Viimasel ajal olen rühmatrenne külastanud üsna vähe ja pigem jäänud truuks jõusaalile. Kui paljud leiavad, et on igav üksi rauda liigutada, siis tegelikult asjale “pihta saades”, võib see olla üsna mõnus. Samuti motiveerivad ka tulemused, mida ma jõusaalis treenides palju kiiremini näen. Tegelikult ei tahtnud ma aga sellest kirjutada, vaid hoopis enda viimase aja jõusaali juhtumistest/sündmustest. Roccas treenides toimus igapäevaselt midagi naljakat (või häirivat), Tartus on keskkond natuke rahulikum.

Esiteks siis kükipuur – meil on neid klubis ainult üks ja kuna enamike inimeste kavasse kuuluvad kükid, jõutõmme, rinnalevõtt või midagi taolist, siis üldjuhul on sinna palju tahtjaid ja ligi pääsemiseks peab väga valvas olema. Tavaliselt trenni jõudes teen sooja sellisel kardio masinal, mis on kükipuurile võimalikult lähedal ja kui see vabaneb, omastan ruttu koha. Mis mind aga häirib… Eelmise neljapäeva õhtul lähen siis trenni, et jalgu teha ja mida ma näen – üks mees teeb biitsepsit kükipuuris! Mille jaoks pead sa seda tegema just seal, kui vabu kange ja peegleid on igal pool??? Muidugi võib iga üks teha omi asju seal, kus mugavam, aga vahel võiks ikka teistega ka arvestada ja ma usun, et antud koht on pigem mitte mõeldud küünarvarre kõverduse tegemiseks.

“Särgi mees”
Teine naljakas juhtum on olnud ühe meesterahvaga, kes on ka tihti hommikuti trennis. Üldjuhul on enamik nägusid juba tuttavad – mõne inimesega suhtlen rohkem, kuid enamikega lihtsalt “tere” sõbrad. Antud inimesega oleme “tere” tuttavad, kui nüüd paar naljakat juhtumit välja arvata. Eelmisel neljapäeval kandsin üle pika aja trennis maikat kirjaga “shut up and train”. Teen seal rahulikult omi asju, kui järsku ilmub antud meesterahvas ja teatab, et ta pole kunagi veel nii motiveerivat pluusi kuskil näinud – et kohe väga-väga innustav. Ma olin natuke üllatanud, aga see selleks…eks võib-olla see kiri võib silma jääda. Nädal möödus, trennis käisin ikka iga hommik ja ainukesed repliigid olid vaid “tere”. Täna enne loenguid tegin nagu ikka oma hommikust trenni ja jalas olid mustad retuusid, millel on vertikaalselt külje peal mustriga roosa triip, kuhu on viltu kirjutatud antud Rootsi brändi nimi “I can I will”. Hakkasin juba peaaegu lõpetama, kui mees oli jälle järsku platsis ning teatas, et on terve trenni üritanud lugeda, mis seal kirjas on ning lõpuks see õnnestus…et kohe väga õige lause ja väga motiveeriv! Ei tea, kas enam julgengi kirjadega riideid panna, kui nii palju tähelepanu tõmbavad, et kohe terve trenni peab lugema?! 🙂

Beib ja turvamees
Siis üks üsna levinud kombinatsioon, mida olen eelkõige Tallinna klubides kohanud. Ehk siis täismeigi, soenguga neiu jõusaalis, kes kannab tavaliselt vaid sportrinnahoidjat, ning teda “jälitab” turvamees ehk tema enda noormees, kes peab naist kaitsma teiste näljaste pilkude eest. Roccas on kohe üks eriti ehe näide…üldjuhul tihedamatele trenniskäijatele juba tuntud ka.

“Kanistri mees”

Enamikes jõusaali paroodiates on üheks stereotüübiks veekanistriga mees ehk  inimene, kes tuleb trenni hiiglasliku veekanistriga ja seda siis pidevalt täidab. Igaljuhul ma nägin ka nüüd meie jõusaalis antud “tüübi” ära! Üks linnuke kirjas jälle!