Juuni nädal nr 2

Jälle esmaspäev ja ongi pool juunit juba peaaegu läbi. Nädala alguses oli ema külas – koristas ja kraamis mul siin korralikult. Aknad läigivad jälle. Käisime ka ühel õhtul kinos filmi Me Before You vaatamas. Paras nutufilm ikka, isegi paljudel meestel olid pisarad silmas. Avastasin tänu temale ka ühe põneva toote – Northland lõhe omas mahlas. Üldjuhul ma konserve väga ei tarbi (v.a tuunikala), aga kui kodus varuks on kiireks lõuna – või õhtusöögiks.

Jõusaalitrenne oli nagu ikka viis. Nagu ma eelmises postituses mainisin, ei järgi ma hetkel rangelt mingit kindlat kava, vaid pigem süsteem. Tegin nädala lõpus üle pika aja üht osa enda vanast langevate seeriate-tõusvate raskustega kavast, mis mulle väga sobib. Üldjuhul on trenni ja treeneriga jälle natuke segased lood, mistõttu ma sellel teemal väga peatunud ei ole ka viimasel ajal pikemalt. Pean selgelt enda eesmärgid paika panema. Motivatsiooni ja jõudu on praegu palju, mistõttu ei tahaks aega raisku lasta. Juulis on veel puhkus ka ootamas loodetavasti, kus on võimalus tegeleda rohkem meeldivate asjadega.
Kolmapäeva hommikud mööduvad ikka Nike trennis. Seekord kahjuks ilm nii ilus polnud nagu allolevatel piltidel.
Reede õhtul korraldas Myfitness Postimajas nii öelda terrassipeo. Nii öelda sellepärast, et kuna ilm oli halb, viidi see üle jõusaali. Toimusid mõned trennid, jagati erinevaid kohvi- ja smuutijooke, deguseeriti toidulisandeid. Lisaks ka DJ ja Reketi esinemine. Ise osalesin Bodyattacki trennis, mis oli üle pika aja päris mõnus. Üldiselt oli kogu üritus üsna kahtlane. Mõned inimesed oli mega üles löödud kleidikeste ja kontsakingadega, teised nagu rohkem sportlikult. Väga ei saanudki aru, võib-olla kui asi oleks terrassil toimunud, oleks emotsioonid teistsugused.
Laupäeval oli plaan esialgu Narva energiajooksule minna. Ilm oli aga niivõrd kehv ja keha ka üsna väsinud, et ei tundunud mõttekas 7 km jooksmiseks ligi 3 tundi sõita. Juhul kui oleksin poolmaratonile end registreerinud, siis oleksin kindlasti kohale läinud. Hetkel pole mõtet end lihtsalt üle koormata. Selle asemel tegin hoopis vanaemale üllatuse ja sõitsin Tapale. Tal oli väga hea meel – sain mõnusat kodust toitu. Lõunaks tegi keedukartulit ja praadis mintai fileed. Kuna ta juba teab, et ma valget saia eriti ei tarbi, siis paneeris kala muna ja näkileivast tehtud puru sees. Väga kaval idee tegelikult ja maitses super hästi. Mõnus unine päev oli – tegin isegi lõunauinaku, et õhtuseks sõbranna sünnipäevaks värskem olla.
Sain Tapalt selle aasta parimaid maasikaid ja kultuurmustikaid.
Pühapäeval suutsin isegi kella 9ni magada – ehk aitasid mõned pokaalid eelmise õhtu veinid. Olemine oli üsna värske ja enne lõunat tegin Roccas trenni ära. Pärast käisime Telliskivis tänavatoidufestivalil. Minu jaoks on see kolmas kord ning alati üritan midagi põnevat proovida. Seekord ostsin Evelin Ilvese võileiba, mille vahel oli põdraliha-seene kotlet. Jäin valikuga väga rahule. Õhtul oli kiire mealprep ehk järgmise kolme päeva lõunasöök sai valmistatud kõigest 20 minutiga. Valmistasin tuunikalapasta, kuhu läks 3×80 g tuunikalafilee konservi, üks suvikõrvits, 3×60 g täisteramakaronid, purk purustatud tomateid, sibul ja 100 g kodujuustu. Maitseks sool, pipar, chilli explosion maitseaine ja kaneel. Peale lisan pärast 30 g Juku juustu.
Kusjuures pildil olevad väiksed 80-grammised tuunikalakonservid on väga mugavad kaasavõtmiseks. Austraalia ajast igatsen neid pisikesi 100-grammisei karpe. Seal oli erinevaid variante ikka meeletult palju.
Traditsioonilised hommikud
Ja lõppu väike meenutus Austraaliast – olid ajad! 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s