Mõtlesin küll puhkuse ajal rohkem blogida, aga kui aus olla, siis on suvel palju paremat teha kui arvuti ekraani taga istuda. Olin Tartus ikka täielikult puhkuserežiimil ja vabastasin end kõigist igapäevastest kohustustest. Välja arvatud muidugi trennist – see käib ikka ja alati mu elustiiliga kaasas (kui välja arvata mõned reisid). Tahtsingi selle postituse pühendada rohkem hoopis enda hetke treeningutele. Muidu olen siin viimasel ajal rohkem kirjutanud toitudest ja niisama muust meelelahutusest.

Kui lühidalt öelda, siis trennidega läheb praegu hästi. Võiks ehk isegi öelda, et kõige paremini viimase aasta jooksul. Suvi on tegelikult üldse väga hea aeg treenimiseks – energiat on rohkem, tervis on parem, päevad on pikemad ja saal on tühjem. Samuti pole keha nii puine ja kange. Kui paljud võtavad suveks treeningpausi, siis mina tunnen just, et sel perioodil on areng kõige parem.

Nagu mu treener kunagi ütles, siis vormi saab teha hästi ainult siis, kui ülejäänud elu on enam-vähem paigas. Viimane aasta on aga olnud kõike muud kui korras ja rahulik, mis ilmselgelt andis tunda. Pärast seda kui otsustasin sügisel mitte võistelda kaotasin mingis mõttes suuna oma treeningutes. Eks see üks üles-alla periood on olnud. Talvel kirjutasin, et vahetasin treenerit, kuid nüüdseks olen oma esialgse treeneri juures tagasi. Kui küsida miks…lihtsalt temaga koostöö on kõige sujuvam ja lihtsam ning austan tema põhimõtteid. Lisaks oleme ka niisama head sõbrad, mis on samuti oluline.

Juuni keskel tegin otsuse, et sügisel on eesmärgiks ikkagi jälle lavalaudadele jõuda. Kui ma seda nüüd ei tee, jääb vahe juba liiga pikk. Tunnen, et vajan treeningutele mingit konkreetsemat eesmärgi ja tähtaega. Lisaks on fitness elu juures palju muud põnevat ka, mis mulle meeldib. Natuke kindlasti ka kuuluvustunne, et oled osa millestki. Samamoodi on seal seal ka asju, mida ei pea õigeks, aga tuleb ära kannatada.

Juuli alguses alustasingi uue kavaga. Enne seda tegin mingit modifitseeritud versiooni mitmest eri variandist. Hetkel on kava jaotatud neljaks osaks. Eelkõige paneme rõhku seljale ja õlale ning tuhar on nagunii bikiinifitnessis alati tähtsal kohal. Trennid on üsna lühikesed, mis mulle samuti meeldib. Esiti oli päris harjumatu, sest tundsin, et ei saa intensiivsust korralikult kätte, aga nüüd oleme mõnda harjutust natuke kohendanud ja kava tundub toimivat. Lihased on küll pidevalt igast küljest valusad. Olen neid ikka rullinud ka natuke rohkem kui varasemalt. Nii hea on jälle mingit kindlat kava teha ning et keegi jälgib vahel tehnikat. Ise treenides on lihtne “ülle tõmmata” ning mõne harjutuse puhul arvad küll, et teed korralikult, aga kui veel tehnikat täpselt järgida, on see tunduvalt efektiivsem. Hetkel olen rahul ja vaatame, kas toimib.

Teine asi (ja palju raskem), mis võistlemisega kaasas käib ehk nii öelda dieet pole ka enam “mägede taga”. Nimelt on selle alguskuupäevaks hetkel seatud 7.august. Mõni nädal veel ja tulebki head aega öelda kõigele heale. Iseenesest ju toiduvalikut nii palju muutma ei peagi, vaid pigem koguseid ja see igasuguste lisandite kuhjamine sööki, mida ma teha armastan. Nii siin kirjutades tundub, et hästi lebo, aga tegelikult tekitab minus kahetisi tundeid. Ühest küljest, et polegi ju midagi nii hullu, aga teiselt poolest, et kas üldse oskan dieedile minna ja kas see on ikka piisav aeg. Paljud võistlejad postitavad juba juuli algusest, kuidas range režiim käib. Õnneks saavad juuliga suuremad puhkused ja käimised tehtud ning august on pigem töine. Tööl käies on kindlat toitumisrežiimi lihtsam järgida. Aga sellest juba täpsemalt kui asi ükskord reaalselt pihta hakkab.

Praegu olen hästi palju suvetoidu lainel ehk hitt-tooted on värske kartul, kukeseened, suvikõrvits ja erinevad marjad. Nendega üritan kombineerida igasugu asju, aga lõppude lõpuks on kõige maitsvam vana hea lihtne panniroog kartuli, seente, singiga, kuhu lüüa muna peale ja kodujuust kõrvale.

Vana hea panniroog

Paremal: ahjus valmistatud kitsejuustusaiad suvikõrvitsaga

Värske kartul ja heeringa-kodujuustu salat