Viimane aasta on olnud tõeline reisiaasta – olen vist rohkem olnud eemal kui kodus. Sinna juurde veel ka kaugtöö ning muud tegemised. Kogu ringi rahmeldamise kõrval olen kahjuks blogisse kirjutama jõudnud vähe. Hetkel olen end aga mõneks kuuks püsivamalt sisse seadnud Lissabonis ning jõuan ehk ka vahepealsetest reisikohtadest ülevaate anda.
Täna tahtsin aga kirjutada hoopis Sevillast. Hispaania on kahtlemata väga populaarne reisi sihtkoht alustades Barcelonast ja Madridist ning lõpetades saartega nagu Mallorca ning Tenerife. Huvitaval kombel olen mina Hispaanias käinud vaid ühel korral ja seda ligi 15 aastat tagasi perereisil. Mis teha, kui reisilist on lõputu ja kaugemad kohad tunduvad alati eksootilisemad ning põnevamad. Lissabonis peatudes hakkasin sirvima, et kuhu nädalavahetusel lennata saab ning Sevilla jäi sobiva lennugraafiku ning mõistliku piletihinnaga silma. Kuna alates juulist läks minu töökoht Scoro üle 4-päevasele töönädalale, üritan võtta sellest maksimumi. Mõeldud-tehtud ning reede hommikul olin juba teel Lissabonist Sevilla poole, mis võttis aega kõigest 50 lennuminutit ja maksis 50 eurot.



Sissejuhatus Sevillasse
Sevilla on Andaluusia pealinn, kus elab umbes 700 000 elanikku, mis teeb sellest Hispaania suuruselt neljanda linna. See on Euroopa suurim ajalooline keskus, mis on mõjutatud nii araabia ja moslemi kultuurist kui ka euroopalikust kristlikust ajaperioodist. Linn on küll väike, aga pakub palju vaatamist ja huvitavat ajalugu.
Mina külastasin Sevillat oktoobri lõpuks ning minu üllatuseks oli ilm endiselt suviselt soe vahemikus 22-28 kraadi. September ja oktoober on Lõuna-Euroopa külastamiseks ilmselt üks parimaid aegu.
Sevillasse Eestist kahjuks otselende ei ole. Küll saab aga sinna üsna ilusti kombineerides odavlende läbi Barcelona, Londoni või Milano. Hea variant odavlennu kombinatsioonide leidmiseks on kasutada lehte azair ning muidugi klassikalised Skyscanner ja Momondo. Või siis lihtsalt ühildada Sevilla pikema Hispaania reisikava sisse. Kindlasti soovitaks vähemalt 1-2 ööd olla kohapeal – kesklinn tundub küll ehk väike, aga tegemist omajagu.


Lennujaamast linna minek on imelihtne lennujaama bussiga, mis maksab 4 eurot (üks ots) ning viib umbes 30-40 minutiga kesklinna erinevatesse punktidesse. Teine variant on kasutada Uberit (nt varahommikuste lendude jaoks), mis toimib kenasti. Öösel kell 4.00 maksis sõit lennujaama 17 eurot.
Üksinda reisimise peamine miinuspool on majutuse eest maksmine. Kuna üldjuhul öömajale ma palju kulutada ei taha, ööbin sageli hosteli ühistoas. Seda eriti kui tegemist on lühikese reisiga. Samuti on hostelis ööbimine hea võimalus inimestega tuttavaks saada. Paljudel on arvamus, et hostelis ööbivad vaid keskkooli lõpetanud noored, siis see pole kindlasti tõsi. Pigem kohtab seal sarnaste huvidega ja elustiiliga inimesi igasuguses vanuses. Ja muidugi on enamikes kohtades olemas ka privaattoad (mis on küll sarnases hinnaklassis kui hotellid). Seekord ööbisin kesklinnas asuvad hostelis Black Swan Sevilla ning kolm ööd maksis kokku 60 eurot. Igal õhtul oli elanikele hosteli poolt mõni tasuta tegevus nagu näiteks õhtusöök või ühine flamenkoetenduse külastus, mis aitab kahtlemata tutvuste sobitamisele kaasa.
Mida teha Sevillas?
Plaza de Espana
Hispaania välja on kahtlemata üks Sevilla kõige märkimisväärsemaid kohti. Tegelikkuses on see üsna modernne väljak, mis valmis 1929. aastal Ibero-Ameerika näituse jaoks, mille eesmärk oli suhteid soojendada varasemate Ameerika kolooniamaadega. Poolringikujulise väljaku äärtes on 52 mosaiikplaatidest pinki, millest igaüks esindab ühte Hispaania provintsi. Hispaania turistid tahavad muidugi igaüks teha pilti enda “pingi” juures, mistõttu mõne juures on isegi järjekord. Mulle avaldas see koht tõeliselt muljet – nii palju detaile, värve, väikesed sillad ja tiigid. Veetsin seal omajagu aega ning ilmselt pooled pildid reisist ongi tehtud Hispaania väljakul. See olnud võtteplatsiks ka tuntud filmidele nagu Star Wars ja Diktaator.


