Vot ei jooksegi (78/100)

Suur osa blogimaastikust on jälle ootusärevuses – nimelt homme toimub ju üks tähtsamaid spordisündumsi ehk SEB maraton. Sellel üritusel olen osalenud kokku neli korda – siiski on distantsiks alati olnud 10 km. Esimest korda käisin seal kunagi põhikoolis. Mäletan, kui sõbrannadega lihtsalt heast peast ära registreerisime ilma igasuguse jooksutrennita. Kõige pikemad jooksud olid varasemalt olnud ilmselt kuuperi testid. Oli ikka uhke tunne küll ja selgus, et 10 km on täitsa joostav. Sel ajal toimus antud üritus veel Rocca al Mare kandis. Igaljuhul on kõik korrad olnud alati väga positiivsed ja hästi korraldatud. Käisin ka täna võistluspaigas ning uudistasin natuke expol. Väga häid spordiriiete pakkumisi oli, hoidsin end vägisi tagasi. Ema soetas endale käimiskepid, kuid kahjus osutus üks natuke praagiks ehk peame homme korra veel tagasi minema.
Mõned mu lugejad võib-olla teavad, et lubasin isegi ju homme osaleda. Tõsi – see oli mul kindel plaan juba aasta algusest. Eesmärgiks oli esimest korda poolmaratoni joosta, mistõttu registreerisin end sinna juba päris varakult. Läks aga hoopis natuke teistmoodi ja sel aastal on selja taga juba kaks (vähemalt) poolmaratoni distantsiga jooksu. Tulemustega olen samuti täitsa rahule jäänud, eriti arvestades minu treeninguid. Mida lähedamale SEB maraton aga jõudis, seda väiksemaks muutus minu soov seal osaleda. Esmalt mõtlesin registreerida ümber 10 km distantsile, kuid eelmisel nädalal otsustasin sel aastal ürituse vahele jätta. Pärast Rakvere ööjooksu kulus taastumiseks ikka päris pikalt ning pidevalt andis tunda vasak tuhar, mis poolmaratonil valutama hakkas. Nüüd lõpuks olen selle enam-vähem korda saanud ning lisaks on tõusnud minu jõusaalitreeningute intensiivsus. Samas kui vahel natuke jooksen või kiirkõndi teen, siis ikkagi kergelt tuikab. Kuigi ma vahepeal mõtlesin, et võin ju vaikselt läbi sörkida, aga tean, et lõpuks ikkagi annan endast maksimumi (eriti 10 km, mis on minu parim distants). Samuti oleks pidanud eelmisel nädalal treeningkoormust tunduvalt vähendama ning jõutrenne ära jätma, mida ma enne reisi väga teha ei soovinud. Igatahes kui nüüd kõik kokku võtta, siis otsustasin, et homme jään mina vaid pöidlahoidjate poolele ja usun, et see on hetkel mulle parim. Kindlasti on natuke kurb, kui kõik hakkavad enda toredaid võistluspilte lisama, aga valikuid peab tegema. Kõikidele jooksjatele soovin aga kiireid jalgu ja värset vaimu ning nautige mõnusat sportlikku päeva!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s