Peaaegu puhkuserežiimil

Lõpuks on see käes! Minu kauaoodatud puhkus. Ma pole vist kunagi nii väga seda oodanud. Viimane aasta on lihtsalt liiga kurnav olnud ja juba mitu kuud olen päevi lugenud, et saaks end töö maailmast täiesti välja lülitada. Minu huvide, tegevuste ja hobide arv on viimasel ajal ka nii suureks kasvanud, et ühtest ööpäevast jääb väheks ning ei jõua täiskohaga töö kõrvalt kõike teha, mida hing ihaldab.

 

Mis te arvate, kuidas paremini sisustan ma oma puhkust, kui mitte oma lemmiktegevusega ehk reisimisega. Seekord siis natuke pikem ots – nimelt sõidan ma JAAPANISSE! Tegelikult on see juba üsna pikaajaline soov. Mul on seal nimelt kohalik sõber, kellega kunagi Šveitsis tuttavaks sain ning kes mul Eestis pärast seda samuti  külas käis. Novembris kui päris hull eluperiood oli vajasin mingit turgutust ja ostsingi üsna spontaanselt endale piletid. Ja nüüd ma siin olen – istun Helsingi lennujaamas ja ootan enda jätkulendu Tokyosse. Natuke uskumatu mulle endalegi. Tegelikult on see üks põhjus ka, miks ma kevadel võistlemisest loobusin (lisaks muidugi sellele väiksele “pisiasjale”, et vormi ka pole). Aga valikuid peab tegema ja ma kindlasti ei kahetse.
Eelmine pühapäev kirjutasin siin suure suuga, kuidas sel nädalal kõik trennid ilusti ära teen. Reaalsus oli aga see, et kolmapäeva õhtuks olin ma poolsurnud ning trenni minek ei tundunud üldse asi, mida hetkel teha tahaks. Ühesõnaga neljapäev-reede olid mõlemad puhkepäevad ning laupäev mingi väga poolik trenn Sparas. On ju teada tõde, et vormi tegemine koosneb kolmest komponendist trenn, toitumine ja puhkus. Seda viimast ma ei oska endale anda. Ikka jääb kripeldama kuidagi. Laupäeva hommikul ärkasin aga ülesse täiesti teise olemisega – värske ja hea enesetunne. Ühesõnaga ärge unustage puhkust ja taastumist! Teistele on muidugi lihtne öelda, aga see ei tähenda, et ise järgin. Eile õhtul Mustamäe oli pärast puhkepäevi küll jälle väga mõnus. Sinna oli toodud ka uus kardiomasin ehk trepp, mida tihti kohtad instagramis ja välismaa blogides. Proovisin siin natuke ja pärast 5 mintsa olin ikka täitsa läbi. Vahepeal oli tunne, et pea hakkab kergelt ringi käima, sest kogu aeg peab jälgima, et ikka korralikult astmele astuda. Pigem harjumise asi ning järgmine kord proovin kindlasti uuesti.
Aga tahtsin hoopis natuke kirjutada oma nädalavahetusest. Nimelt osalesin FAF Eesti 2-päevasel  baaskoolitusel. See on tegelikult eelkursus nende personaaltreeneri ja siserattatreeneri koolitustele. Siiski on oodatud ka lihtsalt tervisest ning treeningust huvitatud inimesed ja aktiivsed harrastajad. Koolitus kestis kaks pikka päeva Spartas, kus rääkisisme üldisemalt inimese anatoomiast, füsioloogiast, toitumisest, treeningute planeerimisest ja treeningplaani koostamisest. Iseenesest kõik tuttavad teemad, aga ikkagi kipun neid baastõdesid unustama. Olen just täheldanud, et tegelikult nagu tean asju, aga kui peaksin hakkama seletama täiesti algusest, siis jään hätta. Tahaksin rohkem aru saada, kuidas ja miks midagi toimib. Vahepeal on tunne küll, et mida rohkem õpid, seda lollimaks jääd. Aga ilmselt on see nii öelda “rumala” tunne enesearenguks vajalik. No ja lisaks muidugi unistus siiski kunagi personaaltreeneri litsents ära teha sinna juurde. Viimasel ajal on nii palju tuttavaid hakanud nõu ka küsima, et tahaks ikka adekvaatseid vastuseid anda. 
 