“Tasuta” jalgsituur
Sevilla teist päeva alustasin samuti jalgsituuriga (Free Walking Tour Sevilla), kus kahe tunni jooksul vaatasime üle kesklinna põhilised vaatamisväärsused ning sain nii mõnegi kasuliku soovituse. Jootrahal põhinev ekskursioon on minu soovitus igal linnareisi alustuseks. See annab hoonetele mõtte ja loo ning üldjuhul jagatakse alati kasulikke soovitusi söögikohtade ja tegevuste osas. Kuna tasumine on südametunnistuse ja tuurilt saadud väärtuse järgi, on giidid tavaliselt valmis pingutama.
Alcázar kuningapalee
Alcázar kuningapalee on üks vanimaid endiselt kasutusel olevaid paleesid Euroopas, kus Hispaania kuningas piirkonda külastades viibib. Hispaania väljaku kõrval on see kindlasti teine must-to.
Palee arhitektuuri iseloomustab segu moslemi, gooti ja renessansi stiilist, mis peegeldab hästi Pürenee poolsaare mitmekesist ajalugu ning erinevaid ajajärke. Palee asub täiesti Sevilla keskuses ning selle suurust ei tohiks alahinnata. Erinevate ruumide ja aedade vaatamiseks peaks planeerima vähemalt paar tundi. Sissepääsupilet maksab 14,5 eurot ning soovitav on pilet koos kindla ajaga osta internetist, kuna vastasel korral peab arvestama vahel mitmetunnise järjekorraga (või hoopiski piletist ilma jäämisega). Ise broneerisin endale koos giidiga tuuri (36 eurot), et natuke rohkem taustainfot saada. Jäin sellega rahule, kuid arvan, et ka ilma giidita on külastus hea, kui ise infot kõrvale lugeda.

Sevilla Katedraal ja Giralda
Sevilla katedraal (Catedral De Santa María De La Sede) on vanalinna keskus ning seda gooti suurimaks katedraaliks peetavat ehitist on raske mitte märgata. Lisaks suurusele kannab katedraal endas ka parajalt ajalugu, sest see on ehitatud samas kohas seisnud mošee varemetele. Mošee minarett on aga siiani alles ning seda kasutatakse veel tänagi kiriku kellatornina ja tuntakse nime Giralda all.
Ütlen ausalt, et sageli jätavad religioossed hooned mind üsna külmaks olenemata oma arhitektuurilisest pärandist. Sevilla katedraal oli aga tõesti väga suursugune – seda eriti pimedas, kui kogu hoone särab enda kuldses valguses. Sissepääs kirikusse ja torni maksab 12 eurot. Kuna olin pärast mitut tuuri juba üsna väsinud, jätsin ise sinna minemata. Tornist pidavat aga linnale hea vaade olema.


Santa Cruz linnaosa
Santa Cruzi linnaosa ehk sisuliselt vanalinna keskus on endine juudi kvartal ning seda peetakse oma värviliste kitsaste tänavate, terrasside ja restoranidega üheks ilusamaks piirkonnaks Sevillas. Kui 13. sajandi lõpus kristlased moslemite käest linna vallutasid, lubati juutidel sellesse linnaosasse elama asuda. Lisaks anti neile nõusolek muuta mitmed mošeed sünagoogideks, mis pärast nende väljasaatmist 14. sajandil omakorda tehti ümber kirikuteks. Mõned on neist siiani alles.
Santa Cruzis asuvad ka peamised juba eelnevalt mainitud vaatamisväärsused, nagu Alcazari palee ja Sevilla katedraal. Seal ekslemine ja erinevatesse baaridesse ning restoranidesse sisse astumine on Sevillas kindlasti kohustuslik. Samuti on võimalik võtta ka eraldi juudi kvartali tuur, kui on huvi rohkem piirkonna ajaloost kuulda.

