Salento & Cocora Valley

Salento on umbes 7000 elanikuga linn keset Kolumbia kohvikolmnurga piirkonda. Enda reisikava kokku panekul uurimustööd tehes, toodi pea kõige rohkem esile Salento külastamist ning tuleb tunnistada, et kahtlemata oli see ka minu üks lemmikkohtadest lisaks Medellinile.

Salento võlub enda väikse vanalinna, kevadroheliste mägede ja orgudega, lopsakate pilvemetsadega (kõrgemal asuvad vihmametsad), kohviistandustega ning loomulikult on peamine külastamise põhjus Cocora Valley ja maailma kõrgeimad palmipuud ehk vahapalmid (wax palm trees). Ideaalne koht, kus matkata ja natuke nautida vaikust, rahu, värsket õhku. Tegemist on ühe kõige rohelisema kohaga, mida külastanud olen. Samal ajal peab arvestama, et sellega käib kaasas jahedam temperatuur, vihmahood ja mitu korda päevas muutuvad ilmastikuolud.

Meie veetsime Salentos kokku kolm ööd ja kaks täispikka päeva, millest ühel tegime veel ka tööd. Samas jõudsime kõik põhilised asjad ilma kiirustamata ära teha ja näha – natuke nendest ja minu soovitustest saategi siit lugeda.

Salento tänav koos väikeste kohvikutega

Salento soovitused

Mitu päeva planeerida?

Teekond Salentosse on paras ettevõtmine. Seetõttu soovitaksin koha peal olla vähemalt kaks tervet päeva ja kolm ööd. Sel viisil jõuab rahulikult käia Cocora Valley matkal, külastada kohvifarmi ning nautida üldist olustikku. Mina jõudsin Salentosse neljapäeva hilisõhtul bussiga ning lahkusime pühapäeva hommikul. See tundus olevat täiesti paras pikkus. Kahtlemata on seal olnud veel ka teisi matkaradasid ning tegevusi, kui on soovi Salentos pikemalt veeta.

Transport Salentosse

Kolumbias reisides peab arvestama sellega, et siselende tuleb teha rohkelt, sest maastik on mägine ja teed mitte kõige paremas korras. Seetõttu võib ka väikse vahemaa läbimine aega võtta tunde. Salento asub mitmete suuremate linnade keskel, kuhu Bogotast on umbes 300 km, Medellinist 260 km ja Calist 200 km. Kaks peamist variant on kasutada bussi või lennukit.

Lennuk. Lennujaama Salentos pole, mistõttu on tarvis Medellinist või Bogotast osta lennupilet lähedalasuvatesse linnadesse Armenia või Pereira. Sealt saab Salentosse edasi liikuda takso või bussiga (olemas on ka shuttle buss), mis võtab aega ligi ühe tunni. Lennufirmasid on mitmeid, aga üheks paremaks peetakse Avanciat, millega ka mina mitu siselendu tegin. Ühe otsa pilet maksab umbes 50 eurot. Samuti sõidavad lennukid ka Kariibimere ääres olevatesse Cartagenasse ja Santa Martasse. Meie suundusimegi pärast Salentot lennukiga Pereirast Cartagenasse ning kogu lend võttis aega umbes 1,5 tundi.

Buss. Teine, odavam ja ajakulukam variant on kasutada bussi. Bogotast tulles peab samuti esmalt sõitma Armeniasse või Pereirasse ning seal ümber istuma. Kokku võtab kogu reis aega 8-10 tundi ning lisaks veel teine ots 1 tund. Kui on soov päevast aega säästa, on võimalus kasutada ka ööbussi. Medellinist saab ilma ümberistumiseta sõita bussiga otse Salentosse ning pilethind on umbes 17 eurot. Seda varianti kasutasime ka meie ning sõidule kulus 10 tundi. Sellest esimesed 6 tundi olime teetööde tõttu praktiliselt ühe koha peal. Õnneks on bussid mugavad, mistõttu ei tundunud 10-tunnine loksumine liiga hull. Mõlemat otsa ma ma bussiga kindlasti poleks teha soovinud. Medellinist bussiga sõitmise eelis on kahtlemata see, et jääb ära ümberistumise vaev ja ajakulu. Calisse sõidab Salentos umbes 3 tundi, mistõttu sinna minekuks on buss kahtlemata parim variant.

Parim aeg külastamiseks

Kõige kuivem periood Salentos ja Cocora Valleys on detsember, jaanuar ja veebruar, mida peetakse parimaks ajaks seal matkamiseks. See ei tähenda, et vihma üldse ei saja ning ilm on päeva jooksul väga muutlik. Kaasa tuleks kindlasti pakkida vihmakindel jope või keep ning kihilised riided. Samuti on Cocora Valley matkarada kohati päris mudane, mistõttu paljud hostelid ja hotellid rendivad või laenutavad inimestele saapaid. Mina Salento külastus oli veebruaris ning pea iga päev sadas mingi osa päevast vihma. Õnneks Cocora Valley matkal pääsesime suuremas vihmasajust.

