Vaikselt edasi

Nüüd võin küll vist jälle väita, et olen 100% tagasi trennilainel. Motivatsiooni, tahet ja energiat on – mida veel tahta eksju? Kuidas ma rajale tagasi sain? Vastus peitub ilmselt kombinatsioonis järgnevast: puhkus, treeningrütmi muutmine, osaliselt uus treeningkoht ja inimesed. Ilmselt on lugejad aru saanud, et mu elus on viimasel ajal toimunud suured muutused, kuid nüüd hakkab kõik vaikselt jälle joone peale saama. Vahepeal mõtlen, et kuidas ma üldse eelmise kevade nii hästi vastu pidasin arvestades kõike toimuvat. Igaljuhul viimasel ajal olen üha rohkem hakanud käima Postimaja Myfitnessis. Mulle meeldib sealne avarus – peaagu maast laeni suured aknad ning mõnus keskklinna meeleolu. Eriti mõnus on õhtuti kardiot teha ja õue vaadata. Enamus mu tööpäevast möödub ruumis, kus puuduvad aknad ning väga vahet pole kas on öö või päev, päike või vihm. Seetõttu on hea, kui õhtul ei pea ka kuskil kinnises akendeta karbis olema.

Vaade Postimaja Myfitennist
Spetsiaalne pink glute brige tegemiseks –
seljale mugavam ning lihtsam raskust peale
panna ning kangi alla saada.

Nädalalõpus sattusin taaskord armsasse kodulinna Tartusse, kuna minu pikaaegne sõber tähistas oma sünnipäeva. Laupäeval juhtus ajalooline sündmus ning mina ja Kirke jõudsime taaskord koos trenni. Tegime küll erinevaid kavasid, aga tore oli siiski. Lõppu veel paarisharjutused kõhule ja saime mõlemad piisava koormuse kätte. Meie puhul on hea näide, et trenn ühendab, sest just tänu sellele me lähemalt tuttavaks saimegi. Naljakas on mõelda, et tunneme teineteist kõigest ligi 1,5 aastat. Õhtu veetsin klassivenna sünnipäeval, mis venis päris pikale. Oli väga meeleolukas õhtu koos parimate sõprade seltsis. Hommikul pikalt puhkama ei saanud jääda, sest Kirke oli vankriga mulle peaaegu koju vastu kõndinud ja ei saa ju nõrk olla, kui tema tuleb 5-kuuse lapsega 7 km minu juurde. Nii me siis tagasi tema juurde jalutasime läbi udu, mis andis päevale korraliku stardi ka. Pärast veel väike shoping Sportlandis (ma olin tubli ja ei ostnud midagi – panin endale keelu peale) ning tagasi Tallinna poole. Hea on ikka nädalavahetuseti linnast eemale saada.

Trenninaised

Toidud on mul praegu üsna lihtsad. Kuna jõuan koju iga päev umbes kell 10, siis tähtis on kiirus, sest ei taha poole ööni pliidi taga istuda. Tegelikult mulle meeldiks katsetada igasugu erinevaid roogi, aga praegune elu seda hästi ei võimalda. Üldiselt teen 3 päeva lõuna endale kaasa ja siis vahepalade materjali (kohupiim, kodujuust, galetid, marjad, puuviljad) ostan Rimist, mis on täpselt töökoha kõrval. Samuti olen varunud juba töö juurde igasugu kraami. Teised juba muigavad, kui ma jälle tulen toidukotiga ning pool külmkappi ning kapp on nagunii minu asju täis.

Tahtsin kanalihale vaheldust ning tegin ahjus
sea välisfileed. Teinekordki kindlasti!
Müslifänn nagu ma olen – kallis küll, aga väga
hea

Ja lisaks veel mõned hommikusöögid. Tavaliselt ikka puder – lemmikud kaerahelbepuder cookies and cream valgupuddinguga või tatrahelbepuder kanafileesingi, kodujuustu, munaga, Vahelduse mõttes mõnikord ka muna, leivatooted, müsli. Ehk panen lähiajal ka kirja täpsemalt enda lemmikud pudruretseptid, kui lugejatel huvi on.

Lisa kommentaar