Juuni keskpaik murtud

Ma ei teagi kust peale hakata oma jutuga. Need nädala kokkuvõtted tunduvad vahepeal sellised kõik ja mitte midagi postitused. Samas on tagantjärgi põnev endalgi lugeda.
Trennide jaotuse mõttes oli üsna traditsiooniline ehk jõusaali viis korda nädalas ja kolmapäeval Nike üldkehaline treening. Viimane oli ilmselt sel nädalal natuke liiast, sest keha (ja ilmselt ka vaim) oleks tahtnud hoopis puhkust. Pidin veel otse tööle minema ja õhtul kinno. Tulemuseks oli see, et tööl olin zombi ja pärast magasin 1/3 filmist maha, millest on tegelikult kahju, sest film, näitlejad ja saal olid tasemel. Vaatasin Now You Can See Me teist osta.
Vaikselt hakkavad ehk paika loksuma ka mõned lähiaja eesmärgid ja plaanid. Nendest ehk lähemalt järgmine nädal. Reedel sain kokku enda väga hea sõbranna, kes elab juba aastaid Inglismaal. Tänu sellele sai vahelduseks jälle natuke vanalinna ja vaatamisväärsusi avastatud. Muidu sinna väga ei satu. Pärast pidin veel trenni minema õhtul ning kuna kerge väsimus oli peal jõin kiiresti ühe Self kofeiiniga aminohapete joogi. Kui tavaliselt ma selle mõjust väga aru ei saa, siis seekord oli küll tunne, et lähen lendu. Plaanis oli veel jalatrenn ja sihuke hoog (ning isegi kerge värin) oli sees, et endal oli ka imelik. Jalad ja tuhar on siiamaani veel päris haiged.
Laupäeval käisin pärast enda jõusaali veel ka Elisega trennis. Päris tore oli vahelduseks ise tsillida kõrval ja kamandada. Elis oli päris tubli – kõik oli ilusti meeles ja tuli hästi välja. Ühe korra vahetasin tal salaja raskused natuke suuremaks ja tegi kõik kordused ilusti ära. Muidu väitis küll, et ei jõua.. peab end ikka proovile panema. Kui ise ei usu, siis peavad teised sundima.
Ostsin ka Synlabi tervisesportlase paketi. Enne vere andmist ei tohi 10-12 tundi süüa, mis oli ikka paras katsumis mulle, sest õhtuoode on mul tavaliselt üsna hilja ning hommikusöök kohe pärast tõusmist 6 ajal. Reede hommikul 7.30 esimese asjana suundusin kohe proove andma. Vastused sain juba sama päeva pärastlõunal. Pean neid veel natuke uurima ja analüüsima ning siis ehk kirjutan natuke täpsemalt.

Kui nüüd taastumisest ja unest rääkida, siis võtsin endale eesmärgiks, et pean igasse öösse ühe unetunni juurde leidma.  Sel juhul saaksin terve lisa öö und. Hetkel magan umbes 5-6 tundi, aga 7 oleks mulle ideaalne. Valikus on siis kas õhtul varem magama või hommikul hiljem üles. Tööpäevadel saaksin tegelikult hiljem ärgata, aga see üles tõusmine kell 6 on nii sees, et viimastel päevadel olen reaalselt sundinud ennast tund-kaks kauem magama. Seega oleks mõistlikum varem magama minna, mis on samamoodi keeruline, sest just õhtuti leian miljon tegevust ja põnevaid asju.

Selle nädala mealprep oli jälle pasta. Seekord kookospiimas kana-seene pasta porgandi ja suvikõrvitsa ribadega. Olen sarnast ka eelmine aasta teinud, kuid ilma makaronideta. Kuna hetkel on süsivesikud olulisel kohal, siis tegin ikka õige variandi. Tüümian, kookospiim ja seened on selles roas väga olulisel kohal.

Vaja läheb (3 minu portsjonit)
  • 180 g täisteramakarone
  • 200 g šampinjone
  • 1 suvikõrvis 
  • 2 porgandit
  • 400 g toorest kanafileed
  • pool purki lahjat kookospiima
  • maitseks: meresool, pipar, tüümian, rosmariin
  • 3 x 5g soolapähklid
  • õli praadimiseks
Valmistamine
  • Keeda potis makaronid soolaga.
  • Samal ajal prae pannil pestud ja tükeldatud šampinjonid ning maitsesta soolaga.
  • Ribasta suvikõrvits ja porgand – mul on selleks spetsiaalne Julienne koorija-taoline nuga, aga saab ka tavalise kartulikoorimisnoaga. Lisa need pannile kuni muutuvad poolpehmeks. 
  • Prae teisel pannil tükeldatud kanafilee ja maitsesta.
  • Lõpuks lisa kanale juurvilja ribad ja makaronid, kalla peale kookospiim ning maitsesta soola, pipra, tüümiani ja rosmariiniga.
  • Serveerimisel lisa soolapähkleid või seemneid.

1 portsjon sisaldab umbes:
kalorid: 474 kcal
süsivesikud: 53.3 g
valgud: 43.1 g
rasvad: 11.2

Lisaks mõned õhtusöögid ehk üsna kala lainel – heeringas ja tuunikala tomatikastmes. Vahel on lihtsad asjad ikka parimad ehk kolmandal pildil praetud kartulid, šampinjonid, kanasink, brokkoli ja lillkapsas ning muna peale löödud. 
Olen tegelikult sel nädalal üsna täpselt jälle kõik toidud kirja pannud, et saada ülevaade enda toitumisest ja hoida makrode vahekorda. Muidu mõtlen, et tean küll, aga tegelikult ikka ei saa kindel olla. Hetkel tarbin umbes 2100-2200 kalorit, mille juures peaks mul kaal enam-vähem seisma. Liiga hulluks ja grammi peale ei taha asja ajada, aga mingi kontroll peab olema. Vastasel juhul on raske on raske isegi tulevikus vajadusel dieedile minna. Või tegelikult mulle sõna dieet ei meeldi, vaid nagu ühes hiljuti loetud raamatus kirjutati, siis pigem kindel toitumisrežiim. Vastavalt hetke eesmärkidele, kas siis karmim või leebem. Kindlasti pole see eriti lõpus midagi meeldivat, aga reaalset nälgimist ja ainult salatilehtede närimist ma ei poolda. 
Lõpetasin just ka raamatu “Toidudemagoogia” lugemise, mis pani kogu toiduainetetööstust natuke kriitilisema pilguga vaatama. Päris põnev raamat – lihtsalt ja põnevalt kirjutatud.
Minu töönädal juba algas tänasega, aga Teile kõigile mõnusat jaaninädalat ja loodetavasti teeb ilm ka see aasta natuke koostööd. Muide ma registreerisin end siiski “Kõva mehe jooksule” ära, mis toimub juba laupäeval. Loodetavasti väljun sealt ikka ühes tükis! Eks siis järgmine nädalal kuulda ole!

One thought on “Juuni keskpaik murtud

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s