopis FAF personaaltreeneri koolitusel. Ausalt öeldes oleksin parema meelega lihtsalt kodus olnud ja puhanud. Mõnel päeval ja hetkel tuleb lihtsalt selline väsimus, et ei jõua teise tuppa ka kõndida. Hetkel siis käimas viimane nädalavahetust koolitust ning siis juba täiskäigul eksamid.
See nädal ei olnud minu jaoks tegelikult kõige õnnestum. Nimelt suutsin kolmapäeva õhtul uimase peaga kõik enda dokumendifailid arvutist ära kustutada. Lootuses neid päästa tõmbasin “doktor” google abiga ühe recovery programmi, mis kirjutas suurema osa failidest üle. Ühesõnaga tulemus oli selline, et neljapäeval viisin arvuti Valgesse Klaari, maksin 50 eurot ja sain tagasi umbes 30 faili, millest pärast läbivaatamist jätsin endale alles ainult ühe. Ülejäänud, mis päästa suudeti, olid näiteks rootsikeelne ettekanne Rootsi peaministrist või mõne töötaja isikukaardid, kelle ekisteerimisest mul polnud aimugi. Seega õpetus siit – kui ei oska, siis ära parem näpi! Ei hakka üleliigselt selle pärast stressi endas tekitama, sest on palju hullemaid asju. Siiski teine õpetussõna – tee ikka backupe ka! Õnneks ma detsembris tõmbasin suurema osa kõvakettale ja pildid jäid ka kõik alles. Kahju on pigem viimase perioodi töö- ja koolitusasjadest.
Täna hommikut alustasin enne koolitust ikka trenniga. Jõusaal oli täiesti inimtühi – ainult üks treener peale minu. Väga erinev võrreldes tavaliste hommikutega, kui juba 6.30 on järjekord klubi ukse taga. Ise olen oma trenne sageli õhtuti teinud, sest käin ühe kliendiga hommikuti. Kusjuures tegemist on inimesega, kes enda arvates poleks kunagi uskunud, et suudab sellisel ajal üldse midagi peale magamise teha. Nüüd on aga 3 korda nädalas kell 7.00 platsis ja tulemused tulevad ja entusiasm aina kasvab. Seega kõik on pigem harjumuses kinni.
Käisin ühe korra ka Indrekuga Postimajas lühidalt trennis. Näitas mulle enda viimase aja lemmikuid aktiveerivaid ja pumpavaid tuharaharjutusi, mida võiks mõnel päeval lisaks teha. Üritan endale nüüd kindlama kava valmis teha, kuna siis on progressi kergem jälgida.
Eile õhtul tähistasime Kristiiniga natuke tema sünnipäeva. Olin Kalamaja sushist palju head kuulnud ning võtsime mõlemad sealt küpsetatud sushit ja miso supi. Minu poolt lähevad ka ainult kiidusõnad. Nii sushi kui ka miso supp olid super head ning hinnad ünsa mõistlikud. Sushi ei saanud ka magustoiduta jääda ning magustoiduks proovisime Kätlini soovitusel Lamuu uut browne jäätist. Ei pidanud pettuma – šokolaadine, täidlane ning lisaks suured sarapuupähklid ja browne tükid. Viimase aja üks lemmikutest kindlasti ja Lamuu sortimendist saab hetkel esikoha. Magusaga on aga mul nii, et süües kasvab isu ehk kui juba maitse suus, siis enam pidama ei saa ehk suhu läheb kõik, mida kodust leian… Üks väga halb harjumus. Päris punni neid põski ka ei soovi süüa. On ikka mured eksju? 🙂
Muidu olen terve nädala kilu lainel olnud – kilusalat, kiluleivad, kilud galetid. Seda salatit küll soovitan proovida. Kui kilu ei maitse, siis võib selle ära jätta. Sinna läheb siis kihti viilutatud keedukartul, aurutatud või keedetud peet, keedumuna, punane sibul. Kastmeks on kreeka jogurt, kodujuust, dijon sinep ning peal võis praetud rukkileib.
Leiva peale teen sarnast asja ehk purustatud keedumuna, kreeka jogurt, kodujuust, dijon sinep ja sool.
Toitudest veel vasakult kaerasüdamel tuunikala, kodujuut ja keedumuna; keskel tiramisu mousse kodujuustu ja keefiriga; paremal salat keedukartuli, soolalõhe, kodujuustu ja lisaks tomat-kurk-papriga. Tegelikult hästi lihtne ja kiire.
Neid pilte ma tegelikult lisan siin selleks, et äkki saab mõni lugeja ideid. Tegelikkuses ma ise 24/7 pole nii eeskujulik toituja. See toidu valmistamise ajal näksimine on just kurjajuureks.
Tänaseks aga lõpetan, homme jälle vaja tarkusi veel omandama ning õhtul üks suurem pidulik õhtusöök.
Pean jagama veel lõppu ühte lapsesuu ütlust: “Kui sa surnud oled, siis ei saa sa ise sellest aru ainult teistel on raske. Samamoodi on siis, kui sa oled loll.”

