New York III – puhkamisest peab ka puhkama

Reisipostitused on tegelikult hästi olulise tähtsusega mu enda jaoks. Võiksin need sama hästi ka wordi dokumenti kirjutada, mida kunagi ka tegin, aga samas saab äkki keegi mõtteid või ideid oma reise planeerides.

Reedene päev oli esialgu planeeritud Metropolitani muuseumi jaoks, aga kuna saime kodust üsna hilja liikuma, siis loobusime sellest mõttest ning valisime hoopis Central Pargi. Teel sinna jalutasime kuulsal viiendal avenüül, põikasime korra sisse ka Trump Towerisse ja Apple poodi. Kuna ilm oli kuum nagu ikka, oli Central Pargis päris palju päevitajaid, paadisõitjaid, sportijaid kui ka loomulikult turiste. Elu igatahes käis nagu vist igal pool Manhattanil. Meie jalutasime niisama pargis ringi. Ema ikka üritas mul tempot natuke maha võtta, et rohkem istuda ja niisama olla. Park ise oli väga lahe ja päris suur.

 

Kella kolme ajal suundusime Times Squarele, et osta õhtuks Broadwayle pileteid. Neid saab soetada ka Inernetist, kuid mitmes kohas New Yorgis on TKTS kioskid, kust on võimalik pileteid natuke soodsamalt saada. Kuna ema inglise keel pole väga heal tasemel, osutus valituks Chicago, sest selle sisu ta (väidetavalt) teab. Ühe pileti saime ca 100 USD-ga ning istusime ülemisel rõdul ees kesekel. Ilmselt oleks olnud võimalik ka paremat hinda leida, aga olime selle õhtu juba muusikali jaoks planeerinud.
Erilist teatrikultuuri siin muidugi pole ning seda paljuski ka turistide tõttu. Me panime end ikka enam-vähem viisakalt riidesse. Nagu konveieril aeti inimesed sisse ning vahekäikudes müüdi krõpse ja karastusjooke. Etendus ise mulle väga meeldis ning istekohad olid head. Eriti tähelepanuväärne oli näitlejate liikumine – see oli tõesti super! Ema oli siiski kahjuks sisu unustanud ja seetõttu ta väga aru ei saanudki toimuvast ning kogu etendus talle vaimustust ei pakkunud. Hea meelega läheks ka midagi muud vaatama, aga ehk järgmine kord.

 

Pärast etendust oli väljas juba pime ja kogu Times Square rahvast paksult täis. Peaaegu võimatu oli üldse seal liikuda. Mul oli kohati tunne nagu aastavahetus oleks saabunud. Metrood olid üsna umbes ning pidin peaaegu kogu tee seisma. Kui kell 1.00 koju jõudsime oli korralik nälg ja väsimus ehk õhtust sõime kell 1.30 öösel. Kusjuures menüüs  oli kartulipuder, kodujuustu ja räimega. Söön siin rohkem eestilikku toitu kui kodus vist.
Tänase päeva ehk pühapäeva võtsime rahulikumalt. Kristiina lastel oli koolist vaba päev ja käisime kogu kambaga rannas. Korralik Hispaania perekond ikka – võite ette kujutada kolm poissi vanuses 6-13, kes üritavad üksteisele igal moel ära teha ja kiusata. Meil oli emaga päris naljakas kõike seda möllu kõrvalt vaadata. Rannas lebotasime niisama ning korra käisin ka ookeanis, mis oli küll päris jahe. Pakun et umbes 16-17 kraadi.
Õhtu veetsime shopates ning käisime kohalikus liha-burgeri restoranis söömas. Sööki ei tellitud mitte vähe – mul jäi korraks isegi karp lahti. Kokku oli meid seitse ehk 4 täiskasvanut ja 3 last. Söögiks tellisime igaüks ühe pearoa (meie emaga kahepeale), milleks oli siis kas burger, liha või ribi ning friikartulid, mis olid kõik päris korraliku suurusega. Lisaks veel eelroaks 2 sibulasuppi, 2 smuuti ning “isutekitajateks” quesadillad, Caesari salati ning refilliavad (ehk pidevalt tuuakse juurde) paneeritud mozzarella pulgad ning kahte erinevat sorti paneeritud kanasnäkke. Kõrvale veel karastusjoogid. Järgi jäi muidugi päris palju, aga siiski mul vahepeal tekkis küll küsimus, et milleks üldse nii palju tellida. Ameerikale tavapärane vist.

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s