Üks päev Soome lainel

Laupäeval sai külastatud taaskord Soomet. Tegelikult läksin juba reede õhtul 22.30 laevaga, kuna hommikul oli vaja väga varakult “rivis” olla. Nimelt osalesin tuttava juuksuriga Helsingis toimuval ilumessil, mille raames korraldati ka võistlused. Minu peal tehti õhtusoeng, mida ta viimase kuu jooksul harjutanud oleme. Soeng ise on täitsa huvitav – mitte küll selline, mida kunagi kuskil kannaks. Mind see igatahes kaunimaks ei muutnud, vaid pigem nägin enda arust välja nagu keegi oleks labidaga pähe löönud ning nägu tundus ka parajalt paks – nagu väike hamster. Aga tähtis polegi minu arvamus, vaid soengu detailid, raskus jms… Hommikul tooniti kergelt mu juukseid, tegime meigi, kleit selga ja sõitsime võistluspaika. Natuke meenutas see sagimine ka bikiinifitnessi võistlusi, mistõttu mul ikka kerge igatsus peale tuli. Soengu tegemiseks oli aega 45 minutit ning seejärel pidin ühes kanges poosis peegli vastas umbes 20 minutit istuma. Teised samal ajal käisid vaatamas, hindamas, pildistamas. Päris tobe oli tegelikult üsna kummalises poosis (pea viltu õigesti, et soeng oleks näha ja käsi puusas) peegli vastas istuda kerge naeratus näol ning ennast sealt jõllitada. Pärast seda kõndisin juuksuriga käest kinni lavale ja oligi kõik. 


Ülejäänud päev oli vaba alates 11, aga väsimus oli meeletu ja ega sealt kusagile minna polnud ka ehk sisuliselt lihtsalt olin seal kuni kella 20.00 õhtul. Jalutasin natuke messil, kust soetasin väga hea hinnaga mõned iluvidinad. Õnneks tasus vaev end ära, kuna minu juuksur sai õhtusoenguga II koha, pulmasoenguga I koha ja tänavasoenguga III koha.

Samuti sai külastatud toidupoodi – valik on seal ikka meeletu! Juuksur muidugi palus, et ma soengut lahti ei võtaks, mis tähendas, et käisin sellega linnas ringi. Soome stiil on õnneks nagnii selline seinast seina ehk võib-olla väga silma ei paistnudki. Mõned inimesesed ikka käisid küsimas, et kust ma välja olen tulnud, aga ma ei lasknud ennast väga häirida.
Eesmärgiks oli osta igasugu valgukohupiimasid jms, mida facebookis näinud olen. Eestis pakutavatest Valio proteiinikohupiimadest ma vaimustatud pole, aga kõlbavad süüa ka vajadusel. Seal on igasugu valgutooteid ikka hunnikuid. Hinnad olid kusjuures odavamad kui Eestis. 
Hea meelega oleks ostnud veel rohkemgis, aga pidin endale aru andma, et palju ma ikka jõuan lühikese aja jooksul neid valgutooteid süüa. Alloleval pildil siis  minu valik.

Valisin erinevate firmade tooteid. Valio proteiinikohupiimasid olid seal ikka väga palju – ostsin õunakoogi, vanilli, mustika ja maasika. Rootsi firma Lindahlsi maasikamaitselise kohupiima sõin sadamas ära ja see oli küll päris hea – võrreldes “Oti kohupiimaga” oli maitse palju puhtam ning mitte nii magustaja maitsega. Teisi pole proovinud ehk hetkel kommenteerida ei oska.

Viimasel ajal olen hakanud kohvi kõrvale ka üsna palju teed jooma. Kui neid Clipperi teesid poes silmasin, siis mõtlesin ära proovida, kuna Instagramis üsna populaarsed. Juba Austraalia ajast olen igasuguste põnevate teede ja poodide fänn. Seal oli üks pood T2, kus iga päev sai ca 4-5 erinevat maitset proovida. Ostsin chai ja sidruni rohelise tee. Mõleamad on proovitud ja kiidan heaks.

 Ja siis muidugi mu armastus – pähklivõid ja hummus (mis tagant paistab). Kuna pähklivõid saavad nagunii kogu aeg kiiresti otsa, siis polnud kahtlust ka. Üritan üldjuhul osta võimalikult puhtad võid ainult meresoolaga, kus pole muud jama (palmiõli, suhkur jms) lisatud. Lisaks valisin ka crunchy maapählklivõi kakaoga. Kõlab imeliselt ning ega ka maitse alla ei jää.

Täna oli küll pool päeva tunne nagu oleksingi päriselt labidaga pähe saanud. Pidasin mitu tundi sisemist debatti endaga trenni mineku üle, aga kui juba lõpuks Mustamäe keskuse kõrval olin, siis ikka läksin sisse ja tegin ära. Mulle see klubi meeldib – palju avarust ja valgust. Paljudele teisele ilmselt ikkagi ka (kuigi mitmeid negatiivseid kommentaare kuulnud), sest rahvast on palju. Pärast olin endaga üsna rahul, et ikkagi ära käisin. Boonuseks oli muidugi see, et otsustasin täna hoopis kodus duši alla minna.  Koju jõudes aga mõtlesin veel enne pesumasina (mida kunagi proovinud polnud) tööle panna, millega suutsin kogu elektri välja suretada, mille tagasisaamiseks pidin lisaks veel elektriku kutsuma. Ega midagi muud pole, kui järgmine nädal pean uue pesumasina järgi minema.
Ja lõpetuseks veel üks toidupilt. Proovisin ka ära populaarse kanafilee riccota, spinati ja juustuga. Olen ka varem taolist asja teinud, kuid pigem tasku vormis. Sööjad kiitsid,minul vaimustust polnud, aga hea oli ikka. Hoopis rohkem rahul olin salatiga – riivitud porgand ja õun, porru, stevia, kodujuust. Täna võtsin salati kordamisele ja veendusin, et ikka väga hea.
Õpetuse leiad Tasty facebookist

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s