Salento tegevused

Salento on küll väike, kuid teha on üsna palju – alates erinevatest matkadest kuni hobuse- ja jalgrattasõiduni. Toon välja peamised tegevused, mis on sobivaid kui aega on vaid paar päeva. Enamus hostelitest pakuvad samuti ekskursioone ning soovitusi ümbruse avastamiseks. Üldjuhul eelbroneeringut tegema ei pea.

Matka Cocora Valleys. Üks peamine põhjus, miks inimesed Salentosse lähevad on Cocora Valley matk ja pikad vahtpalmid. Selleks jaoks võiks planeerida vähemalt ühe terve päeva. Kahtlemata väärt elamus ning minu üks Kolumbia tipphetki. Kirjutan matkast natuke pikemalt postituse allosas.

Vahapalmid Cocora Valleys

Külasta kohvifarmi (finca). Salento asub Kolumbia kohvikolmnurga keskel, mistõttu on kohvifarmi külastus üks kohustuslikest tegevustest. Kuigi Kolumbia on tuntud kohvi riigina, eksporditakse suurem osa heast kohvist, mistõttu igapäevaselt sageli suurt kohvielamust ei saa. Kohvifarme on Salento ümbruses mitmeid ning külastust sinna saab broneerida internetis või keskväljakul asuvad kioskis. Kuna need asuvad linnast veidi eemal, saab sealtsamast kioskist muretseda ka transpordipileti džiibiga kohvifarmi ja tagasi. Džiibid on antud piirkonnas ühistranspordi eest.

Enim armastatud istandused on väiksem perefarm Don Elias ja suurem kommertslikum farm nimega Finca el Olcaso, mida külastasin ka mina. Paaritunnisel kohvituuril jalutatakse kohviistanduses, näidatakse, kuidas käis vanasti kohvivalmistamise protsess algusest lõpuni ning lisaks saad mitmete põnevate teadmiste võrra rikkamaks. Isiklikult sain paar head nippi, mida kasutan nüüd ka igapäevaselt kohvi valmistamisel. Tuur lõppeb muidugi kohvi joomisega. Jäime üldiselt rahule, kuid võrreldes aasta tagasi Tansaania kohviistanduse külastusega, oli viimane tunduvalt autentsem ja põnevam ehk suurt üllatusmomenti seekord ei tekkinud.

Proovi kohalikku forelli. Forell on Salento kõige populaarsem roog, mida serveeritakse pea igas restoranis. Menüüs on üldjuhul olemas eraldi terve lehekülg erinevate forelli valmistusviiside jaoks. Kõige tavalisem on lihtsalt maitsestatud kala, kuid populaarsed on ka kastmes variandid – näiteks küüslaugu – või tomatikastmes. Üldiselt serveeritakse forell koos hiiglaslike patakoonide (õhukeseks purustatud ja praetud jahubanaanid) ja salatiga Kala armastajatel tasub kindlasti proovida ning kogused on samuti üsna mehised. Meie hosteli noormees soovitas pubi atmosfääriga restorani nimega Parrilla y Vinos Juan Esteban, millele võin ka enda poolt vaid kiidusõnu jagada. Suur forell maksis õhtusöögiks kõigest 5 eurot.

Jaluta Salento keskuses – Plaza Bolívar and Calle Real. Salento keskus võlub kahtlemata enda värvide ja kompaktsusega. Selle süda on Plaza Bolívari väljak, kus on mitmeid väikseid armsaid kohvikuid, supermarket, suveniiripoed ja baarid. Pärastlõunast avatakse telkides välirestoranid, mis pakuvad kiirtoitu või kohalikke roogasid. Samuti tasub kindlasti külastada armsaid kohvipoode/kohvikuid, kus saab tõenäoliselt väga kvaliteetset kohvi. Samuti leiab Bolívari väljakult hulga 4 × 4 džiipe, mis on vajalikud sõitmiseks Cocora Valleysse või kohvifarmi. Väljaku nurgas saab suunduda peamiselt jalakäijatele mõeldud väga värvilise tänavale nimega Calle Real, kust leiab palju baare, restorane ja hosteleid.

