Esiteks kindlasti materjal. Õige treeningsokk on tehtud üljuhul sünteetilisest materjalist nagu akrüül, nailon, polüester. Kuna sportides jalad higistavad, on soki üheks peamiseks eesmärgiks jalalt niiskuse eemale suunamine. Puuvillane sokk seevastu hoopis pigem imab niiskust. Märgade jalgadega treenimine aga soodustab villide teket ning samuti pole hea ka jalanõule. Seega aitab õige sokk ära hoida villide teket. Puuvillastes sokkides tekib intensiivse treeningu ajal rohkem hõõrdumist, mistõttu nad kuluvad kiiremini. Samuti koosnevad treeningsoki kangad tihti spetsiaalsest kiust, mis vähendavad halva lõhna teket.
Spordisokk pakub lisaks spetsiaalset pehmendust. Olenevalt spordialast on pehmendus natuke erinev. Peamiselt on pehmendus päka või kanna osas, et vähendada nendes piirkonades survet. Põhiliseks eesmärgiks on kaitsta jalga liigse põrutuse eest. Tavaliselt arvatakse, et selle töö teeb ära ainult jalanõu, kuid tegelikult on oluline roll ka sokil.
Tähtis on ka soki kõrgus. Liiga madal sokk, mis pole kindlalt jala ümber, võib sportides lihtsalt ära tulla ning talla alla vajuda, mis on esiteks ebameeldiv ja tekitab samamoodi hõõrdumist ning ville.
Kokkuvõttes – õige treeningsokk püsib hästi jalas, hoiab jalad kuivad, kaitseb põrutuse eest ning aitab vigastusi vältida!
Nagu ma enne mainisin, ei pööranud ka ma ise varasemalt palju tähelepanu sokkidele. Kui aga juba ära harjuda, siis on vahe märgatav. Ise teen peamiselt jõusaali, rühmatrenne ja jooksu, mistõttu väga erilise tehnoloogiaga variante ei vaja. Eelistan pigem õhukest, kerge pehmendusega, madala säärega natuke üle kanna sokke. Õige sokiga tundub jalg palju stabiilsem ja tasakaal parem.
Tegelikult saab neid päris mõistliku hinna eest. Ma ei hakka siin küll oma poele erilist reklaami tegema, aga Karrimori ja USA pro treeningsokid on küll minu südame võitnud. Seega soovitan pigem kulutada natuke rohkem ning muretseda endale lisaks jalanõudele ka korralikud sokid.