Mis ma teen?

Jaanuaris algas FAF treeneri koolituse teine tsükkel, mis tähendab, et üle nädala on 3 pikka päeva õppimist ning paljud muud tegevused tulevad seetõttu unetundide arvelt. Lisaks siis veel töö, enda trennid ning mõned kliendid, kellega praegu treenin. Nendega olen käinud enamasti hommikuti enne tööd või nädalavahetusel. Seoses treeneri teemaga, siis mulle tegelikult see ikka väga meeldib. Põhikohana ei sooviks teha, aga lisaks igapäevatööle on väga tore. Ennast ka motiveerib nähes, kuidas teistel areng toimub. Eks varsti peangi mõtlema, et mis selle “teemaga” edasi teha, sest hetkel võin nii öelda praktika raames Myfitnessis trenne teha, aga kui FAF läbi saab, siis seda võimalust enam pole.
Ees ongi veel ootamas viimane koolitusnädalavahetus, pärast seda kohe kirjalik ja praktiline eksam ning lõputöö esitamine. Kogu aeg tiksub peas küll, et peaksin õppimist alustama, aga kui lõpuks koju jõuan, siis käsi kuidagi ei haara neid materjale.

Hetkel on nii öelda öökapiraamat hoopis Nike asutamisest. Kuna mulle väga meeldivad erinevate brändide arengulood, on minu jaoks väga huvitav lugemine. Olen nüüd üritanud järgida põhimõtet, et vähemalt 45 minutit enne magamaminekut arvutis ei ole ning tundub, et aitab unele kaasa külll.

Enda trennidega on nii, et teen neid küll, aga suuremat naudingut ei paku. Vahepeal oli lihtsalt tunne, et ei viitsi üksi ja samas kohas treenida. Niisiis olengi nüüd vahelduse mõttes erinevates klubides ning vahel koos tuttavatega trennis käinud. Viimase kahe nädala jooksul näiteks olen käinud Spartas, Golden Clubis, Tallink Fitnessklubis, Audentese spordiklubis, Mustamäe, Virbi, Viimsi ja Rocca Myfitnessis. Nüüd viimastel päevadel olen avastanud, et vanas heas koduklubis Rocca Myfitnessis on ikka päris mõnus. Eile avati Mustika keskuses tegelikult ka uus spordiklubi People Fitness, mille peaks üle vaatama.

Tegelikkuses elu ei keerle ainult trennide ümber nagu siit võib mulje jääda. Nädalavahetustel oleme sõpradega ikka pikematel jalutuskäikudel või matkadel käinud ning õhtuti kuskil kinos, väljas jne. Ei jõua ära oodata enam kevadet ja valgemat aega – see hall ilm ja pimedus on ikka väga tüütu. Usun, et te olete minuga nõus. Üks reis kuluks ka ära, aga ei tea kas enne juunit kuskile saan.
Sõbrapäeva puhul tegime tööl inimestele SELF pannkoogi-ja vahvlisegust paksusid vahvleid ning serveerisime neid šokolaadi ja tiramisu moussega. Väga maitsvad said ja kõigile meeldisid ka! Kuna tegemist on magustamata seguga, olen varasemalt ise pigem soolaseid pannkooke sellest teinud. Seekord panime natuke mett sisse, vahustasime piimaga ning vahvliraudadele natuke ka kookosõli.
Toidulisanditest on ikka kõige lemmikum SELF Tiramisu Mousse – pudru sees, kodujuustu ja keefiriga, piimaga vahustatuna. Luban ausalt, et on hea ja ei tee lihtsalt reklaami. Šokolaadifännidele soovitan kindasti šokolaadimaitselist ka. Kusjuures hetkel Sportlandis saab seda -20%. Kuigi töötan ise nüüd MyBodys, luban, et enda blogis reklaamin ikka alati tooteid, mis endale ka väga meeldivad.
Lõppu veel natuke toidupilte. Soovitan kindlasti Rimi pappkarbi sees pelmeene. Heade makrodega ning maitsevad väga hästi. Proovisin nüüd lisaks kalkunilihapelmeenidele ka lambalihast varianti ning minu poolt ainult kiidusõnad. Kristiini soovitusel panin otse pannile ning maitsestasin pakendis olevate maitseainetega. Peale läheb Alma kreeka jogurt ja natuke ketšupit.
Kõige alumisel vasakpoolsemalt pildil on Rannarootsi sealihasült. 100g kohta kõigest 53 kalorit ning 2015.aasta “parim sült”.
Teistel piltidel üsna klassika – ahjulõhe, ahjus valmistatud bataat, röstsaial avokaado soolalõhega ning  ahjus valmistatud brüsseli kapsas.
Loodan, et mõne idee või mõtte saite. Seniks aga olge mõnusad ja kes trenni tahab tulla, võtke ühendust ja mõtleme midagi välja.