Flamenkoetendus
Flamenko tants ja muusika on Andaluusia piirkonnale väga omane. Flamenkoetendused toimuvad tänapäeval autentsetes tablades, millest palud asuvad Tirana linnaosas või vanalinnas. Flamenko tantsuetendus oli kahtlemata minu reisi üheks suurimas elamuseks ja soovitan seda kahe käe ja jalaga.
Etenduse pakkujaid on tohutult palju ning enamus neist soovib turistide raha endale saada. Kohalike soovitusel peaks valima koha, mis ei müüks end koos õhtusöögiga. Õige koht on tavaliselt üsna väike, lihtne ja intiimne ruum. Toon välja mulle soovitatud teatrid, milleks on Tablao Alvarez Quintero (22 EUR), Tablao Flamenco Los Gallos (35 EUR), La Carbonería (tasuta, kui ostad snäkke ja joogi). Nendest esimest külastasin ise ning jäin väga rahule – oma raha igati väärt. Grupp koosnes nais- ja meestantsijast, lauljast ja kitarrimängijast. Milline kirg ja emotsioon! Kes tahab tasuta versiooni, võib külastada kohta nimega La Carboneria, mis võib-olla pole küll päris sama kvaliteediga, aga emotsiooni saab kätte.


Setas de Sevilla ehk “Mushrooms of Seville”
Vanalinna läheduses asub 2011. aastal valminud modernne jalutusraja, panoraamterrassi ja muuseumiga maailma suurim puitkonstruktsioon Setas de Sevilla. See ehitati, et anda uus elu Encarnacióni väljakule. Kuue puust “päikesevarju” (või nii öelda seenekübara) peal on pikk kõnnitee ning panoraamvaade kogu linnale. Õhtul alates kella 8-st algab “seentel” valgus – ja tuleetendus, mida saab jalutusteelt jälgida. Täispilet maksab 15 eurot (internetis 12 eurot). Päeval ostetud täispilet tagab sissepääsu ka õhtuse tuledemängu ajaks. Esmalt kahtlesin, kas see on väärt külastust ja pilethinda, aga jäin tõesti rahule. Eriti ilusa oli õhtune vaade. Võimalusel võtaksin täispileti ja käiks seal nii päeval kui ka õhtul.


Tirana linnaosa
Jõe teisel kaldal asub armas linnaosa Tirana. Seal küll suuri vaatamisväärsusi pole, aga see eest saab kogeda natuke rohkem kohalikku atmosfääri. Tiranast leidub ka palju kohvikuid, kus mõnusasti aega veeta. Kellele meeldivad turud, soovitan külastada Tiranas asuvat Mercado de Tiranat. Samuti on seal ka Sevilla flamenko keskus.


Härjavõtlusareeni külastus
Plaza de Toros de Sevilla on Hispaania suurim ja tähtsaim härjavõitluse areen. See on ehitatud 18. sajandil ja mahutab 13 000 pealtvaatajat. Härjavõitlus on üsna vastuoluline teema ning ma ise ei õhutaks seda vaatama minema. Areeni on huvi korral võimalik külastada ka päevastel aegadel lihtsalt uudistamiseks. Mina silmitsesin seda vaid väljast tasuta jalgsituuri ajal ning sisse vaatama ei läinud.
Sevilla maitseelamused
Ei saa aga üle ega ümber Hispaania tapase kultuurist. Huvitav on see, et mul endal oli varem arusaam, et tapaseks nimetatakse eelrooga või suupistest. Teegelikult viitab see pigem toidu serveerimisstiilile kui konkreetsetele roogadele ehk tapased on sisuliselt väike portsjon toitu ning selles stiilis võib serveerida kõike. Näiteks lähete sõpradega sööma ja tellite palju väikseid taldrikuid ja jagate neid. Nii saab korraga proovida valikut erinevatest roogadest. Samamoodi saab ka üksi tellida näiteks 2-3 tapast ja proovida erinevaid asju. Mulle kui toiduarmastajale lihtsalt niivõrd geniaalne idee, sest alati tahaksin proovida rohkem kui ühte toitu.
Hinnad olid Sevillas minu üllatuseks väga mõistlikud. Ühe tapase hind (2022 oktoobris) jäi tavaliselt 3-6 euro vahele, kohvi piimaga 1.50-2,50 eurot, vein 2.50-4 eurot. Kindlasti odavam kui Tallinnas või Lissabonis.