Koolitajateks olid Liis Arula, Kristel Ehala-Aleksejev ja  Mihkel Kuresoo, kellest esimesed kaks mulle eriti hea mulje jätsid. Pühapäeval toimunud toitumisloeng oli üks põnevamaid, mida kunagi kuulnud olen – väga lihtsalt ja heade näidetega seletati asjad lahti. Lisaks otsustasin, et tahaksingi ikkagi personaaltreeneri jätkukursusele minna sügisel. Mis mulle nende puhul meeldib, et pannakse hästi palju rõhku just õige tehnika õpetamisele ja inimesele füsioloogiale. Mitte lihtsalt, et teeme kükki nii suure raskusega kui jõuame ja asi korras. Olen enda treeningus ka viimasel ajal pigem isegi raskust maha võtnud, et korrektset tehnikat ning tunnetust parandada. 
 
Minu üllatuseks oli valdav osa kursusel käinutest pigem lihtsalt tervisespordihuvilised. Soovitan seda kõigile, keda trenni- ja toitumismaailm huvitab. Üsna lihtsalt seletatakse kõik vajalik lahti. Üks naine minu kõrval tuligi koolitusele põhjusel, et abikaasa saatis ta sinna, sest ei jõudvat enam naise küsimustele vastata. Järgmine peaks toimuma ilmselt kunagi sügisel. Keda huvitab, hoidke silmad lahti, sest kohad täituvad üpriski kiiresti.
 
Muidu olen tegelenud ka igasugu uute retseptide genereerimisega. Ideid nagu on ja kindlasti plaanin lähiajal mõne teie ette tuua. Viimasel ajal olen päris aktiivne blogija olnud, et mõtlesin ükspäev, et kas keegi üldse viitsib enam lugeda neid toidupostitusi. Kui postituste statistikat vaatan, siis populaarsemad on need kirjutised, kus räägin, kui rahulolematu ma olen ja kuidas mul halvasti läheb. Igaljuhul kui küsimusi tekib, siis ikka kirjutage ning te ei kujuta ette, kui tore on alati kui mõni kommentaar saabub. Järgmistel nädalatel siit ilmselt toitu ei leia (tegelikult mustandites midagi varuks on). Aga kui aega saan, siis tahaks mõne sõna Jaapanist ikkagi kirja panna. 
 
Endiselt smuuride lainel
 
 

7 thoughts on “Peaaegu puhkuserežiimil

  1. Enda blogis olen ka seda tähele pannud, et palju rohkem loetakse neid postitusi, mille teemaks on kehv enesetunne, kehv vorm, motivatsioonipuudus jne :D. Ei teagi, miks inimestele just see paremini peale läheb. Endale meeldib lugeda kõiksugu postitusi. Ja sinu blogi loen ka alati huviga, meeldivad nii toidupostitused, trennijutud ja ka bikini fitnessi võistluse kokkvõtted. Seega…jätka samas vaimus 😉 🙂

    Meeldib

  2. Mina samuti just vastupidiselt naudin seda, et oled taas aktiivsemalt blogilainel!

    Ja kindlasti ei tüüta toidupostitused ära! Laupäeva hommik oli igal juhul väärt ootamist.. 🙂 Võiksid kirjutada ka Jaapani köögist, et kuidas sulle see meelt mööda on ning mida üldse söögikohtades pakutakse. Ja loomulikult pilte, pilte palju! 🙂

    Mõnusat reisi sulle ja PUHKA täiega!

    Meeldib

  3. Uuuh ei teagi, kuidas selle FAF koolituse maha magasin-kas oli kirves hind??
    Muidu head reisi, palju ägedaid elamusi ja samuti meeldib rohkelt lugeda igasugu postitusi! 🙂

    Meeldib

  4. Ma loen ka kõiki postitusi. Üks põhjustest ehk, miks loetakse mu arust selliseid postitusi on see, et sa pole ainus. Vahel kipun mitu korda lugema taolisi postitusi ja lihtsalt tunnen, et ma pole ainus siin maamunal, kes on siiski inimene. Motipuudus, väsimus.. loen ja loen ja tunnen end tihti nendes ära. Mitte üldse paha pärast ei loe, et näe, kui äge, kellelgi on raske. Vaid just, et saan mingil määral lausa tuge ja tunnet, et siiski inimesed.. 🙂

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s