Salento kesklinn

Öömaja

Salento on küll väike, kuid Cocora Valley toob aastas rohkelt turiste, mistõttu on valida erinevate majutuskohtade vahel. Minu soovitus oleks kindlasti ööbida mõnes looduskauni vaatega hostelis või hotellis. Erinevalt aktiivsetest suurlinnadest nagu Medellin ja Bogota ning umbsest ja niiskest Kariibimere äärsest piirkonnast kogeb Salentos tõelist värskust, loodust ja rahu. Meie ööbisime hostelis nimega Viajero Hostel Salento ning võin seda julgelt soovitada. Lisaks imelisele vaatele rõdul oli seal ka kindlasti parim hommikusöök ning väga armas ja personaalne teenindus, mida Kolumbias alati ei kohta.

Hommikuvaade hosteli rõdult

Cocora Valley matk

Cocora Valley on pilvemets, mis on Los Nevadose rahvuspargi üks osa. Nagu varasemalt mainisin on Cocora Valley üks peamisi põhjusi, miks üldse Salentosse jõutakse. Tuntud eelkõige pikkade vahapalmipuude ja imeliste matkamisvõimaluste poolest erkrohelistes orgudes ja pilvemetsades. Cocora Valley on kindlasti üks parimaid matkamiskohti Kolumbias ning seejuures ei vaja see eraldi giidi, liiga suurt füüsilist pingutust ja on jõukohane pea kõigile. Olemas on nii pikem kui ka lühem rada ning võimalus läbida ka matk hoopis hobuse seljas. Mina soovitaksin kindlasti pikema tee kasuks, mille läbimiseks kulub umbes 5-6 tundi koos puhke – ja rohkete pildipausidega. Loodus ja vaated on seal tõesti ebareaalsed – hobused jooksmas mägede külgedel, tihedad vihmametsad, väsinud välimusega rippsillad, üüratult pikad palmid, koolibri farm ja kahtlemata silmi pimestav rohelus.

Transport Salentost

Cocora Valleysse minekuks tuleb jalutada Salento peaväljakule, kus juba hommikul umbes kella kuuest ootavad jagatud džiibid nimega Willy. Edasi tagasi sõit maksab umbes 2 eurot. Džiibid sõidavad regulaarselt kogu päeva jooksul ja lahkuvad siis, kui auto on täis. Eelbroneeringut tegema ei pea. Salentost kulub Cocora Valley parkla peasissepääsu juurde jõudmiseks umbes 30 minutit. Pärast matka lõppu, tuleb naasta samasse parklasse ning otsida džiipi, mis sõidab Salentosse tagasi. Viimane džiip väljub kell 18.00, seega on oluline selleks ajaks õigel ajal parklas tagasi olla.

Matk ja erinevad rajad

Cocora Valleys matkamiseks on kolm erinevat võimalust: kaks ringikujulist pikemat ja üks lühem rada.

  • Edasi-tagasi otse Cocora Valleysse – ca 2h
  • Päripäeva ring (The clockwise loop) – ca 4-6h
  • Vastupäeva ring (The counter-clockwise) – ca 4-6h

Päripäeva ja vastupäeva ringi on pikkuselt ja marsruudi osas sama ning kokku umbes 12 kilomeetrit. Enamasti soovitatakse valida vastupäeva ring, mille kasuks otsustasime ka meie. Sel juhul on matka viimane pool allamäge läbi vahtpuude, mis jätab retke kõige erilisema osa lõppu. Samuti läbitakse matka kõige järsem osa ülesmäge, mis on igapäevaste vihmahoogude tõttu üsna mudane ja libe ehk alla liikudes on suur tõenäosus libastumiseks.

Vastupäeva raja algus

Lihtne ja lühike: matk edasi-tagasi. Rajale suundumiseks tuleb pärast džiibilt mahatulekut minna otse kuni näete väravat, kust saab osta sissepääsupileti. Edasi-tagasi lühemat matka soovitan vaid sel juhul kui jaksu ja aega vähem. Sel juhul kõnnite lihtsalt mäest üles otse palmipuude juurde, teede paar pildipeatust ning seejärel alla tagasi. Kokku kulub umbes kaks tundi. Seda varianti tehakse kindlasti kõige rohkem, mistõttu inimesi on rajal väga palju.

Päripäeva ring. Päripäeva kulgeval rajal peab minema samuti otse (sama tee nagu edasi-tagasi rajal), mis viib kõigepealt palmipuudega orgu ja seejärel jätkake läbi ojade, puidust sildade, mis järgivad rada Finca La Montañasse. Arvestada võiks, et teatud etapis on väga järsk alla laskumine, mis on võib olla libe ja mudane.

Vastupäeva ring. Kõige kuulsam rada on vastupäev kulgev tee. Vastupäeva rajale minemiseks tuleb otsida üles sinine värav, mis on kohe parkla vastas, kus džiibid peatuvad. Oleksime sellest peaaegu mööda kõndinud, kuna enamus inimesi hakkasid hoogsalt otse suunas peasissepääsu juurde minema. Kuigi väidetavalt on see kõige tuntum rada, suundus inimesi sinna pigem vähe võrreldes rahvamassiga peavärava juurde.

