Üks päev puhkuseni!

Kell on juba üks läbi öösel ehk kõige mõistlikum tegevus on ilmselgelt blogi kirjutada. Kui nüüd positiivset mõtlemist praktiseerida, siis võiksin väita, et harjutan end juba Ameerika ajavöönidga.
Üks tööpäev lahutab mind veel puhkusest ja reisist. Meeletult pikk see olema ei saa, aga piisav vaheldus. Tagasi jõuame 30. juunil ehk laulupidu nägemata ei jää.
Pärast möödunud aasta sääsetraumat jaanipäeval otsustasin juba sügisel, et väga hea mõte oleks jaanid Eestist eemal veeta. Meeldetuletuseks siis pärast jaanilaupäeva polnud mu jalgadel peaaegu ühtegi sääsepunnidest katmata kohta. Vahepeal oli küll selline tunne, et kratsin naha maha ja paljud jäid uskuma, kui teatasin, et mul on tuulerõuged. Täna avastasin selle aasta esimese sääsepunni ehk ilmselt on see märk, et on aeg…!
Trenni koha pealt pole ka hetkel väga minekut ehk sunniviisiliselt vean end ikka sinna. Üle tunni aja midagi teha ei taha. Samas hetke põhieesmärk ongi olla lihtsalt heas sportlikus vormis ja terve, mistõttu pole rohkem vaja ka. Kuigi arvestades toidu ja eriti jäätise kogust, siis kauaks seda pidu ei saa pidada. Ühtegi jäätise vaba päeva hetkel ei ole ja nagu ikka siis, mida rohkem lubad, seda rohkem tahad. Minul küll pole mingi probleem korraga suur jäätisekarp ära süüa… Sõbranna teatas ükspäev, et 100g Lamuu on tema meelest liiga suur – hea nali eksju! Selles suhtes olen saavutanud endaga rahu, et keha polegi ega ei peagi olema võistlusvormis, aga samas paksuks ka ei taha minna. Vaatasin just täna paari Austraalia ja Bali reisi pilti. Parajalt jube ikka.
Nädalavahetus oli tegelikult hästi mõnus. Laupäeval oli ilm lihtsalt nii hea, et sõitsime sõbrannaga uuesti Pärnusse. Esialgu ma mere poole üldse ei vaadanud, aga kui lõpuks ära proovisin, siis käisin mitu korda. Temperatuur oli nimelt 22 kraadi. Kuna sõbranna on endine pärnakas, läksime tema soovitusel kohvik Mahedik sööma, millest olen varem palju head kuulnud. Valituks osutus kinoasalat suvikõrvitsa nuudlite ja hummusega. Jäin väga-väga rahule – nii palju põnevaid maitseid! Kindlasti tahaks sinna veel minna. Pärast käsisime veel tema ema juures, kes mind lahkesti kanamunadega varustas. Olen nüüd pool aastat ainult nende kodumune söönud ja ega Selveri poemunasid väga enam ei taha. On ikka vahe sees!
Pühapäeva veetsin isa juures aiatöödel. Kusjuures need tööd tehti minu algatusel! Uskumatu, aga tuli selline tuju. Niitsin kogu aias muru, rohisime  peenraid, eemaldasime umbrohtu, lõikasime hekki ning õhtuks nägi aed päris viisakas välja. Muidu ma ise suur grillmeister pole, aga isa arvas, et seekord võiksin selle mina enda peale võtta. Sain täitsa kenasti hakkama ja selle aasta lemmik grilltoode on ilmselt Nõo tšilli ja apelsini kanašašlõkk. Soovitan proovida! Õhtu lõppes sauna ja mullivanniga, et kogu muld maha pesta. Hommikul kell 7 sõitsin rattaga koju tagasi ning tööle.
Rattalukku pole ma veel muretseda jõudnud, aga proovisin ära tasuta rattaparkla bikeep. Hea variant ning kasutamine on väga lihtne. Tuleb lihtsalt helistada valitud numbril ning ühel postidest läheb lukk lahti. Kodulehel saab näha, kus hetkel antud võimalus on.
Ja mis oleks postitus ilma pudrupildita eksju? Üks mu sõbranna ütles, et hakkas oma sõbrale mind ja mu blogi näitama, aga “õnneks nad panid selle ruttu kinni, sest muudkui pudru pildid tulid”. Niiet nüüd ongi täpselt õige aeg blogi sulgeda ja magama minna! Kohtume reisipostitustes! Ja kellel on soovitusi New Yorgi shoppamise koha pealt, siis kindlasti ootan infot!
Riisihelbepuder keedetud piima ja veega, maitsestatud stevia ja soolaga, peal
sügavkülma maasikad, kodujust ja või.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s