Sevilla kesklinn on täis imelisi söögikohti ning arvan, et enamuses neist saab hea maitseelamuse. Alljärgnevalt on paar kohta, mida mina võiksin julgelt soovitada. Leidsin ka need ise välismaa blogidest.
La Bartola – kõige parem toiduelamus Sevillas. Käisin seal mitu korda ning viisin ka enda sõbra. Kõik söögid maitsesid imeliselt ja kvaliteet oli vastav peenemale restoranile. Kahe peale piisas 3 tapast. Koht on põhitänavalt natuke kõrval, mistõttu seda niisama juhuslikult ilmselt üles ei leiaks. Minu kindel soovitus number 1!
Bodega Santa Cruz – üks kõige populaarsemaid tapase koht Santa Cruzi keskuses. Tegemist on pigem baari stiilis kohaga, mis on kohtumispaigaks sõpradega, et võtta jook ja snäkk Hinnad on väga odavad ja atmosfäär hea. Seda on raske mitte märgata, sest söögikoha esine on alati täis sumisevaid kohalikke ja turiste. Siit ei tasu minna otsima peent restoranialmust, vaid pigem mõnusat kokkusaamiskohta.
Aba de Sevilla Brunch – soodne, maitsev ja suure valikuga hommikusöögikohvik. Tegemist pole mitte niivõrd Hispaania traditsioonilise hommikusöögiga, aga kõik maitseb väga hästi ning toidukogus on suur. Enamus hinnad on vahemikus 5-7 eurot.
Heladeria Bolas – minu kui suurima jäätisearmastaja missioon on igas linnas leida üles parim gelato ning pärast mõningaid katsetusi leidsin ka Sevillas. Jällegi võin kahe käega soovitada – juba Google arvustusi lugedes võite kindlad olla, et ma ei valeta.

Kokkuvõte: soovitan!
Mõtlesin, et lõpetuseks räägin ka natuke rahast ja palju selline reis maksma läheb. Arvavad ju paljud, et elan kullamäe otsas, kuid tegelikult see kahjuks nii pole. Tõsiasi on see, et nädalavahetuse linnareis on üks kallimaid reisistiile, sest minnakse sinna ikkagi arginädalast puhkama, nautima, sööma ja jooma. Kuna sain reisil ka ühe tuttava, jagasime mõned söögi – ja transpordikulud.
Kulu liik | Summa |
Lennupiletid | 64.98 € |
Öömaja | 59.26 € |
Transport | 16.00 € |
Söök | 60.00 € |
Vaatamisväärsused | 82.00 € |
Kokku | 282.24 € |
Kokkuvõtteks oli Sevilla oli minu jaoks väga positiivne üllatus ning üks ilusamaid Euroopa linnasid, kus käinud olen (Lissaboni vastu muidugi ei saa). Sain ka proovile panna enda aasta aega kestnud Duo Lingo hispaaniakeele õpinguid. Lugedas panin laused päris hästi kokku, aga andaluuslase poolikute sõnadega üli kiirest jutuvadast oli raske midagi aru saada. Tundub olevat tõsi, et parim koht algajale hispaania keele õppijale on Mehhiko. Lisaks sain endale ka ühe uue tuttava/sõbra, mis sageli juhtub just üksi reisides. Naljakas on asjaolu, et tegemist on Lissabonis elava portugallasega, kellega sattusime ühele lennule ja hiljem juhuslikult kohtusime tänaval. Ühesõnaga selleks, et Portugalis kohalikke sõpru leida pean minema reisile mujale!


PS! Hispaanias nõutakse ühistranspordis endiselt maske ehk lennates Lissabonist Sevillasse saadeti mind väravast maski ostma (tagasiteel enam vaja polnud, sest Portugalis maskikohustust pole).