Sinine värav – vastupäeva raja alguspunkt

Matka esimene osa on tasane ja kulgeb rohelisel aasal ja läbi metsa ning möödub väikestest koskedest ja jõgedest. Vahepeal oli see päris mudane ehk minu jalanõud olid juba üsna alguses läbi vettinud ja porised. Samuti on tee peal 7 rippsilda, mis kohati paistavad üsna ebastabiilsed ja natuke lagunenud. Mida rohkem metsa sisse kõndida, seda järsemaks tee muutub. Enne Finca la Montañale suundumist, saab teha väikse lisa ümberpõike (2 km edasi-tagasi) koolibri maja (La Casa de Los Colibris) juurde, kus pakutakse sissepääsu hinna eest koolibride laulu kõrvale kohvi või kakaod juustuga (väga iseloomulik kombo Kolumbias). Meie otsustasime külastuse ette võtta, kuna juba olime sealkandis ning pigem olin üllatunud paljude kiitvate kommentaaride üle – koolibrid olid toredad, aga midagi väga erilist seal selle raha (15000 COP) ei kogenud. Seega võib selle minu arvates ka vahele jätta. Koolibri maja juurest lahkudes soovitan väga hoolikalt silte lugeda, et õigel teeotsal ära keerata. Muidu on väga lihtne vale teeots võtta, mida paljud ka tegid. Tasub kindlasti ka teiste matkalistega suhelda ja teed küsida, kui endas kindel ei ole. Kohati olid märgid ja suunised üsna segased, mistõttu kohtasime ka mitmeid inimesi, kes olid rajaga eksinud.

Pärast seda on matka raskeim osa ehk üsna järsk ja pikk tõus, mida poleks kindlasti allamäge soovinud jalutada. Õnneks järgneb tõusule matka tipphetk ehk imelised vaated palmipuudele ja laskumine Cocora Valleysse. Seal pakkisime lahti enda lõunapaki ning nautisime vaatega lõunaeinet. Kui muidu rajal väga palju inimesi ei kohanud, siis palmipuude juurde jõudes oli inimesi juba rohkelt. Siiski tunduvalt vähem võrreldes mõne teise Kolumbia populaarse kohaga (nt Guatape või Tayrona rahvuspark). Ümbrus oli tõesti imeline – kõikjal rohelus, hiiglama pikad ja peenikesed palmipuud, mäed. Samuti vedas meid ka, et sel päeval jäi suurem vihmasadu õhtusse ehk matka läbisime täiesti kuivalt. Lõpuosa matkast oli üsna järsk mäest laskumine mööda heinamaad. Saime sellise hoo sisse, et kõndisime džiipide parklast mööda ning tegime veel lisaks 40-minutilise ringi.

Cocora Valley ja vahtpalmid

Lisaks küsitakse rajal ka mitu korda raha: eramaal jalutamise eest matka alguses (5000 COP – 1,2 EUR), koolibri farm (15000 COP – 3,6 EUR), matka lõpus Cocora Valleysse sisenemine (5000 COP – 1,2 EUR). Kuulsime ka vastakaid arvamusi, et tegelikult kaks korda maksma ei pea, aga ei teagi mis lõpuks õige oli. Summad olid väikesed ehk otseselt kahju ei olnud.

Mida panna selga ja kaasa pakkida?

  • Vihmajope või – keep
  • Kihilised riided – ilm vahetub pidevalt ehk kord olin maikaga, siis jälle pusa ja jopega
  • Kinnised jalanõud – soovitavalt vihmakindlad või matkajalanõud
  • Vesi
  • Lõunasöök või snäkid – näiteks Brunch de Salento, kelle juurest on võimalik päev varem tellida lõunasöögipakk (millest tegelikult jätkub mitmeks päevaks). Tegelikkuses pole matk teab mis pikk ja raske ehk piisab ka mõnest snäkist.
  • Sularaha – džiibi ja sissepääsupileti jaoks
  • Kaart – soovitan võtta paberil või endale igaks juhuks alla laadida
Cocora Valley kaart

Lõpetuseks tahaksin öelda, et kui kahtlete, kas tasub võtta ette natuke vaevaline sõit Salentosse või mitte, siis kindlasti TASUB! Kui peaksin võrdlema seda näiteks Tayrona rahvuspargiga (mis on küll täiesti erinev), valiksin kindlasti Cocora Valley ja Salento. Seal saab kogeda täiesti erinevat Kolumbiat ja väikust ning rahu.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s