Puhkerežiimil

Üks nädal jälle möödas ja ei midagi uut… Kerge motivatsioonipuudus hakkab võimust võtma. Minu puhul kehtib küll vist põhimõte –  mida rohkem teed, seda rohkem jõuad. Kahjuks praegu on pigem – mida vähem teed, seda vähem jõuad. Esmaspäeval sain kinnitust, et mul on ikkagi kopsupõletik. Olin tegelikult selles üsna kindel, sest kõik sümptomid vihjasid juba enne. Pärast antibiootikumidega alustamist on tegelikult enesetunne hea ja eelmine nädal kadusid ka köha, nohu. Sügaval sissehingamisel tuiked selja juures annavad ikkagi märku, et päris terve veel ei ole. Ühesõnaga peaksin kodus istuma ja puhkama. Siin on üks suur AGA – lihtsalt ma ei suuda seda teha. Käisin ikka ülikoolis ja õues ka. Siis lugesin aga kopsupõletiku kohta natuke rohkem ja ega see nalja asi pole. Olingi variandi ees: kas ravin end praegu korralikult või tegelen tagajärgedega võib-olla veel väga pikalt. Ja nii ma siis üritasin mitte üldse väljas käia ja see on nii kohutavalt raske. Õues juba kisub kevade poole, kõik jooksevad… Tagumik juba kergelt valutab diivanil istumisest. Sisuliselt oleks ideaalne aeg tegeleda ülikooli asjadega, aga need edenevad ka väga aeglaselt. Ühesõnaga mul on vist toa õhu mürgitus. Igapäevane lõunauinak on ka juba tavapärane ja ma ei tea, kas see kerge väsimus päeval on haigusest (kuigi enesetunne on täiesti normaalne) või lihtsalt liigsest tegevusetusest. Enamik lugejad ilmselt soovivad, et neil oleks minu asemel see vaba aeg kodus, aga vahel on palju raskem hoopis mitte midagi teha. Süda kisub trenni ja välja, aga mõistus ütleb, et veel ei tohi. Järgmise nädala peab veel kindlasti rahulikumalt võtma, kuid alates reedest on uued tuuled puhumas ning sellist võimalust pole.
Naistepäeva puhul tegin eile kohupiimavormi moodi asja, mis sai minu meelest päris hea. Täitsa tervislik ning hea vahepala isegi tavalisel päeval. Kuna ma olen end suhkrust natuke võõrutanud, ei maitse mulle enam väga magusad asjad. Seetõttu oli kook mulle täiesti paras. Siim seevastu arvas, et ikka liiga vähe magusust. Eks seda saab igaüks reguleerida vastavalt soovile. Üritan retsepti ka üles kirjutada, sest tegelikult ma koguseid nii täpselt ei mõõtnud.

Kohupiimavorm

Vaja läheb:

  • 400 g lahjat maitsestamata kohupiima
  • 2 spl täistera-odramannat
  • ca 0,5 dl piima
  • 2 muna
  • stevia
  • 2 spl vaniljemaitselist valgupulbrit (võib ära jätta, siis vaja rohkem magustajat)
  • rosinaid
  • kookosõli/või
Valmistamine

Eralda munavalged ja – kollased. Klopi munakollased steviaga kergeks vahuks. Lisa kohupiim, manna, piim, rosinad ning valgupulber ning sega ühtlaseks. Vahusta munavalged kõvaks vahuks ja lisa kohupiimale. Kalla segu väiksemasse rasvainega kergelt määritud ahjuvormi ning küpseta ahjus ca 30 minutit kuni kook on pealt kuldse värvusega.
Mulle meeldis täitsa niisama, aga võib süüa näiteks marjadega või muu lisandiga, kes rohkem maitsest soovivad. Mõnikord võiks proovida isegi soolast varianti antud söögist.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s